Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja Ajuripatsi healoomuline kasvaja Kilpnääre Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi ja need on kaltsioon, trijoodtrüoniin ja türoksiin. Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktor. Tuntumad kilpnäärme haigused Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitus Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitus Kilpnäärme kasvaja Kõrvalkilpnäärmed Inimesel paikneb harikult neli herneterasuurust
kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele
tagajärjed olla väga tõsised, kuna kilpnäärme hormoonid mängivad suurt rolli just vaimse ning füüsilise kasvu ning arengu juures. Üldjuhul teatakse kilpnäärmest küllaltki vähe ning antud referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kilpnäärmest ning kõrvalkilpnäärmetest, nende paiknemisest, ehitusest ning olulisusest. 1. Kilpnäärme anatoomia Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1]
kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval asuvad kaks pilkkõhre. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine 88. Hingetoru Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu asend ja välisehitus Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Kujult meenutavad koonust, roidmine pind kuver ja vahelihasmine ning mediaalne nõgusad. 90. Kopsu sisestruktuur
veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Veenisüsteemis eristatakse pindmist ja süvaveenisüsteemi. Pindmise veenisüsteemi moodustavad lihasfastsiast pindmisemal olevad veenid, mis koguvad vere nahast ja selle aluskoest ning suunavad selle süvaveenisüsteemi. Olulisemad pindmise veenisüsteemi harud on suur safeenveen (v. saphena magna), mis ühineb reieveeniga kubemeligamendist allpool reie eespinnal, ning väike safeenveen (v.saphena parva) , mis sääre tagapinnal põlveõndlas ühineb põlveõndla veeniga. Lisaks ühendavad pindmisi veene süvaveenidega ühendusveenid, mille kaudu pääseb osa pindmisest veeniharude verest süvasüsteemi reie keskmises kolmandikus ja säärel. Ühendusveenid on pindmiste veenide erinevaid harusid või erinevaid süvaveeniharusid ühendavad veenid. Süvaveenideks peetakse kõiki lihasfastsia alla jäävaid ja artereid saatvaid veene. 1
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haava puhastamise ja loputamise järgselt. Kui haava või haavandi pind on puhastatud saame määratletada: haava/ haavandi asukoha ja sageli haavandite korral omab see ka diagnostilist väärtust. Nii näiteks troofiliste jalahaavandite tüüpiline asukoht on sääre eespinnal sääre keskmise ja alumise kolmandiku piiril, lamatiste teke sõltub haige asendist ja survepiirkonnast. Lamatiste korral hinnatakse kogu naha pinda. seejärel mõõdetakse haava/haavandi pikkus/laius/sügavus hinnatakse haava/haavandi põhja koeelemente haavaeritisi lõhna haavavalu haava/haavandi ümbruse naha hindamine Saadud andmete analüüsil püstitstakse haavaravi eesmärgid: surnud/nekrootilise koe eemaldamine haava kuivatamine eritistest Infetsiooniravi
Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90
Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90
kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine. 65. Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 66. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) trahhea jaguneb kaheks peabrongiks, millest vasak on märgatavalt pikem kui parem. Peabronh jaguneb sagarabronhideks (vasakusse kopsu 2 sagarabronhi / paremasse 3). Kummaski kopsus on ~10 segmenti. Sagarabronhid
Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. Kui teil on probleeme oma jalgadega, peate otsima abi erikoolituse saanud jalaspetsialistilt. Hea veresuhkru kontroll on ilmselgelt väga oluline jalahaavandite vältimiseks. Naha ja naha aluskoe muutused 1. Nahaaluskoe vähenemine või vohamine insuliini süstekohtades. 2. Nekrobioos, mille puhul esinevad sääre eespinnal ümmargused punetavad või pruunikad laigud, mis võivad jätta pärast paranemist arme. Kui nekrobioosile ei lisandu põletikku, siis diabeedi hea kompensatsiooniga paranevad kahjustatud kohad iseeneslikult. 3. Paksenenud peopesade või jalatalla nahk. 4. Sidekoe vohang randme piirkonnas, mis võib põhjustada käenärvikanali ahenemis ja pitsumise. Sidekoe vohang randme piirkonnas väljendub neljanda ja viienda sõrme
Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele. Asukoht on kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone
aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd),
lapselõlvehormoon -hoiab tagasi sugulise arengu esim 7-8 e.a-l -koljuõõnes, taalamuste taga keskaju katteplaadil MELATONIIN e -”biloogiline kell” (nelikküngastikul) pimedusehormoon -ärkveloleku/une tsüklilisus - F: esimese 8 a vältel aktiivselt -osalem pigmentainevahetuses KILPNÄÄRE GLANDULA THYROIDEA -kaela eespinnal kõri kilpkõhre külgedel TÜROKSIIN -rakkude AV protsessid intensiivistuvad -30-40g, naistel suurem -kehatemperatuur tõuseb -parem/vasak sagar ja vaheosa e kitsus TRIJOODTÜRONIIN -mõjutavad organismi arengut -sagarad koosnevad näärmeepiteeliga -mõju kasvule lapseeas ümbr sagarikest e -mõjut NS erutuvust, KNS talitlust
puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus, kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal, kõrvalkilpnäärmed - kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal, harknääre - rinnaku taga, pankreas (Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/munandid - väikevaagnas/väljaspool kõhuõõnt munandikotis tood.: ajuripats - kasvuhormoon, teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul
b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre (kaela eespinnal, kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal) Harkelund (eesmises kaksikseinandis rinnaku taga neerupealis (neerude ülaosa peal)
Jälgrefleksid Positiivsed Negatiivsed Kõrgema järgu tingitud refleksid Esimese ja teise signaalsüsteemi tingitud refleksid 5 4 Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. (2.4.1) *PIKLIKAJU – 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised – püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised – oliivid, milles paiknevad tuumad. Tuumad on seotud tasakaalu reguleerimisega. piklikajus paiknevad mitmete kraniaalnärvide tuumad – kolmiknärv, keele-neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealunenärv. piklikajus paiknevad: hingamis-, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; Piklikaju fUNKTS: *aju ja seljaaju integreeriv funkts *tasakaalu ja koordinatsiooni regul
Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu
Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. 44 Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi
Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu
pars clavicularis clavicula, - pars sternocostalis sternum ja roidekõhred, - pars abdominalis vagina musculi recti abdominis; i. crista tuberculi majoris; f. a) õlaliigeses antefleksioon aduktsioon pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas! Kaela lihased. Kaela autohtoonsed lihased. Prevertebraalne rühm kulgevad kaelalülide eespinnal. M. rectus capitis anterior: o. atlas; i. os occipitale; f. kaela ettepainutus M. longus colli: (3 osa) o. 1. 3. rinnalüli, kaelalülid; i. atlas; f. vt. eelmine lihas! M. longus capitis: o. 3. 6. kaelalüli; i. os occipitale; f. vt. eelmised! Külgmine (lateraalne) rühm. Mm. intertransversarii anteriores: kaelalülide processus transversus`te vahel, M. rectus capitis lateralis: atlas`e processus transversus`elt os occipitale`le M. scalenus anterior: o
Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID Ajuvatsakesed õõnsused, mis on täidetud ajuvedelikuga. Piklikaju Kõik ülenevad (sensoorsed) ja alanevad (motoorsed) juhteteed. Keskused: südametegevus, hingamine, oksendamine, neelamine, aevastamine, köhimine, luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed.
Kõhred on ühendatud rinnakuga, kilpkõhrega, keeleluuga ja koljupõhimiku luudega välimiste lihaste abil. Stabiliseerivad kõri ja kaudselt mõjutavad häälepaelte asendit Koosneb kahest sümmeetrilisest kõhreplaadist,mis on eesosas peaaegu täisnurkselt omavahel ühendatud. Väljendunud ülemine osa- pomum Adami e.kõrisõlm Kaitseb pilkkõhri ja häälepaelu Kilpkõhrenurga sisepinnale kinnituvad häälekurrud Eespinnal kõri välimiste lihastega ühendatud (m.sternothyreoideus, m.thyreohyoideus) keeleluu, rinnakuga ja koljuga Peamine ülesanne on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Neelamisel keelelihaste kontrakstioonil ja kõri elevatsioonil langeb kõrikaas taha kattes kõri Kõri füsioloogia Klapp,mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest (näit.raskuste tõstmisel)
Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal Kõrvalkilpnäärmed- kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal Harkelund- eesmises keskseinandis rinnaku taga Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- näärme kõikides osades Neerupealised- neerude ülaosa peal Sugunäärmed(endokriinne osa)- 134. Närvisüsteemi ülesanded - reguleerib kõikide elundite tööd - koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt
Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal Kõrvalkilpnäärmed- kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal Harkelund- eesmises keskseinandis rinnaku taga Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- näärme kõikides osades Neerupealised- neerude ülaosa peal Sugunäärmed(endokriinne osa)- 134. Närvisüsteemi ülesanded - reguleerib kõikide elundite tööd - koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt
tulemusel venoosne veri -> arteriaalseks Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon - unearter (A. CAROTIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon - sisemine kägiveen (V. JUGULARIS INTERNA) Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel) Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi: 1) Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN
Valude tekkepõhjuseks on verevarustuse häiretest tingituid hapnikunälg jalalihastes. Kui haigus süveneb, siis võivad valud tekkida ka rahuolekus. Ravi: o Verevarustuse parandamiseks on olemas ravimid, mida määrab arst. o Vajadusel tehakse operatsioon, mille käigus asendatakse kahjustatud veresooned teistega. Naha ja naha aluskoe muutused 1. Nahaaluskoe vähenemine või vohamine insuliini süstekohtades. 2. Nekrobioos, mille puhul esinevad sääre eespinnal ümmargused punetavad või pruunikad laigud, mis võivad jätta pärast paranemist arme. Kui nekrobioosile ei lisandu põletikku, siis diabeedi hea kompensatsiooniga paranevad kahjustatud kohad iseeneslikult. 3. Paksenenud peopesade või jalatalla nahk. 4. Sidekoe vohang randme piirkonnas, mis võib põhjustada käenärvikanali ahenemis ja pitsumise. Sidekoe vohang randme piirkonnas väljendub neljanda ja viienda sõrme tuimuses ja tundlikkuse häires, 5
1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. 12. Kilpnääre. Kilpnäärme talitluse häired - türeotoksikoos, kretinism, müksödeem. Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad
· pidevast magamisest, puusad painutatud asendis (nn looteasend) · istuvast eluviisist · ühekülgsest treeningust, kus peamiselt koormatakse, kuid ei venitata puusapainutajaid · ülemäärastest või valesti teostatud istesse tõusu harjutustest (teine pool istesse tõusust toimub peamiselt niude nimmelihase abil) · põlvetõste harjutustest jne. Tüüpiline sümptom iliopsoase lühenemisel ehk spasmil on difuusne valu alaselja piirkonnas, reie eespinnal ja sageli ka tuhara ning puusa piirkonnas. Valupunkte võib leida veel kõhu sirglihasest lateraalsemal ja niudelihase alguskohas, allpool kubemesidet ja rätseplihase alguskohast mediaalsemal kohal. Sagedasem tunnus on valu tõusmisel istest püstiasendisse. Iliopsoase lühenemine on spordis ohtlik just samaaegse kõhulihaste nõrkuse korral, kutsudes esile tugeva nimmelordoosi, samal ajal paindub vaagnavööde ettepoole. Lisaks
SISESEKRETOORNE NÄÄRE –ülesandeks on produtseerida hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 135) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis. HÜPOFÜÜS e. ajuripats – kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. EPIFÜÜS e. käbikeha – vaheaju koosseisus KILPNÄÄRE –asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. KÕRVAKILPNÄÄRMED – neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. HARKELUND e. tüümus– asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – leidub näärme kõikides osades. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal SUGUNÄÄRMETE endokriinne osa – munasarjades ja munandites 136) Närvisüsteemi ülesanded
*kustumine tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega KNS TALITLUS. Peaaju peamised osad ja nende funktsioonid: *PIKLIKAJU 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid, milles paiknevad tuumad. tuumad on seotud tasakaalu reguleerimisega. piklikajus paiknevad mitmete kraniaalnärvide tuumad kolmiknärv, keele-neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealunenärv. piklikajus paiknevad: hingamis-, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused;
Arteriaalse verejooksu peatamise surudes, vigastatud kehaosa muust kohad: kehast kõrgemale tõstes või puhta 1) oimukohal kõrva ees; rõhksidemega. Vajaduse korral tuleb 2) alalõua nurga juures kõrva ees; 3) vastu rangluud; 4) küünarliigese tagaserval; 5) kaenla all õlavarre ülaosas; 6) küünarlohus; 7) käsivarrel randme eespinnal; 8) kubeme piirkonnas vastu vaagna- luud; 9) põlveõndlas; Joonis 9.6. Tegutsemine arteriaalse verejooksu 10) hüppeliigese eespinnal. korral 144 esmaabi a b c d Joonis 9.7. Zguti panemine
; *vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid lihased, näärmed jne. · KNS talitlus. Peaaju peamised osad ja nende funktsioonid: *piklikaju 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikuaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhtteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid, milles paiknevad tuumad. tuumad on seotud tasakaalu raguleerimisega. piklikajus paiknevad mitmete kraniaalnärvide tuumad kolmiknärv, keele-neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealunenärv. piklikajus paiknevad: hingamis-, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; *sild paikneb IV ajuvatsake; sisaldab erinevaid tuumasid ja teda läbivad nii ülenevad ja alanevad juhteteed
annaabi.ee 
