Novell, hümn, draama Novell • Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks n...
* John Donne * Corneille 15. Mis on draama ja millal kujunes see välja iseseisva zanrina? Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass. 16. Nimeta draama põhiliike (4 5). *Karakterdraama *Psühholoogiline draama *Olmedraama *Ideedraama *Ajalooline draama 17. Mis ajal sai draamast üks juhtivamaid zanre, kes olid sel ajal juhtivad näitekirjanikud ja millist zanri nad peamiselt viljelesid? 19. saj sai draamast juhtiv zanr. Denis Diderot ja Gotthold Ephraim Lessing. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat.
Eerik Rummo 20 aastaselt kirjutas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu ja optimistlikult naiivne Aastal 1994 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Lisaks luulele on ta kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, laulusõnu ja dramatiseeringuid Tema neljast draamast kõige olulisem "Tuhkatriinumäng", mis on uuema dramaturgia näide Aastal 1966 määrati Paul-Eerik Rummole Juhan Liivi preemia Ta on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele nt Mässajate laul, Põgene Vaba Laps, Iga mees on oma saatuse sepp Tema "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl Ta oli Kirjanike Liidu liige Aastatel 2003-2007 oli Paul-Eerik Rummo Eesti Vabariigi rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo esitab luuletuse ,,Con affeto" http://arhiiv
Looming "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemiklugemiki" (lasteraamat, 1974) Lisaks luulele Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide ,,Tuhkatriinumäng" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971) "Viimse reliikvia" filmimuusika Paul Eerik Rummo on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele. Igale eestlasele tuntud ja pähe kulunud laulud on näiteks: Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Põgene Vaba Laps Viimne Reliikvia Luulenäited ,,Mälestus suvest" http://etv
sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses • kõnekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sündmust VÄLISMAA DRAAMAKIRJANIKUD norralane Henrik Ibsen rootslane August Strindberg (1849 (1828 -1906) -1912) venelane Anton Tšehhov (1860 sakslane Bertolt Brecht (1898 -1904) -1956) EESTI DRAAMAKIRJANIKUD JA NENDE TEOSED “Tabamata ime”,
kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega. See on näidend tõe otsimisest ja selle mõttetusest. "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971).
Ega tahagi kogu aeg samade inimeste seltsis olla, sest see lihtsalt tüütab ära. Samuti on mul isiklikult ja kindlasti ka paljudel teistel noortel vaja palju privaatsust . Vahepeal on tunne, et vanemad tungivalt liialt eraellu. Ei taha sugugi mitte kõike nendega jagada . Kõigil on saladusi ning mõnest lihtsalt ei taha rääkida. Ise olen leidnud, et mu tuba on koht , kus saan aega veeta üksi, puhata kooli draamast ja kõigist ning kõigest ebameeldivast puhkust . Seal saan rahulikult õppida, veeta aega internetis või filme vaadates ja tegeleda oma hobide ja töödega. Minu perel on kombeks korraldada iga-aastast suguvõsa kokkutulekut. Need on isegi päris toredad, kuna saab näha ka neid inimesi , keda näeb aastas ainult korra-kaks . Samuti saab kohtuda omavanuste sugulastega. Tavaliselt sõidame kõik koos Ida-Virumaale, sest seal elab suurem osa mu sugulastest
pakkumise. Terve filmi jooksul on segadus, kas hetkel on uni, tegelikus või hoopis meenutused varasemast ajast. See on film, mida tuleb vaadata algusest lõpuni korralikult, muidu ei pruugi aru saada, kus tegevus toimub. Filmi tegevuspaigaks on suurlinn, lõpuks jõutakse kõrge korrusmaja katusele, kus katuse äärel esitab Caesar endale küsimuse: ,,Kas elu või surm?" Palju kujutatakse inimest üksinduses tema mõttemaailma. Selles filmis oli kokku segatud erinevaid zanreid alustades draamast ja lõpetades õudusfilmiga. Filmi vaadates ei oska ette aimata, mis edasi saab. Filmi lõpus olin kindel, et nüüd Caesar äratatakse kellegi poolt ülesse ning kõik, mida kujutati terve filmi jooksul oli tegelikult lihtsalt halb unenägu, kuid nii ei läinud. See film on heaks näiteks, mis võib juhtuda inimesega, kes on niivõrd suure trauma üle elanud. Tavainimesed ei saa sellest kõrvalt vaadates aru ning ei suuda midagi sellist uskuda.
Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"), "La jolie fille de Perth", "L'arlésienne" ja klaveriteose "Jeux d'enfants" ("Lastemängud"). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi "Djamileh", mida on tihti nimetatud "Carmeni" eelkäijaks. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Ooperi muusika on kirjutatud klassikalises stiilis, kus esineb erinevaid pille. See oli mu esimene ooperikülastus ja mulle see meeldis. Mul jäi sellest hea muljeja läheksin
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi.
Artaud ja Mina "KÕIGEST HOOLIMATA OLI ARTAUD PROHVET." Jerzy Grotowski Tõesti, kõigest hoolimata. Antonin Artaud' unistus luua teater, kus objektidest saavad sümbolid, žestidest universaalsed tähendused, universaalid, oli uhke, aga hukule määratud. Maeterlincki nägemus draamast kui kõrgeimast intellektuaalsest tegevusest muundus Artaud'l nägemuseks teatrist kui kõrgeimast eluvormist. Teater peaks olema lõplik/viimne/sügavaim/tähtsaim reaalsus. Teater kui elu kvintessents, ainuke koht, kus tõelise reaalsusega saab ühendusse/kontakti astuda. Hoolimata tema valetõlgendustest, mõistmatusest Ida teatri tõelisest olemusest (tehes mitmeid valejäreldusi, ka selle kuulsa Bali teatri etenduse osas), mõjutas Ida (või õigemini lihtsalt Teine, mitte-Euroopa)
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi
õpetussõnadega, ja tutvustatakse mõistet rga, millele üsna võrdne vaste Ntyastras võiks olla jti.6 Muusikast ja instrumentidest võib lugeda ka teistest kirjalikest allikatest nii Sanskriti, Pali kui Prakriti keeles, kinnitades kõik muusikateoreetilistes töödes kirjeldatud muusikainstrumentide nimesid ja termineid. Eraldi võiks välja tuua näiteks ajaarvamise algusest pärineva Tamili teose Cilappatikrami,7 mis sisaldab muuhulgas tehnilisi seletusi muusikast ning draamast.8 3. Sagta muusikateadus Muusikakunsti tähistav mõiste Indias on Sagta , hõlmates meie mõistes nii vokaalmuusikat (gta), instrumentaalmuusikat (vdya) kui ka tantsu (nrtta). Neist kõige tähtsam on vokaalmuusika, millele instrumentaalmuusika toetub, ning tants on omakorda loodud nii vokaal- kui instrumentaalmuusika toel.9 13. sajandist pärit üks India muusika olulisemaid uurijaid Srgadeva jagas teaduse sagtast seitsmeks: svara ehk noodikõrgused, rga ehk
2. kaks noodijoont, üks punane teine roheline. Helikõrguste mängimisel 6,8,10 noodijoont 3. Guido Arezzo'st viimane varakeskaja teoreetik. Võttis kasutusele neli noodijoont kompaktne noodijoonte süsteem: neli noodjoont+vahed, silp-ja tähtnimetused nootidel lauljate kaitsepühaku Johannesele kirjutatud hümni värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed,
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn
Kultuur, sh kirjandus, võib eri aegadel ja rahvastel lähtuda erinevaist lätetest ja tingimustest ja enamasti lähtubki. Tema seisukohti kirjandusteose uurimise kohta nim. historismiks. 16. Herderi mõte, mis seostub ka meie ärkamisajaga: rahvas, kes on oma vaimus suur, ei saa eales olla väike rahvas. 17. Tormi ja tungi autoreid inspireerisid Rousseau, Hamann ja Herder. 18. Tormi ja tungi liikumine sai oma nime F. M. Klingeri samapealkirjalisest draamast. 19. Tormi ja tungi liikumisse kuulusid noored saksa kirjanikud. Goethe, Lenz, Bürger, Schiller. 20. Tormi ja tungi liikumist iseloomustab kirglik mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu, vabaduse ja võrdudse ja õigluse nõudmine kõigile inimestele, ühiskonnakriitika, seisuliku ja varandusliku ebavõrdsuse taunimine, isiku ülistamine, kelle
Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. (Ent kõneletakse ka ,lüürilisest draamast` ja lüürilisest meeleolust, võib- olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?) Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis, kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma draamatriloogiat ,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `. Antiikajal ei kujunenud välja täpset lüürilise zanri mõistet. Nii ei leia me ka Aristotelese (384-322 e. Kr
olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. SUULINE KULTUUR-> KIRJALIKUKS KULTUURIKS Võeti kasutusele troop e liturgilise teksti laiendamine vaba tekstiga -> arenes välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud
Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Kellest said ooperiloojad? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis (16.saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring). Nad huvitusid Vana-Kreeka luulest ja draamast. Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 1633). 1598.a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud. Esimene ooper, mis on meieni jõudnud Peri "Euridice". Veidi hiljem kirjutas samanimelise ooperi Caccini. Itaalia ooperlikud lavateosed jäid Euroopas domineerivaks umbes kaheks sajandiks. Kõik ooperid loodi sel perioodil itaalia keeles
" Sellel päeval oli kollases majas midagi juhtunud. Noormees elektrifirmast kirjutas trahvi elektri varastamise eest. Nüüd taipas Aarne miks tädi oli alati elektrikontrolli kartnud. /-/ Saatanlik päev. Aarne andis Kornelile alla. Käis vabandamas oma käitumise pärast ja tahtis, et koolis kõik korda saaks. Kornel solvas Aarnet, öeldes, et poisil puudub karakter. Et tema (Kornel) vastutab lõpuklassis õppivate eest, kes 5 kuu pärast ellu lähevad. /-/ Erandinimeste päev. Ando sai oma draamast üle ja tuli Peipsi äärest tagasi. Nad vestlevad. Hakati valmistuma Dürrenmati lavastamiseks. /-/ Lausa müstiline päev. Ando oli Aarnel külas. Aarne jutustas lugusid talle. Näiteks sellest kui ta oli 5 aastane. /-/ Esimene kevadpäev. Tädi Ida ütles Aarnele, et too peab ise endale süüa otsima hakkama. Põhjenduseks et iga inimene peab ükskord iseseisvaks saama. Õhtul kohtus Aarne Maiaga. /-/ Välgulöögi päev. Hommikul sai Aarne stereomeetrias kahe. Samuti Eda
majas midagi juhtunud. Noormees elektrifirmast kirjutas trahvi elektri varastamise eest. Nüüd taipas Aarne miks tädi oli alati elektrikontrolli kartnud. /-/ Saatanlik päev. Aarne andis Kornelile alla. Käis vabandamas oma käitumise pärast ja tahtis, et koolis kõik korda saaks. Kornel solvas Aarnet, öeldes, et poisil puudub karakter. Et tema (Kornel) vastutab lõpuklassis õppivate eest, kes 5 kuu pärast ellu lähevad. /-/ Erandinimeste päev. Ando sai oma draamast üle ja tuli Peipsi äärest tagasi. Nad vestlevad. Hakati valmistuma Dürrenmati lavastamiseks. /-/ Lausa müstiline päev. Ando oli Aarnel külas. Aarne jutustas lugusid talle. Näiteks sellest kui ta oli 5 aastane. /-/ Esimene kevadpäev. Tädi Ida ütles Aarnele, et too peab ise endale süüa otsima hakkama. Põhjenduseks et iga inimene peab ükskord iseseisvaks saama. Õhtul kohtus Aarne Maiaga. /-/ Välgulöögi päev. Hommikul sai Aarne stereomeetrias kahe. Samuti Eda
· Puudub taktimõõt ehk rütm lähtub tekstist. · Gregoriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. · Esitajaks võis olla üksik vaimulik, solist või koor. Liturgiline draama ja müsteerium (liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord). · Liturgiline draama on stseen jumalateenistuses, kus kanti lauludes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale. · Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa, kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos. · I Kyrie eleison Issand halasta
Ainus, kelle ellu heidetakse romaani alguses pikem tagasivaateline pilk, on Goriot ise. Kuid ka tema puhul ei ole ülevaade terviklik. Goriot' kõige varasematest aastatest ei kõnelda ning ka informatsioon tema hilisema elukäigu kohta on otsekui kogum teda tundnud inimeste muljetest: neid ei esitata nõnda, kuid jutustaja laseb meil näha ainult seda, mida Goriofga kohtunud inimesed oleksid võinud näha. Balzac on ka näitekirjanik ning see, et ta juba romaani esimesel leheküljel draamast kõneleb, ei ole juhuslik. Balzacile meeldib teatraalsus ning ,,Isa Goriofs" leidub palju dramaatilisi episoode. Mõni neist on pooleldi koomiline. Selline on näiteks Rastignaci külaskäik krahvinna de Restaud' ja proua de Beauseanfi juurde, kus Rastignac satub omamoodi seltskondliku näitemängu pealtvaatajaks ning kistakse sellesse kaasa, ehkki ta ei tunne käitumis- ja kõne-lemisreegleid ning teeb esialgu ettevaatamatuid rumalusi. On ka lausa
traditsiooni tolleajastu parimaks näitlejaks ja näitekirjanikuks. Zeami nõbu On`ami ja väimees Zenchiku. On`amile on omastatud no traditsioonile sinna uue suuna toomist ja meloodilisi arendusi . Zenchiku kirjutas palju no näidendite tekste. Tema kirjutised no olemusest metafüüsilisest vaatenurkast tegi temast tolleajastu suurimaid asteetilise teoreetiku. Peale no teatri on kabuki samuti üks tuntumaid Jaapani teatreid. Kabuki on teatri liik, mis koosneb tantsust, muusikast ja draamast. Kabuki odori ehk kabuki tantsu mainitakse esmakordselt 1603. aastal aga on teada, et seda tantsu esitati 16. sajandi viimastel aastatel. Teada on see, et kabuki arenes välja furyu traditsioonist. 16. sajandi lõpus oli Jaapanis populaarne selline tants nagu nembutsu. Okuni on isik, keda loetakse kabuki teatri alusepanijaks. Okuni kasutas nembutsu tantsus selliseid võtteid, mida saab nimetada kabukiks.
midagi parata. Peale sõda suur küsimärk, mida nüüd? 9.11.1918 revolutsioon Saksamaal. 9.11.1989 langes müür. 9.11 oli ka Kristallnacht progromm juudi kauplustele. Vaateaknad peksti segi ja maas oli palju kilde nagu kristall säras see. 9.11.1918 võeti keiser maha ja loodi Weimari vabariik. Uus riigikord, seda näeb kõikides eluvaldkondades, ka kultuuris. Kirjandusse tulevad uued vormid ja teemad. Nt draamast sai domineeriv zanr. Der Typus des Stationendramas: Der Gang der Handlung verläuft nicht in einer geordneten Reihenfolge, sondern setzt sich aus einzelnen, meist unverbundenen Elementen, Stationen oder Bildern zusammen. Ühesõnaga stseenid on nagu peatused, mis on isoleeritud, kuid samas teatud figuuride kaudu siiski ühendatud. Sisuliselt pole ühendus eriti tugev. Võib-olla üks teema. Aga nt pole kronoloogiline. Ühendus on vaba. Klassikalises dramas koha-tegevus-ajaühtsus
· reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Liturgiline draama ja müsteerium · Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest. Olid populaarsed veel renessanssi ajal. Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored
sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936)
sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936)
Kirjanduses jääb eriti kõlama subjektiveeritud vaatepunkt, mille kaudu on ju ikka võimalik kirjeldada nii inimese kujunemislugu kui ka selles peegelduvat ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski. Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke. Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva huvi nooruki kujunemisloo vastu TEINE LAINE
sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele".
luuletaja, näitekirjanik ja okultist (müstiliste teooriate uurija) William Butler Yeats (1865 – 1939) ning näitekirjanik leedi Augusta Gregory (1852 – 1932), samuti näitekirjanik John Millington Synge (hääldub: sing). Synge’i kõige tuntum näidend on „Üle Lääne kange mees“, mis ka Eestis lavastunud. Yeatsi näidenditest on Eestis lavastunud „Haukakaevul“, see avaldamata näidend on peale siinses veebikeskkonnas leiduva näidendi "Varjukad veed" ka ainus, mis tema 26-st draamast eesti keelde tõlgitud. Yeatsi teemad on valdavalt mütoloogilised, põhinevad iiri muistenditel (muinaskangelane Cuchulain (loe: kuhhulin)) ja iiri folklooril. Hiljem tuli tema müütilisse ainestikku rohkem universaalset psühholoogilisust. „Iiri taassünd“ seisis vastu inglise kultuuri ülemvõimule Iirimaal. Joyce ei nõustunud selle suuna ideoloogiaga, tema taotles kosmopolitismi. Tema eesmärk oli leida
jne. · Publitsistlik draama aktuaalsete probleemide otsejooneline esitus. Selge konflikt, tegelased ja süzee on allutatud, eksponeerimaks ühiskonnaelu nõrku külgi. · Ajalooline draama · Dokumentaaldraama lähtub dokumentaalmaterjalidest, nt ajaloolised tekstid või biograafiad. · Pseudo-dokumentaaldraama dokumentaalsetest materjalidest lähtuv, ent ümber pööratud versioon. In-yer-face draama rajasid 1990ndate brutalistid. Üldiselt draamast kaugel. Pigem elutunnetuslik kui vormist lähtuv määratlus. Omane katastroofiline tunnetus. Hästi tehtud näidend vastab struktuurireeglitele, põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil. Tõsine +meelelahutuslik, traditsiooniline vorm+uued võtted. Sellele on omased moraalinauding, kust vaataja saab midagi meeldivat ja kasulikku. Pole eksperimenteeriv vorm. Püüab ühendada eri publikugruppe. Juured pärit 19
Dramaturgiliselt tähtsad tekstid. 83 ja 87 on erinevad ajad. 83 on stagnatsiooni aeg, NL nagu püsiks, 87 juba muutub ja variseb. 44. aasta raskete valikute tematiseerimine 80ndatel oluline. Kruusvall ja Vetemaa draamakirjaniku rollis rohkem. Olulisi näidendeid on veel, Rummol tuleb näidendeid, Unt ka. Aga see hakkab üldpildis millegi muu laiendusena. Algavad üsna intensiivsed otsingud 66, 67, 68. Otsingud lähevad ühes suunas, aga radikaalses suunas, kaugenevad realistlikust draamast. Eesti draama kuldaeg kestab ikka edasi, aga võimalused hargnevad. 80ndate lõpul võib öelda, et draama kukub ära. Kuldaeg saab läbi, 90ndatel on Madis Kõik tähtis draama autor. Olukord muutub uuel sajandil. Eesti draama ajaloos ei ole olnud perioodi, kus oleks heatasemelisi näidendite kirjutajaid. Mati Unt (1944-2005). Unt alustab kohe proosaga, saab sellega tuntuks, Krossi kirjandusse tulemine viibib, kuna on Siberis ja mujal. Kross jõuab proosasse 70ndate paiku
Tegevuspaikade tähistamine selle tagajärjena võeti kasutusele simultaanlava (kõik on tähistatud korraga). Seal kirikutrepil algab ka poolliturgilise draama areng. Kõik muutused, mis toimuvad, puudutavad ka keelt. Kõik näidendid olid eelnevalt ladina keeles, hakati aga harrastama kohalikus keeles näidendite esitamist st poolliturgilised draamad. Poolliturgiline draama on lõplikult defineerimata. Säilinud kolm teksti poolliturgilisest draamast: Ülestõusmismäng ja Aadama mäng mõlemad anglonormannikeeles ning hispaania keelne Hommikutarkade mäng. Aadamamäng ainsana neist kolmest eesti keeles ilmunud ning koosneb kolmest osast: · aadama ja eeva pattulangemisstseen (Jumal ajab nad paradiisist välja, laskuvad mööda trepiastmeid alla, maapealsed sündmused toimuvad juba maa peal) · kaini ja aabeli lugu · vana testamendi prohvetite ettekuulutus ehk siis prohvetite rongkäik (Prohvetid suundusid
vokaalpartiisse. Mõõdukalt kasutab helilooja ilmekat juhtmotiivistikku, harmoonias ja orkestratsioonis pole vanade itaalia ooperite harjumuspärasest käsitlusest jälgegi. Tungimine inimsüdamete kõige varjatumaisse soppidesse, elamusliku dünaamika järjekindel väljatoomine ning isikliku tõusmine tuumakaiks üldistusteks on varasemast täiskaalulisem. Verdi loominguline ind ooperi kirjutamisel oli plahvatuslik, kõrged olid ka tulemused. Uuekvaliteedilisest itaalia muusikalisest draamast sai maailma ooperiliteratuuri tippteoseid. 24 Kuivõrd see sündmus leidis aset LääneEuroopa ooperi raskel kriisi ja modernistlike tendentside sissetungimise ajastul, on seitsmekümne kolme aastase helilooja saavutus üllatav ja sõna otseses mõttes kangelaslik. Imeteldava entusiasmi ja huviga võttis Verdi osa "Othello" lavastustöödest. Ta õpetas
kirjandusajakirju. I MS paiku tunnetati Ameerika kasvavat jõudu. Noored dramaturgid pöördusid amatööride poole. Väiketeatrite (little theatres) liikumine. Samal ajal tekkisid massiliselt ,,väikesed ajakirjad". Väiketeatrid olid väikesed koosseisult ja ruumidelt ja rahalistelt võimalustelt. Nad olid sõltumatud. Neid tekkis kiirelt ja palju. Suurem osa olid väikekodandlikud provintsitaidlejad, aga oli ka uuenduslikke truppe, kes eelistasid Euroopa draamast innustunud noori autoreid. Kuulsaks said eriti kaks truppi: · 1914 Washington Square Players Theatre Guild · 1915 1929 Provincetown Players trupi avangardsus seisnes autori tahte järgimises. Ekspressionism sai ameerika draama suureks mõjutajaks alates 20nendate teisest poolest, eelkõige mõjutas saksa ekspressionism. Iseloomulik on skemaatilisus, mis oli sihilik ja loomulik, otsitakse üldisi seaduspärasusi ja välditakse isiklikku ainukordsust
Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot' (17131784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (17291781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased Eduard Vilde (18651933) "Tabamata ime", August Kitzberg (18551927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (19221971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele".
annaabi.ee 
