ei kanta isikuna registrisse ning tal puudub täielik õigusvõime. JI eristamine asutamisel olevast JI-st- asutamisel olevat JI pole veel kantud registrisse ja puudub ka täeilik õigusvõime. JI eristamine filiaalist- filiaal (kantud äriregistrisse) on JI struktuuriüksus, mis ei oma iseseisvat õigussubjektsust ning õigusvõimet. JI liigid: 1. Eraõiguslik juriidiline isik- erahuvides loodud JI, konkreetse eraõigusliku JI seaduse alusel loodud EÕJI 2. Avalikõiguslik juriidiline isik- avalikes huvides loodud JI, konkreetse avalikõigusliku JI seaduse alusel loodud AÕJI (nt TÜ, Kaitseliit), riik ja kohaliku omavalitsuse üksus Täiendavad liigid: korporatsioonid (ühendused, mis rajanevad liikmesusel) ja asutused. EÕJI Põhitunnused: 1. Täisühing- äriühing, 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt oma varaga 2
kinnisasi) o Perekonnaõigus o Pärimisõigus Tsiviilõiguse allikad: o Põhiseadus o Seadused o Valitsuse määrused o Ministri määrused Kohtupraktika Tsiviilõiguse põhimõtted: o Privaatautonoomia põhimõte o Hea usu põhimõte o Mõistlikkuse põhimõte Isikute liigid: Füüsilised isikud EÕJI AÕJI Inimesed Täisühing Riik UÜ- Usaldusühing KOV OÜ Muu jur isik AS TÜ- Tulundusühistu SA-sihtasutus MTÜ Füüsiline isik:
on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? Elanike kogumit Avalik-õiguslik juriidiline isik (AÕJI) on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (Tartu Ülikool) Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle. Eraõiguslik juriidiline isik (EÕJI) on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Riigieelarvet võib defineerida kui riigi kulude ja tulude plaani mingi eelarveperioodi (tavaliselt aasta) kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahandamisel
8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2.) Ärisektor Peamine eesmärk: teenida tulu Sinna kuuluvad: · EÕJI Eraõiguslikud juriidilised isikud o OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ o Riigi ettevõtted nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika ärisektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised Seos kodanikuühiskonnaga: I. Hüved II. Heaolukasv tehnoloogia areng.. III. Töökohad 3.) Kodanikuühiskond Peamine eesmärk: kõrvaldada avaliku ja ärisektori puudujäägid