samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel sarnase ehitusega või vanem elanud liikidel võivad olla välja arenenud,nt tarkusehambad,kõrvalihased 6)Homolooilised tõendid-sarnane ehitus ja päritolu,aga funktsioon erinev,tõestabet nad on lähedalt olnud suguluses nt.selgroogsete jäsemed 7)Loomatõud ja taimesordid-aretus ja kunstliku valiku ja päriliku muutlikkuse abil on loonud metsikustest eellastest palju loomatõuge ja taimesorte,kes mõnikord erinevad tundmatuseni oma looduslikest eellastest,tõestab et evolitsioon toimub
7. Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine uurimist? Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Osa neist on tekkinud ammu, kümneid miljoneid aastaid tagasi ja eri liikide genoomides säilinud. Nende võrdlusi eri organismidel näitab aga ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest. 8. Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut, on mõne tuhande aasta jooksul aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte, mis mõnikord erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Heaks näiteks selliste muutuste mitmekesisusest on koeratõud.
Koerte aretus läbi aja Hanna Vahter Sander Green Kadrioru Saksa Gümnaasium Koera põlvnemine Metsikutest eellastest Kujunes umbes 8000 a eKr Esimene koduloom, kelle inimene kodustas Koera eellase luid on leitud mitmetel väljakaevamistel Canis Lupus Neenetsi laika Kiviaja koeratüübid Sookoer – lühike kolju ja järsk üleminek koonult otsmikule, lühike koon Inostrantsevi koer – lamedam otsmik, üleminek otsmikult koonule sujuvam
Nii tekibki uus liik. 7. Milliseid tõendeid evolutsiooni toimumisest saab: a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi. Erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi. Näiteks on praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala, inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt. Tõenäoliselt on need organismid arenenud ühistest eellastest. b) erinevate organismide DNA võrdlemisel Saab kindlaks teha organismidevahelise suguluse. Paljudel liikidel on sarnane DNA ja sarnased kehavalgud, mis viitavad nende lähedasele sugulusele. Näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja simpansil, gorillal aga inimese omast mõnevõrra erinev. c) selgroogsete loomade loodete võrdlemisel See näitab, et selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. Näiteks on neil lõpusepilude algmed
Liik avastati aastal 1964. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne kuid lõug oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem, siiski oli aju suurem varasematest inimese eellastest. Homo habilis oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu, mida kasutas peamiselt koriluses, mitte kaitseks või küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud.
Aafrikas Kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga Levis ka teistele mandritele. Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu - neandertaallane Elasid u. Samaaegselt tänapäeva inimese eellastega (120 000 30 000 aasta eest) Keha jässakas, kohmaka kõnnakuga, tugevad kulmukaared ja alalõug. Elasid koobastes või iseehitatud elamutes. Kujunes välja komme matta surnuid. Tänapäeva inimene Erineb oma eellastest keha sihvakuse ja pikkuse poolest. Võimeline tegema vaimset ja füüsilist tööd Kõnevõime ja sümboliline keel (Võime talletada informatsiooni ) Mõtlevad nii abstaktselt kui ka konkreetselt Inimese aju areng on võimalikuks teinud : Kultuuri tekke Informatsiooni talletamise, edasi andmise AITÄH KUULAMAST, head õppimist
organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr. Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal, 150-250kr. Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest DNA ja RNA nukleotiidil pole kõrgemal temp püsivad. Taimed: eeltuumsed, päristuumsed,
Need olid erinevad käsnad ja ainuõõssed. Seejärel kujunesid teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vanaaegkonna alguseks meres olid kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Nendel kujunesid välja erinevad kaitsekohastumused (nt. kaitsev rüü, mürginäärmed, kiired liigutused/liikumine jne.). Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Nende eellastest arenesid erinevaid kiiremaid ja osavamaid luukalu, praeguste kalade eellasi. Samal ajal kui meres arenes elu, oli maismaa tühi ja paljas. Suureks muutuseks loomariigi arengusse olid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, mis tegi võimalikuks loomade maismaale elama asumise. Esimesteks loomadeks maismaal olid selgrootud (hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad). Peale neid asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid
Inimese Evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania
Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on vimaldanud aegade jooksul aretada le 500 kehaehituselt ja vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn jpt) uurinud koera plvnemist. Tugevaks tukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jnuste leidmine 1861 aastal veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate vljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris). Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt plvnevad kik kodukoerte liigid aasia hundist
inimlased) primaatide (Primates) seltsis, ja tihti omistatakse selle sugukonna erisusele suurem kvalitatiivne tähendus, kui muude imetajate sugukondadele. Selline käsitus tuleneb, nagu väitis juba Ch. Darwin (1871), üksiktunnuste tähtsuse ülehindamisest või kvalitatiivse lõhe nägemisest seal, kus on lihtsalt suur kvantitatiivne erinevus. Selle unikaalsuspostulaadi kohaselt pidi inimese bioloogiline evolutsioon ahvilistest eellastest olema väga pikaajaline ja paljuastmeline protsess, milles lisaks tavalistele evolutsiooniteguritele pidid toimima mingid kvalitatiivselt uued, inimese evolutsiooni spetsiifilised tegurid. 1.2. Tüpoloogiline andmekäsitlus. Tüpoloogilisest mõtteviisist lähtuv fosiilsete leidude taksonoomiline hindamine on tekitanud palju raskusi inimlaste fülogeneesikäigu mõismisele. Selle lähenemisviisi puhul vaadeldakse liiki kui
looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) -eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Inimese eellased on australopiteegid, osav inimene ja püstine inimene Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest Inimesed inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal(uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad) Elusorganismide arengut suunab looduslik valik kohastumuste kaudu Organismid peavad pidevalt kohastuma muutuvate elutingimustega ja võitlema ellujäämise eest. Kohastumuste tõttu annab enamik liike rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda. )
Saba muutus, keha on voolujoonelisem, puudub eraldi pea vms. 10. USA fundamentaalkristlased keelduvad uskumast evolutsiooni, nad väidavad, et Jumal lõi kõik elusolendid korraga ("kreatsionism"), kuidas põhjendad kreatsionistile, et tegelikult toimus evolutsioon (4 põhjendust!) Tänapäevased liigid on põlvnenud varasematest, tõendid: kivistised, sarnasused organismide ehituses, lootelises arengus, rudimendid, liikide sarnane DNA ja kehavalgud. 11. Kuidas erineb inimene oma eellastest? Too igaühe kohta 1 erinevus! Pane nime taha number, mis näitab liikide tekkimise järjekorda, alusta kõige vanemast! Homo habilis- nad olid osavamad, küürakamad, karvasemad. Australopiteek- need olid ahvinimesed, madalad, karvased, nagu gorillad. Homo erectusest- juba püstine inimene, aga rohkem ahvilaadne, mitte nii tark ja karvasem. 12. Kuna tekkis Maa? Aastaarv. 13. Kuna ja kus tekkisid esimesed elusolendid?Aastaarv. 14. Kes on inimahvid? Nimeta 2 liiki. 15
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Darwini seletus kõigis maailmas olevatest liikidest tõstatas tähtsaid küsimusi. Kõik teised loodusteadlased uskusid, et kõik liigid kas lihtsalt olid maailma alguses olemas või nad loodi loodusliku arengu (ajaloo) käigus. Mõlemal juhul usuti, et liigid jäid põhimõtteliselt samaks läbi aja. Darwin aga märkas sarnasusi eri liikide vahel üle maailma koos variatsioonidega, mis tulenesid kindlast asukohast, juhatades teda uskuma, et nad arenesid ühistest eellastest. Ta hakkas uskuma, et liigid jäid püsima tänu protsessile, mida nimetatakse "looduslikuks valikuks", kus liigid, kes edukalt kohanesid muutuva keskkonnaga, kuni need, kes ei suutnud areneda ja paljuneda, surid välja. 1858. aastal, pärast aastaid põhjalikumat teaduslikku uurimist, Darwin avalikustas oma revolutsioonilise teooria kirjas, mis loeti ette koosolekul Linnean Society poolt. 24. novembril 1859 avaldas ta põhjaliku seletuse oma teoorias enda tuntuimas teoses:
PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS, SELLE VORMID Muutlikkus on organismi omadus milleski eellastest erineda. Esineb kahte tüüpi muutlikkust: pärilik ehk geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline. Modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega p u u d u t a genotüüpi. Modifikatsioonilise muutlikkusega ei kaasne geneetilisi muutusi, fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Iga
on“ - 1821–1823, 1825 Masingu Marahwa Nädala-Leht - 1857 Tänapäeval tuntud „kilplased“ - 1913 „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ - 1924 „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 7. Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Uues lühike häälik ühe, pikk kahe tähega. Vana eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis. Uue eeskujuks oli soome ortograafia. Uus on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Mõlemad oma eellastest süsteemsemad ja lihtsamad. 8. Kes eesti keele arendajatest on Sinu arvates kõige suuremat tänu väärt? Põhjenda oma valikut paari lausega, tuues näiteid selle inimese teenetest/tegudest. Hermann…. 9. Iseloomusta 4–5 lausega tänapäeva eesti kirjakeelt. Keelekasutuse vabadus suureneb. Argikeele väljendid tungivad kirjakeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks inglise keel. Kirjakeele kasutusvaldkonnad mitmekesistuvad.
Nende võrdlusi eri organismidel näitab aga ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest. Milliseid tõendeid liikide muutumise kohta annab Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide aretus? evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut, on mõne tuhande aasta jooksul
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel
Hiljem lisas veel kaks põhikategooriat: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik. Vajaduse korral lisas veel vahekategooriad eesliitega ülem- või alam-, näiteks alamselts,ülemsugukond. 11) Kuidas jaguneks üheksa riigi süsteem? Bakterid-Arhed-Ekskavaadid-Kromalveolaadid-Juurjalgsed-Amööbid-Seened-Taimed-Loomad Inimese põlvnemine 12) Mida väitis Darwin? Ta väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega simpansi ja gorillaga ühistest eellastest. 13) Täida tabel. Tunnus Inimene Inimahvid Liikumine püstime, kahel jalal neljal jalal,harva kahel Kolju suur ja ümar ajukolju,lame, lühikeste väike, piklik ajukolju,pikkadega kihvadega lõualuud lõualuude ja väikeste hammastega näokolju
Kuidas jääda ellu ja olla kõige edukam? On loodusseadus, et ellu jäävad need liigi isendid, kes on kõige tugevamad. Evolutsioon on kujundanud tänapäeva loomade eellastest, need kes elavad praegu maapeal, täiustanud neid ja kohandanud elukeskkonnaga, keskkonna mõjudega, igati loogiline, et kui kõik meie ümber areneb, ei saa jääda ka meie arenemata. Esmapilgul võiks öelda, et kel jõud sel õigus tugevamaõigus. Kuid kas ikkagi on alati nii? Kuidas saab mõõta, kas edukam on lõvi või hamster? Öeldakse küll, et lõvi on loomade kuningas, võib-olla tõesti. Sõltub ju edukus mitmest aspektist: looduslikest vaenlastest,
kaitselooduslik valik-iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus,genotüüpide difereniseerunudpaljuneminloodusvaradvesi,õhk,taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad,põllukult.LPH-lubatud piirheide LPKlubatudpiirkonsentratsioonBHT-olmereovesi mortmass-taimede,seente ja loomade mitmesuguste lagunemisastmes jäänused muutlikkus-organismide omadus milleski eellastest erinedapotensiaalne energia-kasutamata töövaru- relikt-jäänukroheline revolutsioon-60 aastatel õnnests tänu saagirohketele sortide kasutuselevõtule,nt riis ja intensiivselepõllumajandusele arengumades järsult suurendadateraviljatoodangutsuktsessioon-koosluste vahetus,ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.Autogeenne-sisetegurid põhjustavad muutusi.Allogeenne-välistegurid.Primaarne-kasvukoha hõivamist.Sekundaarne-varasema
arenema ja isegi palju jõudsamalt. Tekkisid uued liigid ja saurused muutusid suuremaks. Uusaegkonnas hakkasid aga hiidroomajad hävima ning kiiresti evolutsioneerima hakkasid imetajad. Neogeeni ajastul hakkasid arenema meile tänapäeval tuntud loomad, nagu rotid, maod jne. Hakkas ka tekkima inimese areng. Inimese arengi kohta on olnud erinevaid teooriaid, kuid tänapäeval kõige levinuim on Darwini teooria. Tema väitel põlvneb inimene vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega ühistest eellastest. Molekulaargeneetilised võrdlused näitasid, et inimene sai lahkneda ahvist alles 5-7 miljonit aastat tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid ehk australopiteegid. Neil olid esimesed inimeste tunnused lõualuu lühem, kihvade taandareng ja püstikäimise kujunemine. Pärast seda kujunes välja osav inimene (homo habilis), kelle koljuluu ei erinenud küll eriti aurtralopiteegi omast, kuid ajumaht oli suurem. See inimene oskas ka kasutada tööriistu, mis
tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist Binaarne nomenklatuur – kahesõnaline nimetamisviis (Motacilla alba – linavästrik) Analoogne elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane ülesanne (tiibade ehitus) Homoloogilised elundid – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus) Looduslik valik – genotüüpide diferentseeritud paljunemine Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid ristuvad omavahel Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo
mide loodete arengujärgud. Evolutsioonitõendid Molekulaarbioloogiline võrdlus Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Evolutsioonid mehhanismid ja protsessid Evolutsioon ei toimu liigi tasandil, evolutsioonivõimelised on organismide rühmad. Populatsiooni geneetilises struktuuris kutsuvad esile muutusi evolutsiooni tegurid: mutatsioon, suguline paljunemine, geenivool, looduslik valik. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Evolutsiooni tegurid: Mutatsioon geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele
Need tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Pseudogeenid- mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused. Moodustavad suurema osa genoomidest. Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Nende võrdlus eri organismidel näitab ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest. Molekulaarkell- dna nukleotiidse või valkude aminohappelise järjestuse erinevustel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang. Võimaldab määrata liikide või kõrgemate taksonite ligikaudset lahknemisaega ja sel viisil mõnikord täpsustada paleontoloogiliste andmete järgi leitud aegu. Sordi ja tõuaretus- tõestab, et muutuvad aja jooksul. Keemiline evolutsioon- Oparin esitas seisukoga, et elu tekkele eelnes keemiline
ämblikulaadsed ja putukad. Neile järgnesid kahepaiksete eellased, kes said käia nii vees kui maal. 14 Roomajad Üle 150 miljoni aasta olid roomajad Maa domineeriv eluvorm. Kõige paremini tuntakse dinosaurusi. Keskaegkond oli sauruste ajastu, umbes 200 miljonit aastat tagasi. Roomajad on kõigusoojased loomad ja nad elavad soojas kliimas. 15 Imetajad Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised esimesed imetajad ja linnud. Imetajate valitsemise aeg oli 70 miljonit aastat tagasi. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena suurenes taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. 16 Inimese evolutsioon 17 Australopiteek Ehk lõunaahvid elasid umbes 51 miljoni aasta eest. Arengult olid nad inimahvide ja inimeste vahe aste. Nad käisid kahel jalal, peaaju on inimahvide omast arenenum. Pidasid jahti ning
Kui kauges minevikus mattusid organismid liiva või mudasse, asendusid nende orgaanilised ained miljonite aastate jooksul mineraalainetega ning tekkisid kivistised. b) organismide ehituse võrdlemist- erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi. nt enamiku selgroogsete loomade jäsemetel on sarnane põhiehitus, vaatamata sellele et nende funktsioonid on väga erinevad, tõenäoliselt on need organismid arenenud ühtsetest eellastest, c)lootelise arengu võrdlemist- näitab, et selgroogsete looted on arengu varajasel etappidel väga sarnased. Loodete edasi arenedes ilmnevad üha enam kindlale liigile iseloomulikud tunnused d) inimese rudimente- kehaosad, mis pole inimestele ja teistele loomadele vajalikud, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel, kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust. Näiteks: karvkate,
1. Ajalooline element (organism + kk) 2. Asjaolu, et igat liiki keskkonna kohta on 1 ideaalne liik 3. Looduslik valik toimib lahknenud ja üksteisest kaugenenud liikide puhul Saarte mõned omadused: · Saarel vähem liike kui sama suurel maismaa alal · Paljud saarel esinevad liigid on natuke /täiesti erinevad lähedal asuva maismaa alast. Järelikult saare floora ja fauna koosneb vaid nendest liikidesse kuuluvatest liikidest, kelle eellastest õnnestus kunagi saarele saada. Ning tänu isolatsioonile võivad saarel evolutsioonilised muutusedtoimuda kiiresti, kaaludes üles selle mõju, mida võiks omada geneetilise materjali vahetus saarel elava populatsiooni ja selle maismaa populatsiooni vahel, millest saare populatsioon tegelikult alguse on saanud. Bioloogide järgi kuuluvad indiviidid ühte liiki siis, kui nad annavad omavahel järeltulijaid, vahetades vabalt geneetilist materjali ja andes elujõulisi järglasi
1.Evolutsioon 1.1 Mõiste ,,evolutsioon'' Evolutsioon on elu ajalooline areng, mille kestel elusolendid järk-järgult muutuvad, et keskkonnas paremini toime tulla. Evolutsioon sai alguse siis, kui elu umbes 3,8 miljardit aastat tagasi tekkis, ja see on kestnud nüüdisajani. Praegu Maa peal elavad loomad ja taimed on hoopis teistsugused võrreldes nendega, kes elasid miljonite aastate eest, kuigi nad pärinevad just neist ammustest eellastest. Kõik muutused on juhtunud kahest põhilisest nähutustest, need on kohastumine ja looduslik valik. Sarapuu, T. (2006) Bioloogia gümnaasiumile 2.osa. Tartu: Eesti Loodusfoto 1.2 Kohastumine Kõigi organismide ehituse ja talituse osad on omavahel ja elukeskkonna tingimustega kooskõlas. Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks ehk adaptatsioonideks.
Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus egiptus rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud. 6-5 miljonit a tagasi - hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 250000a ekr neanderallaste ilmumine, 200000a ekr homo sapiensi e nüüdisinimese ilmumine, 8500a ekr põlluharimise algus, 3500a ekr kirja kujunemine (piltkiri), 3000a ekr tsivilisatsioonide tekkimine egiptuses ja mesopotaamias, metallide kasutuselevõtt (lähis ida) vask (5000a ekr), pronks (4000a ekr, levis laialt 2500a ekr), raud (1300a ekr), 3000 a ekr ühtse egiptuse teke, 2700 2200a ekr egiptuse vana
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat.
See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilid Homo habilis'ele ja Ida-Turkana omad rudolfensisele. Seda viimast vormi peetakse tõepärasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele. Koht sugupuus Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest eellastest vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid inimeseks. Homo habilis't peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks. Välimuse ja morfoloogia poolest oli see liik tänapäeva inimesest arvatavasti kõige kaugemal (kaugeim võis olla ka Homo rudolfensis). Arvatakse, et Homo habilis pärineb mõnest australopiteekuse liigist. Võib-olla oli tema otseseks eellaseks Homo rudolfensis, kes oli massiivsem ning sarnanes rohkem ahvile.
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Praegu on looduslik valikühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid
(imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad). Kõik organismid kasvavad. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Ainuraksed reageerivad välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel. Ainuraksete suunatud liikumist ärritajate suhtes nimetatakse taksiseks
Paljunemisvõime Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Suguline paljunemine moodustuvad sugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt ( pooldudes, pungudes, sibulatega ) või eostega. Pärilikkus Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevastele põlvedele. Pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. ( DNA lõigud ). Kasv ja areng Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, areng, millegi uue, teistsuguse teke. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene ( roomajad, imetajad, linnud ) või moondega (kahepaiksed, kalad, putukad ). Reageerimine ärritusele
erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.). Sisukord · 1 Koera põlvnemine · 2 Koera anatoomia ja füsioloogia 2.1 Üldandmed 2.2 Koera kehaehituse tüübid 2.3 Karvkate · 3 Koera pidamine · 4 Koeratõud Koera Põlvnemine · Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] · Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt
Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. Religioonide võrdlus EGIPTUS Jumalad rohkem loomakujuga Templid Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine MESOPOTAAMIA Jumalad inimese moodi (antropomorfsed) Tähelepanu elule enne surma Tsikuraadid (astmiktemplid) Ei mumifitseeritud Daatumid: hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 6-5 miljonit a tagasi neandertallaste ilmumine 250 000 a tagasi nüüdisinimese ilmumine (homo sapiens) 200 000 a tagasi põlluharimise algus 8500 aastat tagasi kirja kujunemine 3500 a eKr Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsioonide kujunemine 3000 a eKr Metallide kasutuselevõtt (järjekord, ajad) * vask 5000 a eKr * pronks 2500 a eKr * raud 1500 a eKr Ühtse Egiptuse teke 3000 a eKr Egiptuse Vana riigi periood 2700-2200 a eKr
sarnastes elutingimustes. Nt. Vaalal ja kalal voolujooneline keha, Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. 16. Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maadasustanud liikidest välja surnud. 17. Nimeta inimahve. Darwin väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega – šimpansi ja gorillaga – ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. 18. Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? o Neandertaallased elasid 230 000-30 000 a. tagasi. Ajumaht 1400-1600 ml. Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine. o Homo Sapiens on tekkinud Saharast lõunapool umbes 200 000 a. tagasi
Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest. Aafrikas (1-5) elanud inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks (esialgu elasid puudel, hiljem maismaal, liikusid rühmadena, püstine asend, aju ahvi aju suurune). Seejärel kujunesid (1,6-2) suurema ajumahuga inimeste eellased, algul osav inimene (Homo habilis; oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu), seejärel püstine inimene (Homo erectus; 1,5 m, aju suurem kui
· Naistel menopaus 45-55. eluaastal. Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. · Meeste viljakus väheneb. Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus · Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis · Pärisinimene e
6 Inimese sugulus simpansiga Pilt 2: simpans Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel ristusid meie eellased simpansiga pikka aega pärast seda, kui inimese liin oli simpansi liinist lahknenud. Nad võisid isegi miljon aastat pärast lahknemist simpansiga hübridiseeruda. Igatahes väidab nõnda Harvardi ülikooli Boad´i instituudi geneetik David Reich ja tema kolleegid. Teadlased võrdlesid inimese, simpansi ja gorilla genoome, et leida, kui ammu need lahknesid. Mida kaugem olnuks lahknemise aeg, seda enam oleks genoomides erinevusi
organimisrühmade tegelikku põlvnemist ja sugulust. Hierarhiline süsteem saadakse liikide paigutamisel taksonitesse nii, et iga takson kuulub vaid ühte temast vahetult kõrgemal asetsevasse taksonisse. INIMESE EVOLUTSIOON Inimene põlvneb inimahvidega ühisest eellasest. Meie veidi kaugemal nn sugulased on orangutan ja gibon, on huvitav märkida, et simpans ja gorilla on geneetiliselt inimesele palju lähemal kui orangutanile. Lühiülevaade inimeste eellastest: · Pueiahvid (puuahvid, Dryopythecus), 14 7 miljonit aastat tagasi. Osa neist kohastus avamaastikega, arenedes nt esijäsemete käimisest vabanemise suunas. · Inimlaste ja inimahvlaste lahknemine: 7-5 miljonit aastat tagasi · Lõunaahvid (Australopithecus): ca 4 miljonit aastat tagasi. · Osav inimene (Homo habilis) : 2,1 - 1,6 miljonit aastat tagasi. · Püstine inimene (Homo erectus): 1,9 miljonit -250 000 aastat tagasi.
(Loomade elu, 4 köide) 3. KÕHRKALAD (CHONDRICHTHYES) 3.1 Kõhrkalade üldiseloomustus Varilõpuseliste klass sisaldab kahte ülemseltsi: hailaadsed ja railaadsed. Kõhrkalu on umbes 600 liiki. Kõhrkalad on mere-, mõned ka mageveekalad. Kõhrkalade sisetoes on kõhreline, osal kohati lubjastunud. Hõlmab kahte suuremat ülemseltsi: · Täispeased (Holocephali) - Arvatakse, et täispeased põlvnevad hailaadsetest väljasurnud eellastest ja kujutavad endast fülogeneetilist kõrvalharu, mis ei ole luukaladega pärilikult seotud. · Varilõpuselised (Elasmobranchii) - Esimesed varilõpusesed kalad ilmusid ürgmeredesse juba 300milj. aastat tagasi. Nad konkureerivad edukalt luukaladega ja väljasuremisest pole mingit märki. 4
Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Esimesed selgroogsed olid kalad, tekkisid vana aegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi. Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, nii et sai võimalikuks loomadele elama asuda maismaale. Esimesed loomad kes taimede järel maismaale suundusid, olid väiksed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Seejärel asusid maismaale tänapäeva kopskalade
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk
o Mille poolest erinevad üksteisest nn Ida rahvuslus ja Lääne rahvuslus? Läänerahvuslus Poliitiline ehk lääneriikide rahvuslus – inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid. Kodakontsus on omandatav. Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne. vanem kultuuur usuline piirang o Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik? · Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“) •Rahvusriik –nägemus, et igale rahvusele vastab kindel riik –Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad •2000-3000 vs u 200 Rahvusriik •Homogeensus –Kultuuriline ühtsus
Olles lülijalgsete lähimad sugulased, võib küüsikloomade uurimine aidata lahendada mitmeid vaidlusi lülijalgsete anatoomia teemal. Näiteks lülijalgsete pea probleemi lahendus võib peituda küüsikloomade pea ja organite uurimises ning nende kõrvutamises homoloogiliste struktuuridega lülijalgsetes. Küüsikloomade aju erineb lülijalgsete omast, kuid neis on siiski mitmeid homoloogilisi närvitänke. Need erinevused ja sarnasused lubavad aimata kuidas on lülijalgsete aju arenenud eellastest tänapäevaste liikideni. Samamoodi on ka närvisüsteemiga küüsikloomade süsteem illustreerib vaheetappi eessuuste ja lülijalgsete vahel. 11 Kasutatud kirjandus Budd, G. E. 2002. A palaeontological solution to the arthropod head problem. 417. 271 275. [online] (http://www.nature.com.ezproxy.tlu.ee/nature/journal/v417/n6886/full/417271a.html) (07.03.2012) Eriksson, B. J., Budd, G. E., 2000
- ainelise ja vaimse kultuuri arengutaseme kohta. - majanduse ja ühiskonnakorra arengu kohta. Muinasaja periodiseerimise aluseks on materjal, millest olid valmistatud peamised tööriistad: Periood Aeg Iseloomulikud tunnused Paleoliitikum 6 - 5 milj · Inimese eellaste hargnemine (Vanem kiviaeg) tagasi inimahvide eellastest. · u 200 tuh a tagasi Homo sapiensi 2,5 milj a (e nüüdisinimese) tagasi väljakujunemine Aafrikas. inimkonna · Anastav majandus. ajaloo algus, · Perioodi lõpul usundi ja kunsti
annaabi.ee 
