Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "E-seminar 06 - Konkurents-katse ülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, valige, monopol, 2021, seminar, toompaluahjum, oligopol, diferentseeritud, nõudlus, mastaabisääst, lõpetatud, piirkulu, ostjal, müüja, tootmiskulud, avalehtursused, tegutseva, püsikulud, muutuvkulud, ettevõttele, soovitadaonkureeriva, tootmisharu, suutma, segmenteeridausjuures, hinnast, toodetaks, igalt, ostjalt, piirkulugaBCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Alustatud esmaspäev, 25 september 2017, 18:21 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 25 september 2017, 19:56 Aega kulus 1 tund 34 min Hindepunktid 19.0/21.0 Hinne 7.2 , maksimaalne 8.0 ( 90 %) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Tõene Väär Hinnaelastsus
Vali üks: suurendada tootmist vähendada tootmist Jah, sest MC>p. jätkata sama tootmismahuga Tagasiside Kui täiendava ühiku tootmisel kaasnevad kulud on suuremad kui toote müügihind, siis ei ole niisugune tootmine jätkusuutlik. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang tõenäoliselt Vali üks: suureneb, hind langeb ja kahjum kaob suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb Tagasiside Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti väheneb, järgneb juba nõudmise- pakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist:
c) firma TC = 30 d) firma TC = 270= 10*22 + 10*5 27. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis a) AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; b) AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole firmal mingeid püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b) miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis; d) mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud. 30. Vt. joonist. Nende kõverate asupaik üksteise suhtes väljendab: a) kasvavate alternatiivkulude seadust, b) kasvavat ja kahanevat mastaabisäästu;
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
kasumit Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõvera nihkuvad allapoole, siis: Haru toodangu pakkumine suureneb Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad: Kõrgemate ressursihindade tõttu Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, siis haru toodang tõenäoliselt: Väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob Kui täielikult konkureeriv firma toodab kasumit maksimeerivast kogusest väiksemat kogust, kas siis firma piirtulu (MR) on selle koguse korral piirkulust (MC) suurem või väiksem? Suurem(Õige, ning seetõttu tuleks toodetavat kogust suurendada, selleks et kogukasum suureneks) Lühiperioodil toodab firma kahjumiga, kui: kahjum ei ole suurem kui firma püsikulud Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks? Firma tegutseb efektiivselt, kui ta toodab oma pika
...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3
mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid. Turul ca 80% suuri ja 20% väikseid tegijaid. MONOPOOLNE KONKURENTS: turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil võimalik mingil määral ise hindu kehtestada NÄITED: Arvuti tarkvara turg, E-õppe turg, lennufirmad MONOPOL: Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna NÄITED: Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Microsoft MONOPSON:
kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja. Tänu sellele firma Homogeenne kaup on tahab alustada tootmist Firma maksimeerib oma Lühiperioodil (müüa ja ostja toodangu nõudlus on kaup mis on alati ja minna turule miski ei kasumit (minimiseerib firma saab teavad samapalju)). täielikult elastne (firma ühesugune, sõltumata sega teda. Samuti kui ta kahjumit) õige majanduslikku kasumit Info firma kulude toodangu nõudluskõver on sellest, missugune tahab lõpetada tootmise tootmismahu valikuga kui ta leiab kulude
Peatükk 6 Mittetäielik konkurents ... eksisteerib tootmisharus, kus firmal on teatav mõju toodete hindade üle. ... toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside mitte kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused
viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: * turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid * kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased) * turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa) * konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. 1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda. 2. mittetäielik konkurents: *hüviste turg (kaupade turg, teenused ja kaubad)- monopol(üks ostja), monopolistlik konkurents (konkurenst, aga tooted natukene erinevad), oligopol(turg jaotatud võimsate firmakettide vahel, hinnasõjad) *tootmistegurite turg - monopolistlik konkurents, monopson(turul üks ostja),
antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna
Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik:
..................................................... 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33 5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL ...................................................................................... 34 5.4. TOOTMINE JA KULUD PIKAL PERIOODIL ................................................................................... 37 6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE ............................................ 40 6.1. TÄIELIKU KONKURENTSI OLEMUS ........................................................................................... 40 6.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40 6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER ............................................................................................. 42
· Järelikult kõige kasulikum toota Q=12 · Laiendatakse tootmist seni, kui MR > MC · Ja lõpetab kui MC >MR Ksumi maximeerimise kudreegel MR=mc Keskmine tulu ehk ühiku tulu (Avarage revenue AR =TR/TP) Piirtulu=turuhind=Keskmine tulu MR=P=AR Ühikukasum optimaalse koguse =P-ATC, kogu kasum= (P-ATC)*Q Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 3.1 TKF-i püsikulud ja kahjumi minimeerimine · Kahjum kui ATC >p · Võimalikud valikud: 1. Jätkata tegevust lühiperioodil 2. Lõpetab ajutiselt(firma ei lahku tootmisest lühiperioodil) 3.1 Lühiperioodil on kulud VC ja FC · Vaja on leid a Q , mille juures TR suudaks katta VC ja osa FC, seega TR>VC, · Tabel: Kahjumi minimeerimine lühiperioodil (lk 182) · Analüüs: kahjum on minimaalne Q=10 Muutuvad kulud-palgad jne sõltuvad toodangu koguasest Püsikulud-maamaks-sõltumatud toodangu kogusest 3
Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust) Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin Asendushüvis- õun ja pirn Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge.
kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi AVC=MC kui AVC on min ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega sisendeid (liikumine piki C-kõverat) 2) sisendite hinnad muutuvad (kulukõverate nihkumine) mastaabiefekt- toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel kui TP=0 siis TC=FC TP on max kui MP=0 AP= TP/L (piirprodukti tulu)MRP= MPL*p MPL=K*MPK/L §8 - TÄIELIK KONKURENTS Tunnused: pakkujate ja ostjate arv suur, f turuosa väike, üksik firma ei suuda turuhinda mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada turuhind = S ja D lõikepunkt D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=TR/Q; MR=p=AR=kattub D-kõveraga optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB
esineb tavaliselt väikese tootmismahu korral, kahanev aga suurema tootmismahu korral. Kasvav mastaabiefekt toob tavaliselt kaasa kahanevad keskmised kulud. Kasvav mastaabiefekt tähendab seda, et suurema tootmismahu korral nõuab iga tooteühik keskmiselt vähem sisendeid. Kuna sisendite hinnad on konstantsed, siis toob väiksem kogus kaasa ka väiksema kulu ehk kasvava mastaabiefektiga käib kaasas keskmise kulu kahanemine ehk tegemist on kasvava mastaabisäästuga. Mastaabisääst on olukord, kui pikal perioodil firma kogukulu väheneb toodangu koguse suurendamisel. Konstantse mastaabiefektiga kaasneb konstantne keskmine kulu ehk konstantne mastaabisääst ning kahaneva mastaabiefektiga kasvav keskmine kulu ehk kahanev mastaabisääst. 9.MONOPOL Monopolid müüvad elektrienergiat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid.
- Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta - Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
elanike vajadustest rohkem, o Kui sündimuse määr langeb, siis põhjustab see nooremate elanike osatähtsuse vähenemist rahvastiku struktuurist. o Toimuvad muutused tarbimise struktuuris o Kerkib esile inimkapitali amortiseerumise probleem (nooremad inimesed toovad majandusse uusi ideid, millest arenevad uued tehnoloogiad, keskealiste ja vanemate inimeste haridus tihti on vananenud) I seminar · Õige-vale. Tee vale õigeks! · Pole olemas ühtki inimlikku probleemi, mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. Vale o Majandusanalüüsi abil ei saa lahendada näiteks piiratud ressursi probleemi. Majandusanalüüsi õigesti kasutades saableevendada ressursi piiratuse probleemi. · Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
hüvise hinnad. Pakkumiskõvera puhul on tegemist tõusva ehk positiivse tõusuga sirgega. Pakkumiskõveralt nägime, et hinna tõustes (liikudes punktist A punkti B) hüvise pakutav kogus suureneb. 5 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki nõudluskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise nõudlus vaid hüvise nõutav kogus. Näiteks, kui bensiini hind tõuseb, siis väheneb selle nõutav kogus autojuhtide seas (kuna otsustatakse sõita vähem või kasutada muid transpordivahendeid). Muutus pakutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki pakkumiskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise pakkumine vaid hüvise pakutav kogus. Muutus nõudluses 6
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
nihkuvadülespoole; ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole polefirmal firmalmingeid mingeidpüsikulusid. püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b)miks firma miks pika firma perioodi pika keskmise perioodi kulu keskmise kõver kulu on on kõver U-kujuline; U-kujuline;
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9
Palk jaguneb: nominaalpalk reaalpalk Nominaalpalk tasu, mis makstakse töötajale näiteks ühe töötunni eest jooksval perioodil rahalises väärtuses Reaalpalk saadakse nominaalpalga jagamisel mingi hindade muutust väljendava näitajaga tarbijahinnaindeksiga. Tööjõu pakkumine sõltub paljudest erinevatest asjaoludest palgast, vaba aja suurusest, inimese jõukuse tasemest vms Olulisemad palk vaba aeg Tööjõuturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on võrdsed. Palgataset, mille korral tööjõu pakkumine on võrdne nõudlusega, nimetatakse tasakaalupalgaks. Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis on tegemist tööjõu alapakkumise ehk tööjõu puudusega. Periood Keskmine Keskmine Tarbijahinnainde Keskmine Keskmise nominaalpal nominaalpalg ks reaalpalk reaalpalga
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
annaabi.ee 
