Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa.
"Tasuja" Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa.
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta.
peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks
Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui piiskop laseb ta vabaks ja maad lubab kinkida. Piiskop oli hädaga nõus ja osutus ka sõnapidajaks meheks. Tambeti isa Vahur sai vabaks, sai piiskopilt tüki maad ja metsa, pidi ainult piiskoppi sõjas aitama. Vahur ehitas maja, hiljem ostis lossihärralt nägusa neiu naiseks ja sulase, kes tubli tüki maad põlluks haris. Kui Vahur suremas oli, ütles ta oma juba abielus pojale Tambetile:" ... hoia oma vabadust kavalusega ... tee kõrge müür maja ümber, osta rohkem sulaseid, hari maad ja kogu jõukust ... ära tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku ...".
Tasuja E.Bornhöhe 1. Sakslased ja taanlased olid kõige halvemad. Venelased, rootslased, lätlased ja leedukad olid otsekohesed ja natuke leebemad. 2. Oli kord mees Vahur tal oli poeg Tambet, kes oli halb. Tal oli poeg kelle nimi oli Jaanus. Jaanus pandi mungakloostrisse. Nad pidid varjama vabadust. Nad elasid metsas Metsa talus. 3. Kui Jaanus oli kümme aastat vana läks ta isaga Lodjajärve lossi. Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma.
Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse,
Tasuja Jaanus oli üks talupoeg, kelle isa nimi oli Tambet. Teda kutsuti metsa Tambetiks. Vahepeal käis Tambet lossihärral külas ja kord kutsus ta Jaanuse ka kaasa, sest seal olid ka kaks last : Emiilia ja Oodo. Jaanus oli veel päris väike kui nad esimest korda kohtusid. Nad mängisid koos terve päeva ja päeva lõpus küsis Jaanus, et kas ta tohib teine kord jälle isaga kaasa tulla. Muidugi lubas Tambet teda kaasa võtta. Jaanus, Emiilia ja Oodo mängisid koos väga palju. Vahepeal oli Jaanus juba viieteist aastaseks saanud ja ta sai endale sünnipäevaks suure hobuse. Jaanus läks hobusega sõitma ja nägi teepeal, et talle tulevad kaks inimest vastu. Ta sai kohe aru, et need on Emiilia ja Oodo. Nad ratsutasid kõik koos. Oodo tahtis Jaanuse täkuga sõita ja Jaanus oli nõus. Ta istus Oodo vagase mära selga. Ta sõitsid kõik ühel joonel ja Jaanus jutustas neile mõned lood. Korraga, aga andis
teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli metsa sees, ja imelikul viisil oli ta ühe sündinud maamehe Tambeti päralt. Kuidas see mees oli pärisperemeheks saanud, kuna peaaegu kõik muud eestlased olid juba pärisorjad? Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa
mis seal toimub. Seal jtkati koosolekut. Jrsku ilmusid vlja soldatid ning toimus tulistamine. mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud. Indrek vttis Kristi slle ning nad lksid koju. 14. peatkk Kogu linnas valitses lein, tnavad olid verised, ning inimesed otsisid oma omakseid. Peagi aga saabus ka ks rmusnum: vlja on kuulutatud nutud vabadused ja igused. Kristi lamas oma haavadega voodis, kuid ta oli rahul, et kes on vabadus. Nd ma tean, mis on revolutsioon!, tles ta. Vabad on need, kel suud juba mulda tis. Vabad on inglid taevas. tles emand Lohk (Kristi ema) vljakuulutatud vabaduse kohta. 15. peatkk Toimus koosolek koosoleku otsa ning kik seletasid aina vabadusest. Indrek otsustas aga minna hrra Bstri poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast sgikohast mda minnes ngi ta uksel silti: Leina prast suletud. Bstri korteri juurde judis tuli aga vlja, et hrra Bstri on surnud. Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges
kuid Cedric andis ta ra. Kui nad olid judnud lossi juba, siis normannid lasti sisse ja nad viidi sma suure T- thelise laua taha. Cedric ja Rowena istusid kige krgemal. Maurice de Bracy vallutas Rowena ngemine. Mni minut hiljem saabus uus bija Isaac. Palverndur laskis ta enda kohale sma ja riideid kuivatama kamina ees. Kui kik lksid oma tubadesse, kuulis palverndur, kuidas Brian de Boise Guilbert andis oma meestele korralduse York Isaac kinni vtta. Palverndur lks kibekhku Isaaci tuppa ja tles talle seda. Nad pgenesid koos palvernduriga lossist Ashbysse. Isaac andis palverndurile turniiriks vajaminevad esemed. Turniir Ashby de la Zoucheis. Vitlusvljal domineerivad normannid snge templirtli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglastest pealtvaatajad on kibestunud. Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb riiki karmil kel ja ihaleb krooni, samal ajal kui tema vend seaduslik kuningas Richard Lvisda viibib Phal Maal. Siis ilmub
Nad lksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hool
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru
JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui
Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nid koju tuli, hvardas ta kuningapoja tappa, kui ta veel siia julgeb tulla. Hommikul s
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha
Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul s
kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes lheb ja toob Buckinghami kest roosipuust laega ra. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest lesandest. 18.D`Artagnan lks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja hrra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ra tooma(Londonist) ja ta saigi selle lesande endale. 19.D`Artagnan ksis de Treville`i kest luba lahkuda kaheks ndalaks. Kik 4 musketri said load ja hakkasid reisiks ettevalmistusi tegema. 20.4 musketri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos ji esimesena maha koos oma teenriga(he mehega vitlema).Teisena ji Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud lahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jid maha(nelja mehega kaklema) selleprast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener judsid Inglismaale, nad said Buckinghamile
1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta oli abielus ( misdetektiiv poleks arvanud ) , mis o
Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noorm
Ovaalne portree Lksin koos kammerteenriga hte ajutiselt ja hiljuti mahajetud lossi, et mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajrg, sest arvukad knaladvalgustasid nd toa seda osa, mida ma enne polnud ninud. Seal rippus maal hest sja naiseikka judnud tdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke jrele melda. Natukese hetkeprast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal letamatu. Selle maali raam oli kullatud ja ovaalne
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byr
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde. Pidi lbima ohtlikuid kohti : Nei vrav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine tahtis anda uue vimaluse, mille tark andiski. Ta
1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum lpetas enneaegselt tema elu, ta oli kigest
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt
[align=center][IMG]http://i35.tinypic.com/nq8ytg.png[/IMG][/align] [IMG]http://i34.tinypic.com/104gbbp.png[/IMG] [IMG]http://i33.tinypic.com/ncy5jq.png[/IMG] Maffia on sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jukude hendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku riga. Sna maffia oli algselt he kuritegeliku jugu nimi, prast hakati ka kutsuma nii teisi kuritegelike juke le maelma. Kige esimene maffia, ehk kuritegelik juk sai alguse Itaaliast, lhem asukoht oli Itaalia krval asuv saar Sitsiilia. Selle kuritegeliku grupeeringu nimeks sai Cosa Nostra. Cosa Nostra oli maelma tuntum maffia, sest ta oli ka kige esimene maffi mis oli kunagi tehtud. Maffia Cosa Nostra tegevus laienes vga kiiresti ja mne ajaprast oli maffia Cosa Nostra laienenud Sitsiilia saarelt mandrile. Mjuvimu laiendamiseks kasutas maffia raostmist ja hvardamist. See oli vga edukas vimu laiendamis viis, sest kik le maelma teatsid sellest maffiast ja kellel siis poleks raha vaja. Maf
NIRVANA Sissejuhatus Nirvana oli bnd, mis li uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast, Cobainist ja tema perekonnast. Nirvana Kurt Cob
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu itses 1600. aastani, mjuta
sammugi paigast liigutada. Munk haaras äkitselt sepa jämeda keha ümbert kinni ja surus teda nii kõvasti enese kaissu, et Villu kondid raksusid ja ta hing rindu kinni jäi. Nüüd sai Villu aru, et ta munga jalge ees lamas, mille peale munk talle ütles, et nõnda on maarahva paremad jõud ikka isekeskis tülitsenud. Villu päris, et kas sa oled ka siis maamees, et sa ei saa ju maamees olla kui sa munk oled. Vastati , et ma pole munk , ma olen Tasuja. Villu silmad olid pärani, ta tõusis istukile ja ei suutnud uskuda. Munk ütles, et jah ma olen see mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha. Nüüd sai Villu aru , et tegemist on tõsiselt Tasujaga. Tasujal oli plaan hakata kahe riigi vastu ja vabastada eesti talupojad. Kuid Villu ei saanud päris aru kuidas on võimalik hakata nende vastu, sest ajapikku on nende jõud palju suuremaks kasvanud
Ma rkan koos pikesega ja mtlen sinust, lhen magama kuuga ja mtlen ikka sinust Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on ks, mis alatiseks jb see on minu armastus sinu vastu . "ra jta inimest keda armastad, inimese prast kes sulle meeldib, sest inimene kes sulle meeldib, vib su jtta inimese prast keda armastab " . real love stories have never happy endings, because real love stories never end of all the things i've lost, i miss my heart the most Politsei : Noorukid , kuhu te suitsud peitsite ? Nooruk : Mis see sinu asi on , ega ma sulle niikuinii ei anna , mul vhe ! When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you Everyone in life is gonna hurt you, you just have to figure out which people are worth the pain If you love someone tell them... because hearts are often broken by words left unspoken Having a guy dump you and say "We can still be friends" Is like having your mom say "Your dog died but you can still keep it" Unustada inimest, ke
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
