Sageli vormilt unikaalsed – st. avalik-õigusliku juriidilise isiku vorme pole otseselt määratletud; Ainuvastutava administratsiooni printsiip. Avalik-õiguslik juriidilise isiku asutamisega on tegemist sisuliselt detsentraliseerimisega, mille käigus riik loob iseseisva õigussubjekti, millele antakse üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmine, tunnustades neid riigi kõrval võrdväärse õigussubjektina. Õigus ja teovõime: AÕJI-l võivad olla sisuliselt kõik tsiviilõigusest tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud sellised õigused ja kohustused, mis on omased vaid inimestele; Samuti ei või olla AÕJI-tel selliseid õiguseid ja kohustusi, mis on vastuolus selle eesmärkidega, seetõttu on hüpoteetiliselt AÕJI-te õigused ja kohustused piiratumad eraõiguslike juriidiliste isikutega võrreldes. Järelevalve:
täeilik õigusvõime. JI eristamine filiaalist- filiaal (kantud äriregistrisse) on JI struktuuriüksus, mis ei oma iseseisvat õigussubjektsust ning õigusvõimet. JI liigid: 1. Eraõiguslik juriidiline isik- erahuvides loodud JI, konkreetse eraõigusliku JI seaduse alusel loodud EÕJI 2. Avalikõiguslik juriidiline isik- avalikes huvides loodud JI, konkreetse avalikõigusliku JI seaduse alusel loodud AÕJI (nt TÜ, Kaitseliit), riik ja kohaliku omavalitsuse üksus Täiendavad liigid: korporatsioonid (ühendused, mis rajanevad liikmesusel) ja asutused. EÕJI Põhitunnused: 1. Täisühing- äriühing, 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt oma varaga 2. Usaldusühistu- äriühing, 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks
samal ajal nende täitmise. Volituste alused-seadusega, haldusaktiga, halduslepinguga. Kaalutlused- kas ei halvene ülesande täitmis kvaliteet ja kas ei kahjusta isikute huve, õigusi. Ametiabi-Antkse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtega. era- ja avalik õiguslik juriidiline isik-on erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik, mille liigid on äriseadustikus ja teiste seadustes määrastletud kui äriühingud. AÕJi on riik, KOV´i loodud üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. füüsilise ja juriidilise isiku teovõime-võime teha kehtivaid tehinguid, Eestis 18 aastane, kes annab aru oma tegevustele. Juriidiline isik vajab oma teovõime teostamiseks tahet, mis toimiks juriidilise isiku huvides, ilma inimeseta, kellel on tahe sünniga kaasas jur.isiku teovõime ei toimi. füüsilise isiku otsustusvõime-täieliku teovõimega isikul võib ajutistest
• Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad Ametid ja inspektsioonid Õiguskantsler Riigikontroll Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Omavalitsuste ühistöö üks olulisemaid vorme on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? Elanike kogumit Avalik-õiguslik juriidiline isik (AÕJI) on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (Tartu Ülikool) Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle. Eraõiguslik juriidiline isik (EÕJI) on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing,
• Mitte-eestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest • Tööpoliitikale tehtavad kulutused madalad • Kutsehariduse madalseis • Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul • Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt tootmmiselt teadmistepõhisele majandusele Valitsus Valitsussektor = avalik sektor = riik, valitsus Üldvalitsuse struktuur: • Keskvalitsus- riigieelarvelised asutused, SA, AÕJI, äriühingud • KOV- vallad, linnad • Muud institutsioonid Riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kuii terviku heaolu (Kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra) Avaliku sektori funktsioonid: • Majanduse õiguslik reguleerimine- turukonkurentsi kaitse ja soodustamine • Majanduskasvu ja-stabiilsuse tagamine • Avalike hüviste pakkumine- ressursside jaotuse reguleerimine
o Pärimisõigus Tsiviilõiguse allikad: o Põhiseadus o Seadused o Valitsuse määrused o Ministri määrused Kohtupraktika Tsiviilõiguse põhimõtted: o Privaatautonoomia põhimõte o Hea usu põhimõte o Mõistlikkuse põhimõte Isikute liigid: Füüsilised isikud EÕJI AÕJI Inimesed Täisühing Riik UÜ- Usaldusühing KOV OÜ Muu jur isik AS TÜ- Tulundusühistu SA-sihtasutus MTÜ Füüsiline isik:
Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III
Teatud juhtudel võib teovõime omistada ka alla 18aastastele isikutele- piiratud teovõimega isikud; ◦ (otsusevõime) Juriidiline isik ◦ Avalik-õiguslik juriidiline isik- nende asutamine on eranditult seadusandja pädevuses. Õiguse subjektina riigi õiguskorras näitab riigi demokraatlikku loomust- luuakse riigiga võrdväärne juriidiline jõud (usaldus). Mandri-Euroopa õiguskultuuris on võimalik näha teatud liiki AÕJI struktuure, aluseks võib võtta sisemised tunnused: ▪ avalik-õiguslikud korporatsioonid- terrritoriaal- (liikmeskond kujuneb territoriaalse põhimõtte alusel), personaal- (kujunevad vastava kutseala ühenduse või vabatahtlikkuse alusel) , reaal- (liikmeskond moodustub omandi või kas asukoha järgi, ntks tööstuskojad, kaubanduskojad) või liitkorporatsioonid (liikmeteks juriidilised isikud)
põhimõtteid, mida EER oma tegevuses püüab vältida. ,,Hea Tava" ja ,,Arengukava" üldised väärtused: usaldusväärsus, sõltumatus, vastutus, meisterlikkus, hea maitse, avatus, tõhusus. Toetada eesti keele ja kultuuri arengut ERR-i rollid: 1) demokraatia kaitsja ja edendaja 2) kunsti vahendaja ja kultuuri edendaja 3) ühiskonna mõjutaja Erinevus teistest AÕJI-st: 1) nõukogu liikmed nimetatakse Riigikogus, 2) põhikiri puudub, 3) rahastamise alus ebaselgem (puudub), 4) poliitiline sõltumatus oluline, 5) avatud konkurentsile, 6) turureeglid ei kehti. Avalik-õiguslik Äriühing Hallatav asutus Avaliku teenuse Seadus Leping riigiga Põhikiri, põhimäärus osutamise alus
annaabi.ee 
