Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim
,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine
MOLIERE DON JUAN 1) Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimub Sitsiilias 17. sajandil 2) Peategelane + iseloomustus Don Juan oli suursuguse päritoluga suguvõsast mees, kes oli suhteliselt lihtsameelse eluviisiga. Ta oli püsimatu, sest ei suutnud jääda truuks erinevatele naistele, kellesse kõigisse ta nii öelda ära armus. Kuid hoolimata sellest, et ta kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don
,,Don Juan" Moliére 2001, esmatrükk 1974 saatjaskond saatjaskond teener Gusman vend don Carlos vend don Alonso mõõgamees donja Elvira teener La La Ramée isa don Violette
Tähtsamad sündmused 3. Don Juan lööb Pierrot'ilt naise üle ning väidab, et armastab 1. Vaidlus Sganarelle'iga teda kuid kui silmapiirile ilmub uus naine, Charlotte, võlub ta 2. Lahkumine Elvira juurest ka tolle ära ning lõpuks suudab naised omavahel tülli ajada. 3. Kohtumine Charlotte'iga 4. Sant juhatab neile teed ning palub armuandi, kuid selle peale 4. Kohtumine sandiga vaatab don Juan pilkavalt, sest ta oli räbalas ning väidab, et 5
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira
hiljem veel kõvemini peksa -Päästab kurjategijatest galeeriorjad =Don on meeleheitliku tegutseja võrdkuju -Ükski tegu ei ole omakasupüüdlik -Alati üllas eesmärk Cervantes jätkas komöödiate ja novellidega 2. Ülevaade ühest Moliere näidendist ,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4
Don juan Sganarelle ei olnud nõus sellega et suitsetamine kahjustab tervist, vaid arvas et see teeb tuju heaks ja inimesed targaks. Ta rääkis oma isandast Gusmanile kelle emandat Don elvirat oli too petnud .Ta ütles et see mees ainult vahetav oma naisi koguaeg võidab südame ja jätab khoe maha. Hiljem tuli don juan ja küsis et kas see ei olnud Gusman kellega teener äsja räääkinud oli teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga solvunud et Juan oli tema eest põgenenud ja ütles et juan on maailma kõige hullem inimene kes ei suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida. Pierrot räägib oma tüdrukule Charlottele kuidas ta oli vedanud paksuga kihla 5 krossi peale et ta näeb meres mehi. Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga välja aitasid ja
C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet vastukaaluks maisele kaduvusele tuleb uskuda Jumalat, kelles kehastub igavikuline tõde. Inimesel on kohus toimida Jumala nimel
maitse. Tragöödia ja eepiline poeem kuuluvad ,,kõrgete" zanride hulka. Kolme ühtsuse reegel: tegevuse, koha ja aja ühtsus. Tuleb järgida tõepärasuse nõuet. Igal zanril on oma kangelane. Eeskujuks tuleb pidada Homerost. Inpiratsioon+töö+mõtisklus=edu. Epopöa ja tragöödia aineks on fantaasiaga täiendatud ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Ilma fantaasiata jääb luule kiretuks. Boileau suhtumine Moliér'i: Boileau arvas, et Moliére teeb sajandi kuulsaks, kuid samas tea eitas madalat farslikku alget... Moliére'i elulugu: * Pärisnimi: Jean-Baptiste Poquelis * Kuninga tapetsiiri poeg * Lõpetas Clermont'i jesuiitide kolleegiumi * Õppis õigusteadust * Tõlkis Lucretiuse poeemi ,,Asjade loomusest" * Oli üks Illustre Theatre rajajaid (1643-1645) * Veetis alates 1645. aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658)
samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Eeposes on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Alfonso X el Sabio (1221-1284)- sõjas suuri saavutusi ei olnud, aga paistis silma varajase valgustatud valitsejana. Hakkas kasutama hispaania keelt ladina keele asemel. Dante oli see julge mees, kes kirjutas esimesed traktaadid itaalia keeles. Cronica general- 1270, hõlmab hispaania ajalugu. Hispaaniakeelsed teosed. Hiljem ilmus kroonika ka maailma ajalooga. Kuningal oli ka luulesoont, ise kirjutanud. Kirjutas luulet galeegi keeles. 14. sajandil on kaks suuremat autorit, üks oli Juan Manuel (Alfonso X vennapoeg), elas 14. Sajandi esimesel poolel. Võttis osa ühiskonna sündmusest, kindlasti ka mingitest lahingutest. Kirjutanud hulga raamatuid. Kirjutanud nii relvadest kui armastusest. Kirjanduslukku on läinud teosega ,,El Conde Lucanor", paigutatakse selle raamatu lõpetamisaastaks 1335. Juan Manuel kirjutas enne Boccaciot juba novelle, aga Boccaciol oli juba uuema aja vaimus ja pikemad, arenenumad. Hiliskeskaegne kirjandus, hispaaniakeelne. ,,Conde Lucanoris" on 51
,,Ihne rüütel" raha mõju inimesele, peateglane on väga rikas ja väga kitsi, probleemid inimsuhetes . ,,Mozart ja Salieri" puudutab kunstiteemat. Mozart on geniaalne, kõik tuleb kergelt kätte, aga Salier peab tööd tegema. Salier tahab Mozarti mürgitada. Geenius ja kurjategija ei saa koos korraga inimeses eksisteerida. ,,Kivist külaline"- tugineb legendile ,,Don Juan", Puskin toob välja mõtte, et Don Juani kerglane armastus saab talle hukatuseks. ,,Pidu katku ajal"- hümn elule. Tegevus toimub linnas, kus möllab katk. Autor vaatleb erinevaid inimesi ja nende suutelisust haigustega võidelda. On inimesi, kes säilitavad elurõõmu. Kokkuvõte: Need teosed tähistavad P teostes realismi süvenemist. Teostes on juttu rahast ja kadedusest(,,I r" ja ,,M ja S") ning ka elurõõmust (,,P k a"). Proosa alla
Viimane on jaotatud veel väiksemateks peatükkideks(novellid, näidendid ja luuletused). 3 Cervantese elulugu Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses, mida üle kõige ehtis tema ülikool, renessansliku Hispaania esimesi vaimukeskusi (asutatud 1508). Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud. Miguelil oli 6 õdevenda, neist talle lähedaseimad vend Rodrigo, kellega koos ta võitles, seikles ja kannatas nii Itaalias kui ka Alziiris, ning
1583. aastal algab tal 4-5 aastane armusuhe näitlejanna Elena Osarioga. Elena jätab ta rikkama mehe pärast maha ja Lope närvid ütlevad üles, seejärel laseb lendu kuulujutte Elena ja tema pere kohta. Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612. aastal tema ametlik naine sureb sünnitusel ja kaotab ka oma lemmikpoja Carlos Felixi. See sunnib teda vastu võtma 1614
Byronlik kangelane on tavaliselt sattunud vastuollu ühiskonnaga. Enamasti on nad üksikud võitlejad ja Byronil oli neid võimalik kujutada erinevate elukutsetega, näiteks "Korsaari" kangelane on piraat, "Don Juanis" on peategelane vahepeal Vene armees jne. Oma kangelase käitumise kirjeldamisega väljendab Byron viha aristokraatliku ülemkihi vastu. "Don Juani" peategelane reisib palju. Nähes ümbruskonna kurjust, muutub noorest peast küllaltki hüvederohket elu elanud Juan karmiks ja tundetuks. "Korsaari" tegelane on iseloomult olnud aus ja hella südamega, kuid väliste asjaolude tõttu saab temast piraat. Selles romaanis kirjeldab Byron, kuidas hääbuvad inimeste voorused ja talent, kui nad ei leia väljapääsu ühiskonnas. See teema huvitas Byronit väga. Huvitav on röövli fenomen - ta ise ei joo ega prassi, kuid siiski on ta suutnud temast nii erinevad röövlid enda võimu alla seada. Byron oli ise poliitik ja ka parlamendi liige
viimane saab saarevalitsejaks. Aga romaani arenedes muutuvad nad enam sarnasemaks. Romaani vältel kasvab nende omavaheline kiindumus ja tekib usaldus. Don Quijote usaldas isegi oma kannupoissi nii väga, et laenas talle Rocinantet, et see saaks minna otsima Dulcinead. Kui Sanchol tekib romaani teises osas võimalus minna maavalitsejaks (aadliseltskond lollitab teda), tunneb Sancho kurbust, et peab oma peremehest lahkuma. Ka Don Quijote on kurb, et lahkub tema ustav teener. Hiljem aga saavad Sancho Panza ja Don Quijote taas kokku ning jäävad kokku nende seikluste lõpuni- kuni Don Quijote surmani. Don Quijote on hull. Aga tema puhul on tegu hulluga vaid neil hetkedel, kui ta mõtleb rüütliromaanide peale. Don Quijote hullusemotiiv on väga oluline ja esmakordselt on kirjanduses nii, et suur peategelane on hull. Tegelikult üsna Don Quijotega samal ajal ilmub kirjandusareenile ka teine hull- Hamlet. Hamleti ja Don Quijote hulluse vahe on aga selles, et
värsi, mis on pikem kui elnevad 8 värssi. See viimane takistab seda rütmilisust ja ühtlast edasiminekut. Seda katsetasid Byron ja Keats. "Islami ülestõus" on ka Spenceri stroofis kirjutatud. 22. aprill Sentillana esimene Hispaania luuletaja, kes hakkas sonette ohjeldama. Clement Marot oli luuletaja 16.sajandi esimesel poolel. Thomas Wyatt ja Surrey 16.sajandi keskel Inglismaal. 16.sajandil Hispaania luule elvanemine, nt Garcilaso de la Vega (kõige eredama andega). Tema sõber Juan Boscaniga (samuti luuletaja). Ekloog elav loodus, mis elab kaasa inimeste tunnetele, armastusele. Pikemad luuletused, sarnased kansoonidele, ka nendes pikemad värsid vahelduvad. Enamasti naisriimi kasutamine. Esimene ekloog (need olid nummerdatud) saavutas harmoonia. Hispaanias ta niiväga kõrvale ei jäänud, kui mujal. Ekloogid olid uudsed, kuid mitte kõvale kandunud Petrarcast. Idealiseeritud armastus, armastuse valu, kurbus, igatsus.
kirjandust ja armus kuninga vallastütresse Mariasse. Alguses oli vastuvõtlik, üsna pea hülgas Boccaccio. Sealt algas Boccaccio kujunemine kirjanikuks. Itaalia Kirjanduskeele loojaks peetakse Itaalias. Kirjutab esimese itaalia keelse romaani: "Filocolo" Itaalia keele kõrval kirjutab ta ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatatakse teda kui novelli loojat, kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses, "Fiammetta" - Kirjutatud "mina" vormis. Autor kujutab ennast naisena. Süzee - Naise hingelised kannatused, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse "Dekameroni". Kirjutab 1349 - 1353.a. Enne seda oli 1348, suur katku aasta. Dekameron on raamjutustus. Kolm poissi ja seitse tüdrukut lahkuvad katkuhaigest Firenzest. Lähevad ühte maamõisa, ja aeg on väga hirmus. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Enam kui kaheksakümne novelli, sajast, toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, milles ühel päeval(novellis) rääkida.
rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturi-romaane kirjutati 8-silbilistena, aga alles 13-14. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas Arturi parim sõber ja ustav teener oli Lancelot ning tema naine oli Gueniévre, kes omakorda oli Lanceloti südamedaam. Arturi-romaane nimetatakse veel ümarlauaromaanideks, sest neis romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest
kõike pimeda armastuse pärast naise vastu, kes tema hädades suuresti süüdi oli. 2. kokkuvõte I. Sissejuhatus ,,Carmen" romantikast ning seiklustest pakatav raamat. ,,Carmen" annab aimu mustlaste elust ning vastupandamatust armastusest, õpetab inimestes kahtlema ja neid usaldama, räägib, kuidas käituda ja kuidas mitte. Järgnevas analüüsis püüan selgitada välja erinevad tegelastüübid, analüüsida autori seisukohta ning uurida süzee eripärasid. II. Teose ajalooline skeem Raamatus on põhiliseks jutustajaks mina-tegelane, kes mingi aja möödudes annab jutujärje üle järgmisele kõnelejale. Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli
Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui kuninga läänimeest, et naine ei tahaks hoopis teda. Siegfried võitis kuninga asemel Brünhildi ja naine pidi Guntherile naiseks saama. Nad sõitsid tagasi Wormsisse ja peeti suured topeltpulmad. Brünhild ja Kriemhild said väga suurteks sõpradeks. Õhtul pidi Siegfried kuningat veel aitama. Brünhild polnud nõus kuningaga magama, kuningas käskis Siegfriedil naine taltsutada. Peale pulmi läksid Siegfried ja Kriemhild Madalmaadesse. Nad elasid kümme aastat õnnelikult Madalamaades. Siis hakkas Brünhild Kriemhildi igatsema ja laskis nad külla kutsuda. Wormsis korraldati selle auks suur pidu. Õhtul aga läksid naised tülli. Brünhild teadis, et Siegfried on tema läänimees, aga Kriemhildil oli kõrini, et teda alamaks peetakse. Hommikul kirikusse minnes rääkis Kriemhild Brünhildile ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees
isiklikkus. Usub ilu püsivust kui mitte maisel kujul siis luulesse ja kunsti jääb see ideaalina ikka püsima. Maise elu mööduvuse nukrusele vastandab õilsad inimtunded truu sõprus need jäädvustavat tema meelest kunsti kui igavikuväärtusi. · Hispaania kirjanduses müstilise suuna teke inimese ja jumala sisemine ühendus siira usu ja ja armastuse kaudu (Luis de Leon, Juan de la Cruz, Teresa Avilast) sümbolid, meelelisus. 9. Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL) Saigi alguse Dante ja Boccaccioga, eriti viljelduks muutus 15. sajandi lõpupoole Itaalias kui ilmusid Luigi Pulci ,,Morgante" ja Matteo Boiardo ,,Armunud Orlando". Mõlemal värsivormiks oktaav; Sel ajal olid ka tänavalaulikud levinud, kes pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde (Firenze platsidel lõbustasid nt rahvast lugudega Karl
Sevilla pilkaja ja kivist külaline) Usuteema süvenemine draamas. Lava tulvil liikumist, mida ei ahista aja- ega kohapiirangud. Tõsine seguneb lõbusaga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“- alus don Juani kujule uusaegses kultuuris. Näidendil puudub ajalooline täpsus, filmilikult vahelduvad tegevuspaigad. Don Juan – vastuoluline karakter. Pealiskaudne, häbitu naistekütt, kuid mitte jõhkard. Calderon: Euroopa baroki suurim dramaturg. Esindab küpset barokki. Ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. Peateoseks peetakse filosoofilist draamat „Elu on unenägu“, tulvil sümboleid. Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ülistab inimese sisemist vabadust.
need Augustuse ees kostaksid ja ülistaksid teda. Kirjeldab ka kohalikku rahvast, elukombeid, loodust, kohalikku keelt jne. VERGILIUS – sündis Põhja-Itaalias Milano lähistel. Peale hariduse saamist läks ta Rooma, et teha karjääri advokaadina. Aga kuna tal puudusid selle jaoks vajalikud omadused pöördus ta kodukanti tagasi. Tema suur kirg oli luuletamine. Ja oma mõisa ülalpidamise kõrval tegeles ta luuletamisega edasi. Kuni tema luule sattus ühe kohaliku võimu esindaja kätte, kes arvas, et ta on üks andekas luuletaja ning tänu sellele eestkostjale sattus ta ikkagi Rooma. Tema maavaldused konfiskeeriti, kuna Augustus jagas maa sõjaväelastele ümber. Ta eestkostja saatiski ta siis Rooma. Rooma sattus ta Maecenase juurde, kes toetas luuletajaid ja 7 kunstnikke. Tänu priile ülalpidamisele sai Vergilius edasi luuletada. Hiljem sai ta omale
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Ta elavat meeste kulul, kuid Harry kulul ta elada ei tahtnud. Ta tahtis Harry jälle naerma panna, elama panna. Hiljem tulevat see Herminelegi kasuks ning siis annab ta Harryle viimase käsu. Hermine vajas Harryt, nagu Harry Herminetki. Hermine viimast käsku täites, pidavat Harry ta tapma. Hermine hakkas Harry juures käima ja õpetas talle tantse. Harry tantsis hotell ,,Balance`is" ilusa tüdruku Mariaga ja tundis sellest tantsust erutust. Hermine arvas, et Harry peaks mõne eriti ilusa tüdrukuga magama. Harry arvas, et on liiga vana mees, kuid Hermine nimetas teda poisikeseks. Harry tundis end eelmise elu reeturina. Kui poleks Herminet pidevalt tema kõrval, oleks ta kohe naeruväärsed elumehekatsetused sinnapaika jätnud. Siiski mõtles ta aeg-ajalt habemenoa peale. Oli võitlus vana Harry ja noore Harry vahel. Hermine kaudu tutvus ta saksofonimängija Pabloga, kes tal ka kokaiini tõmmata lasi.
kirjutama näidendeid ja luuletusi. Pastoraalromaaan ,,Galatea". Galatea oli kuju, mille skulptor valmistas ja armus sellesse- jumalanna karistus naiste vihkamise eest. C läks rahapuuduse tõttu sõjaväkke. C usaldas raha vale inimese kätte ja läks jälle vangi, kuid sai varsti vabaks. Viimased 15aastat elas kitsikuses. 1605 ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". 1614 andis keegi teine välja teise osa. C kirjutas ka näidendeid ja novelle jne. Kirjutas teatrist- arvas, et teater peab olema kasvatuslik mitte ainult lõbus ja et teater on inimeste elu peegel. Peategelane on don Quijana, kes on lugenud liiga palju rüütliromaane ja arvab, et ka tema on seal sees. Muretseb südamedaami, muudab enda, naise ja hobuse nime, paneb habemekausi pähe, muretseb kannupoisi jne. Dulcinea- naine, Rocinante- hobune, Sancho Panza- kannupoiss, Don Quijote- ta ise. Lähevad rüütlitegusid tegema ja satuvad paljudesse seiklustesse. S hakkab Q'd austama
Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast. Aliide väitis, et ei ole tüdrukut näinud. Viimaks sõnasid mehed, et Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks. Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
