erinavate kolmade portide abil (3 katset) erinevate kiirustega ja see põhjustab erinevaid viidet. Kolmel erinevatel portidel on erinev andmete edastuskiirus.
hakkab pool võnkume. Pool on ühendatud membraaniga, mille võnkumisel tekivad helilained. Raadiosaatja Raadiosaatja on raadiosaatejaama osa, milles toimub informatsiooni kandva signaali võimendamine ja muundamine selleks, et viia teda raadio teel edastamiseks sobivale kujule. Kuna raadiolainete kiirgamise, levi ja vastuvõtu tingimused on paremad kõrgematel sagedustel, kasutatakse edastuseks kõrgema sagedusega kandjat (kandesignaali), mille mõnda parameetrit muudetakse infot kandva signaali järgi. Seda protsessi nimetatakse Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Sellist protseduuri, kus lisatakse kandesagedusvõnkumistele madalsagedusvõnkumistes sisalduv info nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani
· WEP (Wired Equivalent Privacy) 64 või 128 bitine krüpteerimisvõti NB! võti on iga sessiooni puhul sama · WPA (Wifi Protected Access) · võtme pikkus 128, 192 või 256 bitti · iga kord on uus võtmesõna Kiirustest www.cyber.pri.ee/kiirusetest Internet telefoni abil ISDN Integrated Services Digital Network võimaldab kuni 128 kbps andmeedastamis kiirust 3 andmekanalit B-kanaleid kasutatakse kõne ja andmete edastuseks (64 kbps) D-kanalid on liikluse juhtimiseks (16 kbps või 64 kbps) BRI (basic rate interface) on mõeldud erakasutajale · 2 B kanalit(64) ja 1 D kanalit(16) = kokku 144 PRI (primary rate interface) · 30 B-kanalit (64) ja 1 D-kanal (64)= 1984 DSL (Digital Subscriber Line) ADSL- Asymmetrical DSL SDSL Symmetrical DSL Ühendus mob-tel GPRS (General Packet Radio Service) ca 32-40 kbps EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) 384 kbps 3G- kolmas põlvkond (3rd Generation)
muutusid Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel makro tulemutest Baitid bittideks: 1359 baiti * 8 bit = 10872 bit 10872 bit / 5 sek = 2174,4 bit/s 2) bitikiirus järjestikliidese ja modemite kaudu moodustatud faili ülekande kanalis. Aruandes tuua ära lahenduskäik. 10872 bit / 49,3 sek = 220,53 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). 7-bitiseid sümboleid: 30 diakriitilised sümbolid on UTF-8 kodeeringus 2 baidilise esitusega 8-bitiseid sümboleid: 30/2 = 15
võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? · Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP)
2. Mis on andmed? käideldavuse kadu. tõendtuvastus. Andmed on informatsiooni taastõlgendatav o Andmeleke - andmed muutuvad · Taastusmeetmed esitus, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või kättesaadavaks volitamata Turvariski kahjude likvideerimise töötluseks. subjektidele, st konfidentsiaalsuse
edastatati mõlemalt poolt sümbolit @. Kui andmeedastust ei toimu: Kui mõlemalt poolt edastati: 3.4 Kodune individuaalülesanne Kasutades järjestikliidest on vaja edastada N bitti andmeid. N on üliõpilaskoodi numbrid korda 19 (näiteks üliõpilaskoodi numbrid on 123456, N = 123456 * 19 = 2345664 bitti). RS-232C liidese parameetrid võtta tabelist 1 oma üliõpilaskoodi viimase numbri järgi. Leida mitu bitti edastatakse liinil ja kui palju kulub edastuseks aega. Aruandes tuua ära lahenduskäik. Vale lahendus: Edastatavate bittide arv: N=matrikli nr. x 19 N=73787 x 19=1401953 bitti Saatmiseks kuluv aeg: Vastavalt tabelile on baud rate 1200. Edastusaja saan, kui jagan bittide arvu baud rate'iga. T=1401953/1200 ~ 1168 sec. Seega vastus: matriklinumbri 073787 puhul edastatakse 1401953 bitti 1168 sekundiga. Õigem lahendus: Edastatavate databittide arv: N=matrikli nr
Võrrelda saadetava faili sisu ja teise arvutisse saabunud faili sisu: Täpitähti tähistavad märgid saatja arvutis (nt ü oli )¼أasemel olid teise arvutisse saabunud failis asendunud teiste sümbolitega (nt ü asemel C<). Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel saatja arvuti tulemustest: 1359B / 5s * 8bit = 2174 bit/s 2) bitikiirus faili edastamisel käsitsi mõõdetud ajaga: 1359B / 50s * 8bit = 217 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). Algses failis on 30 diakriitilist sümbolit ehk 7-bitiseid sümboleid edastati 30 tükki.
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine.
edastada vaid üks “slave”. · Serial Clock: Lühendatult SCLK; Seda kontroll-liini juhib “master”, mis reguleerib siis andmebittide voogu. SCLK liin edastab ühe tsükliga biti. · Slave Select: Lühendatult SS; See kontroll-liin pöörab “slave”`i riistvaraga kas sisse või välja. Üldise SPI spetsifikatsioon Põhiolemuslikult on SPI kolmejuhtmeline jadasiin 8- või 16-bitise andme edastuseks. Kolm juhet kannavad informatsiooni siinidega ühendatud seadmete vahel. Iga siinil olev seade on samaaegselt nii saatja kui vastuvõtja. Kaks juhet kolmest on andme edastuseks ja kolmas liin on nö. serial clock jadamisi taktgeneraator. Mõned seadmed suudavad funktsioneerida ainult vastuvõtja rollis, mõned aga vaid saatja rollis. Üldiselt siiski on edastaja seade võimeline ka andmeid vastu võtma. Seadmed, mis on SPI siinil on klassifitseeritud kui Master ja Slave seadmed.
-infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus. Infokäitumine, Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja infokirjaoskus ehk infopädevus. Infojuhtimine, Teadmusjuhtimine, Infopoliitika ja Infostrateegia. Vastus: ANDMED- Informatsiooni koostisosad (nt faktid, märgid, sümbolid), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks. INFORMATSIOON- Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (Objektiivne inf (asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust), Subjektiivne inf (mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus). TEADMISED- Indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. TEADMUS- Teadmised millegi kohta ja eristatakse indiviidi väljendatavat teadmust ja
..2FF 3 COM3 03E8h...3EF 4 COM4 02E8h...2EF 3 Vanasti kasutati jadaporte ka modemi, digikaamera ja hiire ühendamiseks. Neid porte oli kahte sorti - 9 kontaktiga isane ja 25 kontaktiga isane, agavaid üheksakontaktine on tänapäeval kasutusele jäänud. Kui su arvutil on neli COM-porti, saad ühe arvutiga mitut modemit korraga kasutada. Paraleel port. Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s
64 GB adresseerimist. Kuigi emaplaadid mis suudaks toetada nii suurt kogust RAM-i on haruldased kuna mälud on kallid ning operatsiooni süsteemidel on piirangud. Põhja sild tüüpiliselt töötab ühe või kahe erineva lõuna sillaga. Põhja sillal on oma mälu vaate tabel (lookup table) (I/O mälu haldus üksus) kus on aadresside kaardistus ning laotus põhimälus. Põhja sild kasutab protsessori ja ülejäänud süsteemiga suhtlemiseks ning andme edastuseks FSB-e ühendust(front side bus), mälu siini ning AGP porti. Teisejärgulised süsteemi siinid töötavad FSB-st tuletatud takti kiirustuga, kuid ei ole sellega sünkroonis. FSB ühenduse kiirus on tähtis kuna see kontrollib kui kiiresti saab protsessor RAM-i ja I/O seadmetega (input/output sisend väljund seadmed) ühendust. Kuigi uuematel AMD ja Inteli protsessorite tehnoloogiatel on eraldi 6
(võimsuse mõttes). - Transistor suudab väljundit kontrollida proportsionaalselt sisendiga – võimendi. Samas on ta võimeline toimima ka switchina. 4. Mis asi on wafer? - Räni plaadid, millele toodetakse integraalskeemid. 5. Mida ütleb Moore seadus? - Ühele ränikristallile paigutatavate transistorite arv kahekordistub iga 18 kuuga. 6. Mis on aadressi- ja andmesiin? - Aadressisiin (Address bus) - Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda - Andmesiini laius (Data bus) - Andmesiini kaudu samaaegselt edastatavate bittide arv (iga biti jaoks on kaablis oma juhtmesoon) 7. Mida tähendab digitaalinfo juures diskreetne aeg? - Aeg, millal loetakse signaali diskreetne seisund? (madal, kõrge) 8. Millised on 4 peamist numbrisüsteemi?
edastus C klassi teenused D klassi teenused Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 53 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid AAL 3/4 ja AAL 5 ülesanne on teisendada ühendusega või ühenduseta edastusega, muutuva bitikiirusega ja asünkroonse edastusega andmeid AAL 3/4 ja AAL 5 realiseerivad nii C kui ka D klassi teenuseid Kasutatakse seega valdavalt andme edastuseks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 54 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid Algselt olid AAL 3 ja AAL 4 kaks eraldi protokolli vastavalt C ja D klassi teenuste osutamiseks Et protokollid olid üsna sarnased moodustati ühine protokoll AAL 3/4 Kuna osa teenuste jaoks osutus AAL 3/4 liiga keeruliseks, töötati välja uus protokoll AAL 5 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 55 AAL 3/4 segmenteerimine Rakenduse Rakenduse
teleri. DigiTV Eestis Eestis edastavad digitaaltelevisioonisaateid Levira AS (DVB-T4, DVB-H5, DVB-S6), Starman AS (DVB-C7), STV AS (DVB-C), Elion Ettevõtted AS (DVB-C ja IPTV8), Telset AS (DVB-C) Filmimees OÜ (DVB-S) ning Eesti Televisioon (DVB-S). Viasat AS opereerib DVB-S teenuste pakketi ning Eesti Digitaaltelevisiooni AS maksulist DVB-T pakketti. Elion Elion on praeguseks ainus digiTV teenusepakkuja Eestis, kes kasutab telesignaali edastuseks IPTV tehnoloogiat. DigiTV pakub võimalust näha kuni 98 tele- ja 56 raadiokanalit, saatekavasid, salvestada telesaateid, laenutada videosid, kus saab valida sobiva audio ja subtiitrid, mängida mänge ning jagada digifotosid. Videolaenutus pakub laias valikus filme, loengusarju, saateid ja koolitusi ning karaoke –ja kontsertvideosid. Enamus pakutavast sisust on välismaised filmid. Elioni pildialbumi kasutamiseks tuleb laadida oma Hot.ee konto alt Hoti Pildialbumisse.
· kinnitus (ACK) · MAC käsk · "majakas" Andmekaadris saab edastada kuni 104 baiti. Kaadrite järjenumbri järgi saab kontrollida kas kõik kaadrid on edastatud. Kaadri kontrollsumma abil kontrollitakse võimalikke edastusvigu. Kaadri ülesehitus peab tagama töökindluse ka keerulistes tingimustes. Kinnituskaader on tagasisideks vastuvõtjalt saatjale kinnitamaks, et kaader võeti vastu vigadeta. See kaader saadetakse tagasi vahetult pärast andmekaadri edastust. Kaadri edastuseks kasutatakse ära lühikest kaadritevahelist aega. MAC käsu kaadrit kasutatakse kaugjuhtimiskorralduste edastamiseks ja seadmete konfigureerimiseks, kaugseadistamiseks. Majakakaader edastatakse rahuolekus olevatele seadmetele selleks, et need jälgiksid seadme aadressi majakakaadrile järgnevatel kaadritel. Kui vastavale seadmele kaadrit (andmeid või MAC käsku) ei saadeta, läheb see tagasi rahuolekusse
· kinnitus (ACK) · MAC käsk · "majakas" Andmekaadris saab edastada kuni 104 baiti. Kaadrite järjenumbri järgi saab kontrollida kas kõik kaadrid on edastatud. Kaadri kontrollsumma abil kontrollitakse võimalikke edastusvigu. Kaadri ülesehitus peab tagama töökindluse ka keerulistes tingimustes. Kinnituskaader on tagasisideks vastuvõtjalt saatjale kinnitamaks, et kaader võeti vastu vigadeta. See kaader saadetakse tagasi vahetult pärast andmekaadri edastust. Kaadri edastuseks kasutatakse ära lühikest kaadritevahelist aega. MAC käsu kaadrit kasutatakse kaugjuhtimiskorralduste edastamiseks ja seadmete konfigureerimiseks, kaugseadistamiseks. Majakakaader edastatakse rahuolekus olevatele seadmetele selleks, et need jälgiksid seadme aadressi majakakaadrile järgnevatel kaadritel. Kui vastavale seadmele kaadrit (andmeid või MAC käsku) ei saadeta, läheb see tagasi rahuolekusse
ülekandmiseks kasutatav side käib kiirusega umbes 5,5 Mb/s, 54 Mb/s raadioliidese kiiruse puhul aga 27 Mb/s. Kasulik on teada ka tõsiasja, et uue standardi 802.11g paljukiidetud tagasiühilduvus standardiga 802.11b röövib samuti täiendavat ressurssi, kuna segarezhiimis (mixed mode) töötav 802.11g ühe raadioliidesega pääsupunkt suudab läbi lasta vaid 18 Mb/s. Süvenemata väga põhjalikult sideteooriasse, mainigem siinkohal vaid, et põhjuseks on edastuseks ettenähtud ajapilu kestuse erinevus (802.11a/g puhul on see 9 µs, 802.11b puhul aga 20 µs). Tagasiühilduvus saabki toimida vaid seetõttu, et 802.11g on suuteline töötama ka 20 µs pikkuse ajapiluga. CSMA/CA ei suuda aga siiski päriselt vältida nn varjatud raadiokliendi probleemist tulenevaid häiringuid. Tuletame lugejale meelde, et varjatud raadioklient on raadiovõrgus ,,nurga taga" paiknev
(käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus) Jaguneb: · Ruumiline isoleerimine · Ajaline isoleerimine · Loogiline isoleerimine Ruumiline isoleerimine · Erineva salastusastmega andmete tötlus mitmel eraldi arvutil · Ühel andmekandjal ainult võrdse salastusastmega või samadel kasutajatel määratud andmed · Salastuselt erinevate andmekandjate säilitus eri kohtades ja erinevatel tingimustel · Eraldi füüsilised sideliinid erineva salastusega teabe edastuseks Ajaline isoleerimine · Arvuti kasutamine eri aegadel eri tundlikkusega andmete töötluseks · Erineva tarkvara kasutamine eri aegadel samas arvutis · Ruumi kasutamine eri aegadel erineva tundlikkusastmega üritusteks Loogiline isoleerimine Loogiline isoleerimine on varade jaotamine (nt andmete tükeldamine) piisavalt väikesteks elementideks, mida saab eraldi või rühmitatult töödelda Alamliigid: · Pääsu reguleerimine (nt paroolkaitse, kaartlukk)
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus
Mõnedel juhtudel, teabe vahetades, on soovitav, mitte piirduda ainuse seose kanaliga ja erinevaid teabevahetussüsteemi kombinatsioone kasutada. Kuigi see raskendab kommunikatsiooni protsessi, vaid suurendab teda efektivsust. Näiteks, uuringud näitavad, et üheaegselt suulist ja kirjalikku teabevahetuse vahendite kasutamine on tavaliselt efektiivsem kui lihtsalt kirjalikke sõnumeid vahetada. (ibid). Pärast kanali valimist saatja kasutab seda sõnumi saajale edastuseks. See tähendab, et siin on kasutatud ainult üks operatsioone - füüsiline andmete edastamine, mis kestab sageli ainult paari sekundit, aga mõnikord teda ekslikult vatatakse kogu kommunikatiooniks protsessiks. (Соколов 2002: 19). Dekodeerimine ja teabe taju. Selleks, et sisalduvat sõnumis teavet tajuda, retsipient peab teda dekodeerida. Dekodeerimine - see on sõnumi sümbolite tõlge saaja mõttesse.
Dokumentide liikumisskeem koosneb järgmistest käibeetappidest: 1. Dokumentide koostamine (andmehõive) ja nende kasutamine operatiivses tööd. 2. Dokumentide kontroll nende vastuvõtmisel raamatupidamises vormistamise, aritmeetiliste tehete ja sisu seisukohalt. 3. Dokumentide tehniline ja arvestuslik töötlus. Tehniline töötlus seisneb dokumentide sorteerimises kvalitatiivsete tunnuste järgi ja nende komplekteerimises (näiteks edastuseks raamatupidamisfirmale). Arvestuslik töötlus koosneb dokumentide takseerimisest (hindamisest), kokkuvõtmisest, lasuendite koostamisest ja majandustehingute näitajate kirjendamisest kontodel (läbikandmine registritest ehk andmesalvestus). 4. Aruannete väljastamine infotarbijatele. 5. Töödeldud dokumentide ja registrite üleandmine ja säilitamine arhiivis [6 : 177- 178]. Dokumendikäive kinnitatakse jooksvalt pearaamatupidaja poolt ning sellest
Vastav arvuti vastab oma MAC-aadressiga. ARP jätab mingiks ajaks MAC aadressid meelde. NAT - network address translator. Mitmel masinal võib olla sama IP aadress, NAT translaator muudab seda üldaadressi masina enda aadressiks ja vastupidi Võrguaadresside klassid: • A – standartne/algne. võrgu määrab esimene bait • B – võrgu määravad kaks esimest baiti • C – võrgu määravad kolm esimest baiti, neid on palju • D – multicast edastuseks – ühelt aadressilt kõigile, kes tahavad • E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks. # broadcast - paketi edastamine kõigile võrgu arvutitele Tänapäeval on klassideta võrk CIDR, kus saab aadressi piire nihutada, piiri nägemiseks kasutatakse võrgumaski - nagu sõel, mis laseb läbi ainult seda, mida parajasti vaja on. Mask on 1-de ja 0- de jada, kus 1 on auk (tuleb läbi) ja 0 ei lase läbi. Privaatvõrk - kolm aadressivahemikku privaatkasutuseks (nt
75.Leida toitevool mobiilvõrgu tugijaama saataja toiteahelas, kui saatja väljundvõimsus on 40 dBm, saatja kasutegusr on 50 % ning toitepinge on 10V. dBm=10logmW, mW=10000=10W, P=I*U, I=5/10=0.5A 76.Kasutades järjestikliidest on vaja edastada N bitti andmeid. RS-232C liidese parameetrid: Kiirus (baut rate)= 38400 võnget/s, Andmebitte näiteks 8 bitti, Stopp bitte 2 voi 1 . Leida mitu bitti edastatakse liinil ja kui palju kulub edastuseks aega. Bittide arv N, kiirus =baud rate, kokku tuleb saata N*8/(8/3)=mingi x bitti. Aega kulub: x bitti/baud rate(sekundites). 77.Leida mürapinge effektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100 Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000 bit/s. Infosignaali (siisnuseline) amplituud on 44.5 V. (+ - 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1
Samamoodi on võrgukihi ülesandeks liigutada pakette ruuteri probleem lahendatud nii, et IPv6 pakett pannakse tervenisti kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse sisendist õigesse väljundisse. Kuna osad protokollid nõuavad IPv4 dataks e pannakse IPv6 päisele IPv4 päis otsa. Seda nim. IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab enne paketi väljundisse andmist edastustee elus oleku tunneldamiseks. Kasutusele on võetud uus "anycast" aadress, kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab kontrollimist, siis on ka see võrgukihi ülesanne. Pakettide mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed
Latentsus, viide //latency// - aeg, mis kulub võrgus info edastamiseks infoallikast infoneelu. Latentsust määratletakse ka ajaga, mis kulub nullpikkusega teatise edastamiseks. Ühenduvus //connectivity// - võrgu sõlmede arv, mis on vahetus naabruses antud sõlmega, st sõlmede arv kuhu antud sõlmest jõutakse ühe hüppega //hop//. Diameeter //diameter// - maksimaalne sõlmede arv, mida teatis läbib oma teel andmeallikast andmeneelu. Diameeter iseloomustab teatise edastuseks kuluvat aega, st latentsust. Keskmine kaugus //average distance// - võrgu kahe sõlme vahelist keskmist kaugust mõõdetakse linkide arvuga, mis jääb nende kahe sõlme vahele kõige otsesema tee puhul võrgus. Kaugus kahe sõlme vahel määratakse hüpete arvuga, mida teatisel tuleb sooritada liikumisel otseteel sidevõrguvõrguühest sõlmest teise. Võrgu riistvara keerukus //hardware complexity// - riistvara keerukus on võrdne võrgu kõigi
BGP on mõeldud AS-ide vaheliseks protokolliks, kuid teda saab kasutada ka AS-i sees. Kaks AS-ide vahel suhtlevat BGP-naabrit peavad asuma samas füüsilises võrgus. Mõned AS-id on ainult transiitvõrgud; BGP peab nende puhul suhtlema nende sisemise marsruutimise protokollidega, mis neis on olemas. BGP värskendussõnumid sisaldavad võrgu numbri ja AS-tee paare; AS-tee on AS-ide rida, mille kaudu võib jõuda osutatud võrguni. Oma sõnumite edastuseks kasutab BGP TCP transpordimehhanismi kaudu. Algsel kahe marsruuteri vahelisel andmevahetusel saadetakse kogu marsruutimistabel, seejärel saadetakse ainult tabeli muutusi. Erinevalt mõnedest teistest protokollidest ei nõua BGP kogu tabeli perioodilist värskendust. Tabel sisaldab küll kõiki võimalikke teid vastava võrguni, kuid värskendusteadetes kuulutatakse ainult optimaalseid teid. Mõõt on BGP-l meelevaldne kaal, mille kinnistab võrguhaldur konfiguratsioonifailide kaudu
on disainitud ka avastama marsruutimissilmuseid. BGP on mõeldud AS-ide vaheliseks protokolliks, kuid teda saab kasutada ka AS-i sees. Kaks AS-ide vahel suhtlevat BGP-naabrit peavad asuma samas füüsilises võrgus. Mõned AS-id on ainult transiitvõrgud; BGP peab nende puhul suhtlema nende sisemise marsruutimise protokollidega, mis neis on olemas. BGP värskendussõnumid sisaldavad võrgu numbri ja AS-tee paare; AS-tee on AS-ide rida, mille kaudu võib jõuda osutatud võrguni. Oma sõnumite edastuseks kasutab BGP TCP transpordimehhanismi kaudu. Algsel kahe marsruuteri vahelisel andmevahetusel saadetakse kogu marsruutimistabel, seejärel saadetakse ainult tabeli muutusi. Erinevalt mõnedest teistest protokollidest ei nõua BGP kogu tabeli perioodilist värskendust. Tabel sisaldab küll kõiki võimalikke teid vastava võrguni, kuid värskendusteadetes kuulutatakse ainult optimaalseid teid. Mõõt on BGP-l meelevaldne kaal, mille kinnistab võrguhaldur konfiguratsioonifailide kaudu
ise aru saama, kellele täpselt info mõeldud on. Aadresside klassid: 34 A – standartne/algne. Võrgu numbet 8 esimese bitiga -> A-klassi võrke saab teha ainult 255. B – 2 esimest baiti värgu määramiseks. Arvutite jaoks vähem ruumi C – pisema kasutaja jaoks. Igasse võrku saab panna kuni 256 seadet. Võrke on palju D – multikeste edastuseks – ühelt aadressilt mitmele sihtkohale E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks. Privaatvõrk – kolm aadresside vahemikku, mida võib igaüks kasutada oma privaatvõrgus seni, kuni nad ei pane seda välisesse võrku ehk see ei paista internetti välja. NAT (Network adress translator) teisendab IP-aadressi enda omaks ning saadab internetti jainternetist tulles tagasi masina aadressiks.
Enamik kaasaegseid protsessoreid kasutab 32-bitist andmesiini, s.t. ühekorraga saab edastada 32 andmebitti. Mõnel protsessoril on olemas sisemine andmesiin, mis on välimisest siinist laiem, et teha välimised ühendused odavamaks ja samal ajal säilitada laiema siini eeliseid (suurem andmetöötlusvõimsus) 2. Aadress-siin Address Bus (AB) Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda. 3. Juht-siin Control Bus (CB) Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. 48 · Andmeedastus protokollid. Sünkroonne siin Synchronous Bus Asünkroonne siin Asynchronous Bus
See välistab kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja , kel on soovi ja kui reserveerimispakett on terve siini läbinud algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on jälle reserveerimispaketikord jne. 42. DATAGRAMMIDE EDASTUS LÄBI VÕRKUDE (VÕRGUKIHI JA KANALIKIHI TASEMEL) ==> Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus
Enamik kaasaegseid protsessoreid kasutab 32-bitist andmesiini, s.t. ühekorraga saab edastada 32 andmebitti. Mõnel protsessoril on olemas sisemine andmesiin, mis on välimisest siinist laiem, et teha välimised ühendused odavamaks ja samal ajal säilitada laiema siini eeliseid (suurem andmetöötlusvõimsus) 2. Aadress-siin Address Bus (AB) Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda. 3. Juht-siin Control Bus (CB) Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. 48 Andmeedastus protokollid. o Sünkroonne siin Synchronous Bus o Asünkroonne siin Asynchronous Bus
See välistab kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja , kel on soovi ja kui reserveerimispakett on terve siini läbinud algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on jälle reserveerimispaketikord jne. 42. DATAGRAMMIDE EDASTUS LÄBI VÕRKUDE (VÕRGUKIHI JA KANALIKIHI TASEMEL) ==> Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel- kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus
kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks ja datagrammiks Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale.Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse
toimu, siis saadab sõlm, kes on enne lahkunud sõlme mingi kindla arvu sõnumeid. Kui vastust ei tule, siis saadab WF sõnumi, millele vastab lahkujast järgmine sõlm SetS sõnumiga. Mõlemad korrigeerivad jälle oma tabeleid ja ring toimib edasi. 42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus
sõnumeid. Kui vastust ei tule, siis saadab WF sõnumi, millele vastab lahkujast järgmine sõlm SetS sõnumiga. Mõlemad korrigeerivad jälle oma tabeleid ja ring toimib edasi. 42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale.
Liiga lühikese paketti puhul on kasulikke andmeid vähe (päis on ka, andmeid võiks olla rohkem kui päise pikkus). Paketi optimaalse pikkuse leidmine on fun shit. Liiga lühikese korral raiskad aega, liiga pika korral samuti (nt midagi läheb kaotsi, uuesti saatmine võtab ropult aega), arvestada tuleb ka üleminekuga ühelt seadmelt teisele. 1. Pilt - Paketiedastus kahe otspunkti vahel, nt ruuterist-ruuterisse. Pakett läbib 3 kanalit. 99 ajaühikut kulub paketi edastuseks. 2. Pilt - Teeme selle sama paketti lühemaks, tükeldame. 3*13=65 ajaühikut 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi FDM e sagedusmultipleksimine - Mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusriba eraldamine. Sagedusmux võtab vastu sisendsignaale individuaalsetelt lõppkasutajatelt ja genereerib kõigile oma sageduse. Tulemuseks on laia ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse
Port Base Address IRQ COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3 COM3 03E8h...3EF 4 COM4 02E8h...2EF 3 Paraleel port Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse
Jadapordid(serial port). Tähistatakse COM1, COM2... Jadapordist toimub andmeedastus seadmete vahel 1 biti kaupa, ning sinna ühendatakse nt: Hiir Modem ISDN adapter Printer Digitaalne kaamera Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse(vt. joonis). COM1 COM2 Paraleelpordist toimub andmeedastus baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus jadapordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paraleelporte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uuema standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Paralleel porti ühendatakse nt: ZIP - kettaseade Väline CD-ROM seade
annaabi.ee 
