Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldiselt valitses vaesus ja puudus igapäevastes tarbekaupades. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
· Kaotati demokraatlikud vabadused · Riigiorganid asendati natside poolt määratud juhtidega · Kehtestati meelsuskontroll · ,,Pikkade nugade öö"- 1934 a E.Röhmi ja teiste tähtsamate Saksmamaa juhtide tapmine · 1935 piirati juutide õigusi, ,,Kristallöö" 1938 teisitimõtlejate jälitamisel Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Majandus riigi kontrolli alla, nelja-aasta plaanid · Hakati valmistuma sõjaks, eelisarendati sõjatööstust · Likvideeriti tööpuudus · Paranes elujärg Välispoliitika Hitleri välispoliitika eesmärgid: · Suur Saksamaa loomine · Sakslaste eluruumi laiendamine · Saksalste vaitseva seisundi saavutamine Euroopas
Koostas Elu ENSV-s Igal pool lehvisid puna lipud Enamikus kohtades oli vene keelsed tõlked (nt tänava nimed) Toimus üleüldine venestamine Ei tohtinud mälestada midagi mis oli seotud Eestiga või selle minevikuga. Inimeste võimalused Kaupa sai osta talongide eest Karistused olid ranged ,,Parem sada sõpra kui sada rubla" Enamus asju käis mustalt Tööstus Läbi kogu nõukogude aja eelisarendati Eestis rasketööstust, mistõttu toodi sisse ka palju võõrtööjõudu. Enamik neist asus elama tööstuspiirkondadesse Ida- Eestis, aga ka Tallinnasse. Maal valitses kolhoosikorraldus, kuni 1950. aastatelõpuni olid kolhoosid enamasti vaesed, siis aga said mitmed neist jalad alla ja saavutasid majanduslikult kohati õpris suure edukuse. Üldiselt pärssis nõukogude majandusmudelit siiski see, et kõik kuulus riigile ja üksikisikul polnud kuigi suurt
· Rahareform · Manajduslik areng Fasistide võimule tuleku põhjused. · Keskvalitsus nõrk · Koalitsioonivalitsus · Tööpudus Millised muutused toimusid Saksamaa, NSVL-i ja Itaalia majanduses, sisepoliitikas, välipoliitikas pärast diktatuuri kehtestamist? Saksamaa Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Riik sekkus majandusse kui: ettevõte kuulus juudile; eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama · Eelisarendati sõjatööstust; aktivineeriti teedeehitust · Plaanimajandus kasutati aga see polnud ''elu ja surma küsimus'' , nagu NSV Liidus Sisepoliitika · Gestapo · SS · Pruunsärklased Välispoliitika · Suur Saksamaa loomine · Alustati Saksamaa taasrelvastumise, taasloodi armee, taastati laevastik · Sõjaväe kohustus · Austria-Tsehhi hõivamine · MRP-Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Itaalia Majandus
Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni. Olukord muutus aina halvemaks, ning muutis inimesed meeleheitel metslasteks, kes viimases hädas ka üksteist sõid. Nendega Stalini teod veel ei piirdnud, ta alustas terrorit ka teiste eluvaldkondade esindajate suhtes, mida nimetatakse punaseks terroriks.
· Plaanimajandus · Sõjatööstuse arendamine · Häving · Riigi lagunemine Adenauer: · Demokraatliku vabariigi loomine · Sotsiaalne turumajandus · Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid alasid, vähendatakse vee ja õhu saastumist Sõjandus: · Vähe kaitsekulutusi, sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge, 1951. a. USA-ga julgeolekupakt. Põhjamaad: Rootsi välispoliitika: · Jätkas neutraliteedipoliitikat, ei osalenud sõjategevuses, andis Saksamaale toorainet Majandus: · Oli kujunenud arenenud tööstusriigiks · Arendas tööstust veelgi · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena
maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Kadus tööpuudus- edu põhjuseks oli industrialiseerimine. Arenes sõjatööstus, aga kuna eelisarendati rasketööstust ja polnud tururegulatsiooni, hakkas tootlikkus langema ja põhjustas elanike vaesumise. Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte-
asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1
- tootmine langes ja hinnad tõusid - kriisist aitas välja tulla tuumaenergeetika (?) USA sisepoliitika: - levis hirm kommunismi leviku ees maailmas - lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses - rassism (neegreid vihati, eraldi koolid jne) - maksude maksmine, ettevõtluse toetamine USA välispoliitika: - Reagani välispoliitika: tähesõdade programm Jaapani majandustõusu alused: - piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. - Eelisarendati elektroonika, optika ja muude täppisseadmete ja aparaatide tootmist. - Sõjaaegne sõjavarustuse tarnimine. - Neil puudusid sõjalised kulutused - Jaapani majandusime : Lääne poolt: kõrgtehnoloogia, teadmistel põhinevad tootmisharud. Ida poolt: vanemate austamine jne. Saksamaa: - Jaotati üheks tsooniks - Marshalli plaan aitas ja Läänepiir arenes - 60-datel oli tööjõudu puudu, selle vähendamiseks toodi inimesi välismaalt sisse (Itaallased, Kreeklased, Portugallased)
Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Et kinnitada NSVL-i sõjaline võimsus pärast sõda ja hirmutada USAd. Külma sõja võidurelvastumine. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Tekkis defitsiit, toitu oli saadaval väga vähe ning valik oli minimaalne. Kergetööstus oli kehvas olukorras. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. Poliitilised: Pehmendati vägivallapoliitikat ja kaotati piiranguid mõnes valdkonnas nagu
ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1
5. Majanduspoliitika NSV Liidus. Industrialiseerimine- algas kui NEP lõppes tänu Stalinile. Suurtööstusse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimiele. Viisaastaku plaan( esimene 1928-1932), mis nägi ette NSV liidu möödumise kapitalistlikest riirkidest. Selle käigus kadus tööpuudus, NSV'd ei mõjutanud majanduskriis. Arenes sõjatööstus. Kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikus langema. See põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine- 1933.a talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osa, mis tähendas talumajapidamise ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati u 9.milj.
Samuti likvideeriti NEP, et saavutada täielik kontroll ühiskonna üle. Stalin võttis suuna maailmarevolutsioonile, valmistuti maailma vallutama. Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele, seega loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Kehtestama hakati viis-aastakuplaane. Mahult oldi küll Euroopa riikidest üle (v.a USA), kuid kvaliteet jäi arenenud maadele alla. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eelisarendati rasketööstust, sõjatehnikat, kuid turgu ei reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise. Kodusõja keskpaigas (1920.a) tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Viljale õiglase hinna panemise asemel, hakkas Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt võeti ära kõik viljavarud, millele järgnes mõne aja pärast nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose
NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada. o Loodi KGB ja NKVD. o Võitlus kosmopilitismiga o Massireparatsioonid o Sovietiseerimine Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti. Võimuvõitlus pärast Stalini surma (suri 5. märtsil 1953) o Valik oli Lavrenti Beria (Siseministri- ning julgeolekuorganite juht), Georgi Malenkovi (Ministrite Nõukogu Esimehe), Vjatšeslav Molotovi (Malenkovi Asetäitja) ja Nikita Hruštšovi vahel. o Võitjaks osutus Hruštšov
Makartism – liialdatud võitlus kommunismi vastu (vabariiklasest poliitiku McCarthy nimest). Loobuti isolatsiooniks, teostati väga aktiivselt välispoliitikat. Sõjatööstuse vähendamine 1945 tekitas mõneks ajaks suure tööpuuduse ja sotsiaalseid pingeid. 1953-1961 võimul vabariiklasest president Dwight Eisenhower. NSVL 1945-1955. Pärast sõda sotsiaal-majanduslik kaos. Moodsa sõjatööstuskompleksi rajamine: peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt: endiselt eelisarendati sõjatööstust. Riigiametid tegid läbi väikesed nimemuudatused, et näidata maailmale, et justkui toimuks ka NSVL-is demokratiseerimisprotsess: Rahvakomissaride Nõukogu muutus näiteks Ministrite Nõukoguks. Stalini lähikonda võeti 1930-ndail ja sõja ajal esilekerkinud inimesi (nn vana kaardiväe (nt Molotov) renomee hakkas Stalini silmis langema). 1952 muutus ka partei nimi: Üleliiduline Kommunistlik bolševike Partei muutus Nõukogude Liidu Kommunistlikuks Parteiks (ÜKbP→NLKP)
1920. aastal kirjutati siin alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Kahe maailmasõja vahel sai Tartust Eesti kultuurikeskus, kus elas ja töötas enamus tollasest haritlaskonnast. 1940. aastal annekteerisid Eesti nõukogude väed, algas okupatsioon, mis II maailmasõja aastail asendus saksa okupatsiooniga ja kestis hiljem 1944. kuni 1991. aastani. Nõukogude armee ehitas Tartusse suure sõjaväelennuvälja, linnast sai välismaalastele keelatud tsoon. Eelisarendati suurtööstust ja kollektiivset põllumajandust. Eesti taasiseseisvumine sai 1986. aastal alguse Tartu üliõpilasliikumisest. Siin asutati Eesti esimesed eraettevõtted, võideldi fosforiidi kaevandamise vastu Eestis ja arendati muinsuskaitseliikumist. 4 Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusi väga vähe. Lisa maakonnast loodusobjekte ja kultuuriobjekte. Tartu Tähetorn 27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200
Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). ·Majanduses: Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Riik sekkus majandusse juhul kui: · ettevõte kuulus juudile · eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. Peep Reimer 6 · Välispoliitikas:
Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane, kuid neid ei õnnestunud saavutada. Suurendati rasketööstuse osa ning NSVL muutus tööstusriigiks. Tootmismahtude poolest möödus teistest riikidest (va USA), toodangu kvaliteedi poolest jäi alla. Kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud riiki ka ülemaailmne majanduskriis. Hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Elanike vaesumine. 1920ndate lõpus raskused viljavarumisega. Riiklikud kokkuostuhinnad madalad ja talupojad polnud huvitatud jääkide müügist. Riik aga vajas vilja ning hakkas kasutama vägivalda selleks. Viljatagavarad konfiskeeriti jõuga, varjamise eest surmanuhtlus. Viidi ellu sõjaväeüksuste abil. 1932-33. nälg, esines inimsöömist, hukkus 7miljonit inimest.
ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud “elu ja surma küsimus” nagu NSV Liidus.Välispoliitikas oli Hitleri eesmärkideks “Suur-Saksamaa” loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine ja sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas ning hiljem ka kogu
selle tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin (et nad olid rikkunud sotsialistlikku seaduslikkust ja rakendanud massirepressioone ja terrorit). Kõne sisu laiemale avalikkusele ei avaldatud; kriitika alt jäid välja teised Stalini lähikondlased, kes olid tõusnud NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulka. Hrustsovi ettekannet saab vaadelda ka katsena kindlustada oma ainuvõimu. Peep Reimer · Majandus: jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele). suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele: · iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus) · alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis · hakati kolhoosnikele palka maksma rahas
1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Ansluss (1938) ja Tsehhoslovakkia likvideerimine (1939). 1939. aastal NSV Liiduga sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga võeti suund ,,suurele sõjale". Samal ajal kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõus, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Tööstuses ja põllumajanduses säilisid eraomandid. Eelisarendati sõjatööstust ning aktiviseeriti teedeehitus. Riigil oli õigus sekkuda majandusse, kui ettevõte kuulus juudile või kui eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. Kuigi kasutusel olid ,,nelja-aastaku plaanid", ei olnud plaanide täitmine ,,elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. 1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. Sellel oli mitmeid põhjusi
· NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse. · Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks). · Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: ettevõte kuulus juudile. eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. · Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.225-226. C) Välispoliitikas: · Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli:
Opositsiooniliidreid süüdistati kollaboratsionismis. Loodi olemasoleva partei kõrvale pseudopartei. Toimuvad näiliselt demokraatlikud valimised ühtsete nimekirjade alusel. Kommunistid eespool, rahvuslased taga. Hakati hävitama rahvuslikke kommuniste. Pidevalt toimus rahvusliku intelligentsi ja opositsiooni hävitamine. Poliitilise sovetiseerimisega kaasnes ka majanduslik sovetiseerimine. NL eesmärk oli arendada majanduse harusid, mis täiendaksid NL majandust. Eelisarendati rasketööstust. Tüüpiline oli ka suurte ühisettevõtete loomine. Harud ei saanud iseseisvalt eksisteerida. 1949. moodustati VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, mille eesmärk oli tegelikult idabloki riikide tihedalt Nõukogude Liiduga majanduslikult sidumine. Kõigi nende riikide sisepoliitika ühesugune: 1. ühe partei valitsus ja selle varjus ühe isiku võim, kelleks oli pea- või esimene sekretär. 2
>Stalin kasutas ära seda, et konkurendid teda alahindasid; osav manipuleerimine >1927. a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada (1929. riigist välja) >1929. aastaks oli Stalin saanud ainyvõimu, võis alata tema isikukultus Stalini aeg >riiklik propaganda, noorsookasvatus >sundkollektiviseerimine >ränk hoop põllumajandusele >kurss maailmarevolutsioonile (relvastusprogramm; Punaarmee ettevalmistamine) >industrialiseerimine *eelisarendati rasketööstust *sõjatehnika: tankid, lennukid >majandus rangelt riigi korra alla; viisaastaku plaanid >1932-33 Ukraina näljahäda >1934. a suur terror oma võimu kindlustamiseks *partei sees, julgeolekuorganites, armees jne *rahvusvähemused (mitmetele rahvastele anti hoop, millest ei toibunudki enam) *näidisprotsessid =>loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG 9. Demokraatia Põhjused, miks püsima jäi:
koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. Välispoliitikas oli Hitleri eesmärkideks "Suur-Saksamaa" loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine ja sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas ning hiljem ka kogu maailmas.
· NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse. · Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks). · Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: o ettevõte kuulus juudile. o eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. · Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.225-226. C) Välispoliitikas: · Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli:
propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. Välispoliitikas oli Hitleri eesmärkideks "Suur-Saksamaa" loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks
5) hukkunuid ca 50 milj inimest, neist pooled tsiviilisikud ÜRO(1945 SAN FRANCISCOS) EESMÄRK Ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel erialadel LÄÄNERIIKIDE JA NSVL VASTASSEISU PÕHJUSED PEALE II MS NSVL püüdis kehtestada kontrolli Euroopas. Kommunistid said võimule Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhoslovakkias. Üritas Türgis ja Iraanis. NSVL-s jäi kehtima sõjaseisukord, eelisarendati sõjatööstust. 1946 Stalini kõne Moskvas- NL valmistub sõjaliseks konfliktiks läänemaailmaga. Winston Churchill kõne Fultonis USA-s, kutsus üles võitlema kommunismi leviku vastu NSVL eraldub muust maailmast „raudse eesriidega“. TRUMANI DOKTRIINI SISU 1947.a.märtsis esitas USA president H. Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu
ettevalmistamine pealetungiks · panustas industrialiseerimisele: 1. loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest 2. majandus range tsensuuri all 3. viisaastaku plaanid: NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest 4. ressursside suunamine rasketööstusesse--->tööstusriik 5. möödus teistest riikides (va USA), kvaliteet aga kehv 6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema--->elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine: · 20-ndate lõpul raskused viljavarumisega: riiklikud kokkuostuhinnad madalad, talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil
ettevalmistamine pealetungiks panustas industrialiseerimisele: 1. loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest 2. majandus range tsensuuri all 3. viisaastaku plaanid: NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest 4. ressursside suunamine rasketööstusesse--->tööstusriik 5. möödus teistest riikides (va USA), kvaliteet aga kehv 6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema--->elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine: 20-ndate lõpul raskused viljavarumisega: riiklikud kokkuostuhinnad madalad, talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil
g. Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergis parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks ,,Mein Kampf'i" levitamine) · Majanduses: a. Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. b. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. c. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. d. Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). e. Riik sekkus majandusse juhul kui: a) Ettevõte kuulus juudile b) Eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama Mariia Kurisoo ajaloo konspekt f. Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud ,,elu ja surma küsimus" nagu NSV liidus · Välispoliitikas (lugeda) III. ITAALIA 1
· Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/kiirendatud eelisarendamine. · (Sund)kollektiviseerimises = sunniviisiline ühismajandite (kolhoosid, sovhoosid) rajamine, põllumajanduses suurtootmine. Käsumajanduse tagajärjed Eestis/ENSV-s: · Tööstuses: 1. Lammutati kohalike traditsioone, maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus sunniviisiliselt eelisarendati (industrialiseeriti) rasketööstust sissetoodud tooraine ja tööjõu arvel. 2. Täielikult suretati välja erasektor valitsesid suurettevõtted. · Põllumajanduses: 1. Talumajapidamisele tuginev põllumajandus lammutati sundkollektiviseerimine: ühismajandid kolhoosid, sovhoosid. 2. Täielikult suretati välja talumajapidamised. · Sotsiaalsed, demograafilised olud: 1
annaabi.ee 
