Sisepoliitline kriis: Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks
Stepan kutsub kõiki õhtusöögile, kuhu olid kutsutud ka Levin ja Kitty. Seal palus Levin Kittyt naiseks ning nad kolisid Levini maale elama. Aleksei, Anna mees, oli ükskord näinud Vronskit külastamas Annat ning Aleksei tahtis lahutust. Hiljem Anna ja Vronski suhted halvenevad. Nad leidsid alati mingi põhjuse mille üle tülitseda. Anna tahtis minna maale elama, kuid Vronski tahtis algul ema külastada. Anna süüdistas teda ema eelistamises. Anna kirjutas Vronskile, et tahab temaga raudteejaamas kokku saada. Enne seda käis ta Levini ja Kitty juures. Raudteejaama jõudes tuleb Annale meelde esimene kohtumine Vronskiga ning hüppas raudteele ning suri. Vronski satub depressiooni. Ta tahtis end tappa, kuid paar kuu pärast läks ta sõtta. Levin oli samuti masenduses ning ei näinud elul mõtet. Kord oli õues äikese torm ning ta läks Kitty ja tema poega otsima
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
Suureks probleemiks oli sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllu-majanduse osas, samuti tõusis elatustase. Sisepoliitika-Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, süüdistades poliitikuid nii võime-tuse pärast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv tähendas rahva võõrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega väikeparteid ühinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, süvendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lühenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rüh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi
Mehed tunnistasid, et keskmiselt 16% toidust jääb söömata ja visatakse ära, samal ajal kui naistel jääb küsitluse andmetel järele 6% toidust. Ilmselt kujundas see meie uuringus ka ökoloogilise jalajälje suuruse. 10. Nii Tallinna mehed kui naised väitsid, et ligi 15% toidupoolisest (kartul, puuvili, köögivili, liha, piim, kala, muna) pärineb nende enda majapidamisest (aed, maakodu?). Kartuli osa oli sealjuures 31%. 11. Mahetoidu eelistamises olulist erinevust ei olnud (mehed – 16%, naised 14%)
See on üks suuremaid rikkusi, mida tuleb kaitsta niisama hoolsalt kui õhku, vett või mõnda haruldast taimeliiki. Veel kõigest mõned inimpõlved tagasi pidasid eestlased end üdini maarahvaks: oma põllulapilt saadi kõik eluks vajalik, maasse suhtuti ülima hoolivuse ja austusega. Kahjuks on nüüd ühiskonnas arusaamad maaelust ja mulla väärtustest tunduvalt muutunud. Paljuski on siin põhjus tehnoloogia arengus ja linnaliste eluviiside eelistamises. Tihtilugu ei tajuta inimtegevuse järjest kasvavat survet mullale ning rikutud mullas nähakse vaid esteetilist, mitte elukeskkonna kahju. Mulla roll ökosüsteemis on kaugelt laiem selle peamisest ülesandest toota, salvestada ning säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik
a. oli neid 32 000). Kriisi letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad
sündi. Levin ja Vronski kohtuvad valmistel, kuid on üksteise jaoks ikka ebasümpaatsed. Kittyl sünnib poeg. Stepan sõidab Moskvasse, et Karenin lahutakse Annast, nagu ta lubanud oli. Aleksei keeldub. Anna ja Vronski suhted on väga halvaks läinud ning nad leiavad koguaeg mingi tülitsemise võimaluse. Anna tahab minna elama maale, kus ta oli õnnelik. Vronski on sellega nõus, kuid tahab enna maale kolimist emale külla minna. Anna näeb selles probleemi ning süüdistab teda ema eelistamises. Ta saadab Vronskile telegrammi, kus kirjutas, et tahab temaga kohtuda rongijaamas. Enne raudteejaama minekut käib ta Dolly ja Kitty juures, kuid ei räägi neile midagi oma tunnetest. Ta sõidab Vronski ema elukohta ning raudteejaamas meenus talle tema esmane kohtumine Vronskiga. Ta hüppas raudteele ning suri. Vronski on meeleheites ning depressioonis. Ta tahab ennast tappa. Kahe kuu pärast läheb ta sõtta. Levin on masenduses ning tal ei ole elumõtet. Ta leiab enda jaoks jumala. Ta pole
Karenin, kes on krahvinna Liidia Ivanovna mõju alla, keeldub. Anna on meeleheites. Anna arvab, et Vronski ei armasta teda enam. Ta norib Vronskiga pidevalt tüli. Kuigi mõlemad ootavad leppimist, kuid seda paraku ei tule. Nad elavad ajutiselt Moskvas, kuid ta tahab naasta maale, kus tundis ennast õnnelikuna. Vronski nõustub maale minema, kuid enne külastab enda ema, kes elab Moskva ääres. Anna süüdistab teda ema eelistamises. Ta saaab Vronskile telegrammi, et nad kohtuksid jaamas. Meeleheitlikult järgneb ta Vronskile ema juurde järgneda, kuna arvab, et Vronksi jätab ta maha. Enne raudteejaama minekut läheb ta Dolly juurde hüvasti jätma. Seal kohtub ta ka Kittyga. Ta ei räägi midagi neile oma tunnetest. Ta sõidab rongiga Vronski ema elukohta ja talle tuleb meelde juhtum nende esmasest kohtumisest. Anna Karenina hüppa rongi alla ja sureb. Vronski on teada saades meeleheites ja tahab ennast üles puua.
täielikult, mis on toiduaineid ja inspireerib teda tingitud hetkel kombineerida neid sööma. Patsient teadmata põhjustest omavahel. sööb mitmekesiselt ning väljendub * Kasutada ja ei keeldu toidust. teatud toidu kaunistatud eelistamises või toidunõusid. üldse toidust Nt: taldriku põhjas keeldumises. on pilt või taldriku ääred on kaunistatud. * Innustada peatoidu söömist, garanteerides talle
Raoul Üksvärav (1992: 277) autokraatlikku, demokraatlikku, liberaalset, passiivset ja bürokraatlikku juhtimist. Käitumisteooriatest on tuntumad Ohios ja Michiganis 1950-ndatel aastatel tehtud uurimused (Yukl, 1989: 74-82). Esimesed põhinesid liidri käitumise hindamisel kas hoolivuse või algatuse kaudu. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijatele. Algatus avaldub tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Michiganis tehtud uurimistes keskenduti kahele peamisele juhtimisstiilile: ülesandele orienteeritud juhtimisele ja suhetele orienteeritud juhtimisele. Esimest tüüpi juhid pöörasid põhitähelepanu ülesandele, toodangule ja töö tõhususele, teised aga juhi ja töötajate vahelistele suhetele. Antud uurimustele tuginedes töötasid Blake ja Mouton välja nn kahefaktorilise interaktiivse
Raoul Üksvärav (1992: 277) autokraatlikku, demokraatlikku, liberaalset, passiivset ja bürokraatlikku juhtimist. Käitumisteooriatest on tuntumad Ohios ja Michiganis 1950-ndatel aastatel tehtud uurimused (Yukl, 1989: 74-82). Esimesed põhinesid liidri käitumise hindamisel kas hoolivuse või algatuse kaudu. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijatele. Algatus avaldub tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Michiganis tehtud uurimistes keskenduti kahele peamisele juhtimisstiilile: ülesandele orienteeritud juhtimisele ja suhetele orienteeritud juhtimisele. Esimest tüüpi juhid pöörasid põhitähelepanu ülesandele, toodangule ja töö tõhususele, teised aga juhi ja töötajate vahelistele suhetele. Antud uurimustele tuginedes töötasid Blake ja Mouton välja nn kahefaktorilise interaktiivse
• Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), • aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne • Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud • Vajadus avaldub nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist (nö usalduskrediit nt tuntud ja paljude poolt v usaldusväärse inimese poolt eelistatud kaubamärgile). Kuuluvuse ja armastuse vajadused 1. Ka heaoluühiskondades on nende vajaduste pärssimist või mitterahuldamist häirivalt sageli (võib põhjustada tõsiseid patoloogiaid). 2. Kuulumine „karja“ – tänapäevamõistes sotsiaalne sidusus – avaldub ilmekalt noorte puhul, täiskasvanute puhul varjatumalt. 3
tähendab, et abivajaja jääb oma koju ning talle antakse seda, mida ta vajab - toitu, riideid, töövahendeid jms. See oli valdav hooldamise vorm. Teiseks kinnine hooldus (Indoor relief), mis tähendab, et töövõimetu abivajaja paigutad kohalikku vaeste varjupaika, hospidali või lastekodusse ning töövõimelised, no logelejad, suunati töömajadesse, kus nad sunniti töötama. Selline jaotus muutus hiljem kogu Euroopas klassikaliseks ning riigi osa seisnes peamiselt ühe või teise vormi eelistamises (Roosileht, lk 270-271). Suurbritannia sotsiaalhoolekandesüsteemi keskseks üksuseks sai vald (Inglismaal ja Walesis oli neid kokku ca 15 000), kuid riigis puudus mehhanism, mis sundinuks neid 1601. aasta vaesteseadust täitma. Seetõttu esines selle rakendamisel nii äärmiselt laia kui kitsast tõlgendust. Oma aja kohta tuleks pidada 1601. aasta vaesteseadust õnnestunud lahenduseks ja selle põhimõtted leidsid laialdast järgimist kogu Euroopas. Tänapäeval on
maailmavaadet jmt. · Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), · aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne · Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud · Vajadus avaldub nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist (nö usalduskrediit nt tuntud ja paljude poolt v usaldusväärse inimese poolt eelistatud kaubamärgile). Kuuluvuse ja armastuse vajadused · Ka heaoluühiskondades on nende vajaduste pärssimist või mitterahuldamist häirivalt sageli (võib põhjustada tõsiseid patoloogiaid). · Kuulumine ,,karja" tänapäevamõistes sotsiaalne sidusus avaldub ilmekalt noorte puhul, täiskasvanute puhul varjatumalt.
mitte loomakeskne. Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka Saavutamise võimalikkus: üldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. • Füsioloogilised vajadused on kõige mõjuvõimsamad. Turvalisusvajadus avaldub nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist. Kuuluvus ja armastus vajadus :kuulumine „karja“ – tänapäevamõistes sotsiaalne sidusus – avaldub ilmekalt noorte puhul, täiskasvanute puhul varjatumalt. Sots vajadus e austuse vajadus: individuaalne(tugevus, vabadus, oskus) kollektiivne(staatus, tunnustus, tähelepanu). Eneseteostusvajadus: Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M
kirjandust, teatrit ja kauneid kunste (esifassaadil). Sambad omandavad uudse, "rahvusliku" ilme, andes põhjust tabavaks võrdluseks setu särgi varrukatega. Fassaadilahenduse eestlikkus ei seisne siiski mitte ainult sammaste ja nõukoguliku sümboolikaga garneeritud rahvusornamendis, vaid eelkõige vormide rahulikus ja väärikas tektoonikas, esinduslikkuse ja l ihtsuse seoses, tagasihoidlike materjalide eelistamises (tume terasiitkrohv, Saaremaa dolomiit). Esiletõstmist väärib kino plaanilahenduse kompaktsus. Hoone math oli ökonoomselt ära kasutatud, mõlemad saalid olid paigutatud
Turvalisuse vajadused • Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne • Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud • Vajadus avaldub nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist (nö usalduskrediit nt tuntud ja paljude poolt või usaldusväärse inimese poolt eelistatud kaubamärgile). Kuuluvuse ja armastuse vajadused • Kuulumine „karja“ – tänapäevamõistes sotsiaalne sidusus – avaldub ilmekalt noorte puhul, täiskasvanute puhul varjatumalt. • Armastus ei ole seksi sünonüüm! • Armastuse vajadused hõlmavad nii armastuse andmist kui ka saamist.
millestki ilma, sest õiguse riigisisesest kontrollist hoidumine kompenseeritakse neile õiguskaitsega rahvusvahelisel tasandil.*4 Kompenseeriva konstitutsionalismi idee pakub õigustuse rahvusvahelise õiguse absoluutsele ülimuslikkusele riigisisese õiguse suhtes. Absoluutne ülimuslikkus kujutab endast (allutatud) õiguskorra avatuse äärmuslikku vormi, mis väljendub ülimusliku õiguskorra A normide tingimusteta eelistamises õiguskorra B normidele. Isegi juhul, kuid vastuollu satuvad A madalaimad ja B kõrgeimad normid, jäetakse viimased rakendamata. Just nõnda – kõikehõlmava ja piiramatuna – tõlgendab Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguse ülimuslik- kust.*5 Liikmesriikide kohtud pole üldiselt olnud valmis nii kaugele minema. Itaalia, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa ja mitme teise riigi kõrgemad kohtud on jätnud endale otsesõnu võimaluse pöörata Euroopa
kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. See võib avalduda soolises diskrimineerimises või võrdse kohtlemisest tuleneval diskrimineerimisel- rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võib avalduda töötasu maksmises, tööle võtmises, töötajate eelistamises üksteisele jne. Kindlast soost isiku edutamises, ahistab isikut tema soo tõttu seksuaalselt jne. VORMID: Otsene sooline diskrimineerimine- otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorra. Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium,
• Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt, nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt). • Aga ka otseselt, nt kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne. • Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud. • Vajadus avaldub, nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist (nö usalduskrediit, nt tuntud ja paljude poolt või usaldusväärse inimese poolt eelistatud kaubamärgile). 3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused • Ka heaoluühiskondades on nende vajaduste pärssimist või mitterahuldamist häirivalt sageli (võib põhjustada tõsiseid patoloogiaid). • Kuulumine „karja“ – tänapäevamõistes sotsiaalne sidusus – avaldub ilmekalt noorte puhul, täiskasvanute puhul varjatumalt.
valgusega.Struktuurkujutis.Fotogramm.Luminograafia-fotogramm liikuvast objektist.(Fotoamatööri käsirammat 1981a.) Üldiselt- modernistliku fotoesteetika tekkeloo juures jagunevad uurijad kaheks: ühed kannavad selle I maailmasõjeeelsesse perioodi, teised nimetavad lähtepunktina näitust `'Film&Fotografie'' 1929. Kui maal pidi kasutama vaid maalilisi võtteid ja skulptuur vaid talle ainuomaseid, siis foto modernsus siesnes 20.sajandi alguses nende vahendite eelistamises, mis tulenesid otseselt kaamera, filmi ja valgustatuse eripäradest. IImaailmasõjeeelses fotograafias ei laenatud teistest valdkondadest vaid lepiti olemasolevaga. Esimesteks modernse foto manifestideks peetakse Paul Strandi töid ja väljaütlemisi 1916- 1917:fotograafia leiab õigustuse oma vahendite ainukordsuses. Fotos tähendab see ennekõike jäägitut objektiivsust. Strandi kõige kuulsam töö 1915a. `'Wall Street'' mängib ametlikult abstraktsiooniga
eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi tegutsemislaadi juhi rolli täitmisel ja püstitatud eesmärkide realiseerimisel, mis hõlmab juhi käitumisviisi kaastöötajate suhtes.
juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli. 8 Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi tegutsemislaadi juhi rolli täitmisel ja püstitatud eesmärkide realiseerimisel, mis hõlmab juhi käitumisviisi kaastöötajate suhtes.
Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid Õkeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et Õkeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Ihering: Sandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Sandja räägib keele abil. Õkeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski tundub, et Õkeele stiiliküsimused pole tänapäeva Eestis põhilised mureküsimused. Et Sed on ühiskonna normaalse toimimise siduv ehk normatiivne alus, peavad nad olema arusaadavad selle ühiskonna liikmetele.
· Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), · aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne · Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud · Vajadus avaldub nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist (nö usalduskrediit nt tuntud ja paljude poolt v usaldusväärse inimese poolt eelistatud kaubamärgile). Kuuluvuse ja armastuse vajadused · Ka heaoluühiskondades on nende vajaduste pärssimist või mitterahuldamist häirivalt sageli (võib põhjustada tõsiseid patoloogiaid).
1 2 3 4 5 6 7 8 9 Toodangule orienteeritus Joonis 5. Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik (Türk 2001:53). Ohio uurimustes liidri käitumist hinnati, kirjeldati hoolivuse või algatuse kaudu. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijatele. Algatus avaldub liidri tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Michigani uurimused keskendusid kahele peamisele juhtimisstiilile ülesandele orienteeritud juhtimine ja suhetele orienteeritud juhtimine. Ülesandele orienteeritud juhtimine juhi tähelepanu ülesandel, toodangul ja töö tõhususel. Suhetele orienteeritud juhtimine tähelepanu juhi ja töötajate vahelistel suhetel. Juhtimisstiilid jagunevad kõige laiemalt võttes kaheks: suhetele või ülesandele
(1996) on kirjeldanud huvi eri tasandeid. • Isiklik huvi kui suhteliselt püsiv, kestev iseloomujoon või isiksuseoma- dus, mis on suunatud mingile tegevusele või alale (näiteks eriline huvi spordi, muusika, loodusteaduste vms vastu) kontrastina uudishimule, mis on isiksuse hajutatuma suunaga omadus (uudishimulik inime- ne on uudishimulik paljude asjade suhtes); isiklik huvi väljendub kas mingi kindla ala eelistamises (“ma eelistan matemaatikat loodustea- dustele”), armastuses ala vastu (“ma armastan muusikat”), isikliku naudingu saamises (“mulle meeldib ülesandeid lahendada”) ja mõni- kord ka isiklikus tähenduslikkuses (“matemaatika on mulle oluline”). • Situatiivne huvi lähtub keskkonnast (põhiliselt on uuringutes kes- kendutud huvi genereerivate tekstide omadustele). Situatiivne huvi
oskuskeel mõnikord üldkeele sõnavara. Oskuskeelest kandub omakorda osa uusi termineid üldkeelde. Õiguskeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid õiguskeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õiguskeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski toob nominaalstiili õigustamatu kasutamine kaasa pelgalt sõnastusvead (“nimisõnatõbi”). Siiski tundub, et õiguskeele stiiliküsimused pole tänapäeva Eestis põhilised mureküsimused.
lahenduste loomine. Selle mõtlemise vastandiks on koonduv ehk konvergentne mõtlemine, mille lahendused on traditsioonilised (tüüpilised) ja põhinevad eelkõige teadmistel ja loogilisel järeldamisel. Teiseks loovat mõtlemist iseloomustavaks omaduseks on tema tunnetuslik (kognitiivne) keerukus, mis seisneb ülesannete lahendustes keerukate ja komplekssete signaalide ning mõtlemismustrite eelistamises ja kasutamises. Selline mõtlemine tähendab ka keskmisest märksa kriitilisemat suhtumist lahendatavaisse ülesannetesse. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 76 Reeglina on loovad inimesed tavainimesega võrreldes laiemate huvidega, sõltumatumad ning enam huvitatud filosoofilistest ja abstraktsetest probleemidest
olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimise ja eestvedamise stiil (directing-leadership style) on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi tegutsemislaadi juhi rolli täitmisel ja püstitatud eesmärkide realiseerimisel, mis hõlmab juhi käitumisviisi kaastöötajate suhtes. 259
annaabi.ee 
