1) 48,000 3) 220,000 8) 60 2) 2,600 8) 240 13) 7,000 11) 150,000 Dk 150,000 Kk 48,240 Dk - Kk 220,000 Dk - Kk 7,060 Dk - Kk - Dk - Kk - Dk - Kk 2,600
Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 2. D Varud 15300 D Käibemaksu nõue 3060 DK K Kõlad tarnijatele 8360 LS 3. K Müügitulu 18800 K Käibemaksu kohustus 3760 Aktiva konto: nõuded ostjate vastu D Nõuded ostjate vastu 22560 AS: 4. D Kulud 15300 K Varud 15300 5. D Muud tegevuskulud 285 D Käibemaksu nõue 57
-. Toimunud majandustehingute kirjendamine: 1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500 D Nõuded ostjate vastu +22560. Aktiva konto: nõuded o 4. D kulud -15300. AS: 5. K Muud tegevuskulud +285.-, D käibemaksu nõue +57, D Võlad tarnijatele +342. 6. K Arvelduskonto -2000 DK D Kassa +2 000. LS
Joonemõõtmise täpsus ning parandid jrk nr = 84 1. Antud: D1=174,02 + 0,84 = 174,86 m D2 = 174,00 + 0,84 = 174,84m Leida: D ja 1 N 1 2000 d = D1 - D2 ( D1 + D2 ) D= 2 Vastus:Tõenäolisim väärtus on D = 174,38 m ning mõõtmistekvaliteet jääb lubatud piiridesse. 2. Antud: D = 415,00 + 0,84 = 415,84 v = 2,3o t = + 32 oC lk = -14 mm Dk = 20 mm t0 = + 20 oC = 0,0000125 Leida: Dv, Dk, Dt, Dlõplik D l k Dk = 20 Dt = D (t - t 0 ) v DV = 2 D sin 2 2 Dloplik = D - Dv + Dk + Dt Vastus: Lõplik joone pikkus Dlõplik = 415,28 m
piiridesse. 2. Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku kaldenurk 2,3°; lindi mõõtmisaegne temperatuur oli +32° C; lindi pikkus on 20 m; lindi kompareerimis parand on -14 mm; kompareerimisaegne temperatuur +20° C. Teraslindi joonpaisumiskoefitsent on 0,0000125. Arvutada lõplik joone pikkus. Lahendus: Antud: D = 415,00 + 0,13 = 415,13 m v = 2,3o t = + 32 oC lk = 20 m Dk = - 14 mm t0 = + 20 oC = 0,0000125 Leida: Dv, Dk, Dt, Dlõplik v 2,3o DV = 2 D sin 2 Dv = 2 415,13 sin 2 = 0,33m 2 2 D l k 415,13 (-0,014) Dk = Dk = = - 0,29m 20 20 Dt = D (t - t 0 ) Dt = 415,13 0,0000125 (32 - 20) = + 0,06m
lubatud piiridesse. 2 Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku kaldenurk 2,3°; lindi mõõtmisaegne temperatuur oli +32° C; lindi pikkus on 20 m; lindi kompareerimis parand on -14 mm; kompareerimisaegne temperatuur +20° C. Teraslindi joonpaisumiskoefitsent on 0,0000125. Arvutada lõplik joone pikkus. Lahendus: Antud: D = 415,00 + 0,60 = 415,60 m v = 2,3o t = + 32 oC ∆lk = 20 m ∆Dk = - 14 mm t0 = + 20 oC α = 0,0000125 Leida: ∆Dv, ∆Dk, ∆Dt, Dlõplik v DV 2 D sin 2 2 G o 2,3 ∆ Dv =2∙ 415,06 ∙ sin2 =0,33 m 2 D l k D k 20 415,60∙(−0,014) ∆ Dk = =−0,29 m
2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused kandke tabelisse 2. 3. Mõõtke lisaketta ja tema ava läbimõõdud D1 ja D2 ning mass m. 4. Asetage lisaketas põhikettale ja määrake periood T2. 5. Arvutage nihkemoodul ja tema viga. Tabel 1 Traadi läbimõõt ja pikkus L=................ ± ................. Katse nr. d, mm d-dk, mm (d-dk)2, mm2 1. 2. 3. dk=................ ± ................. rk=................ ± ................. Tabel 2 Võnkeperioodide määramine m=................ ± ................. D1=................ ± ................. D2=................ ± ................. Katse Põhiketas Põhiketas + lisaketas nr
vett. Lasin neil seista ning seejärel filtreerisin ära. Sademe võisin ära visata, filtraadi viisin aga mahuliselt 250ml-ni. Jahutasin kõik 3 filtraati ära ning mõõtsin optilised tihedused spektrofotomeetril 490nm lainepikkusega destilleeritud vee vastu. Katsetulemused: Katse 1 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,09 g Dx(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,172 A Katse 2 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,03 g V(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,168 A Dk(uuritava proovi optiline tihedus)= 0,055A Vx(Uuritava proovi maht)= 250ml Vk(mõlema kontrollproovi maht)= 250ml Arvutused Dx * Vx * Ck Cx = Kohvi hulk uuritavas proovis leitakse valemi järgi: Dk * Vk , kus Ck- kohvi hulk kontrollproovis Dx- uuritava proovi optiline tihedus (0,055 A) Dk- kontrollproovi optiline tihedus Vx- uuritava proovi maht (250ml)
Katse nr di, mm d di, mm (d di)2, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Arvutused koos veaarvutustega Mõõtmistulemuste aritmeetilise keskmise saab arvutada valemiga (1): kus n on mõõtmiste kordade arv. A-tüüpi standardmääramatuseks ua(dk) on aritmeetilise keskmise eksperimentaalne standardhälve (2): Kuna juhuslikud mõõtehälbed on jaotunud normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95. Mõõtevahendi lubatud piirveast tingitud B-tüüpi standardmääramatus uB(dm) on leitav järgmisest valemist (4):
algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmine: D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K S0 ehk AS S0 ehk AS + - - + DK KK DK KK S1 ehk LS S1 ehk LS Bilansikonto nimetuse aluseks võetakse bilansiskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17
1. buss väljub Tartust 8.00 ja Haapsalust 12.00 2. buss väljub Tartust 15.00 ja Haapsalust 18.00 Käigusolevate autobusside arv: AK1=1; AK2=2 Nimestikuline autobusside arv: AN1=2; AN2=3 Liinilelasketegurid: L1= AK1/ AN1= 1/2= 0,5 L2= AK2/ AN2= 2/3= 0,66 1.2 Nimestikuline bussipäevade arv. Bussipäevade arv ekspluatatsioonis. Kohtpäevade arv. Töötundide arv. Nimestikuline bussipäevade arv aastas: ADN1= AN1*DK= 2*365= 730 päeva ADN2= AN2*DK= 3*365= 1095 päeva Busside ekspluatatsioonipäevade arv aastas: ADE1= ADN1*L1= 730*0,5= 365 päeva ADE2= ADN2*L2= 1095*0,66= 722 päeva Busside kohtpäevade arv aastas: qDE1= ADE1*q= 365*19= 6935 kohtpäeva qDE2= ADE2*q= 722*19= 13718 kohtpäeva Busside töötundide arv aastas (tH-liinil viibimise aeg): I variant tH= 1*7,2=7h 12 min TH1= tH*DK= 7,2*365=2628h II variant tH= 2*7,2=14h 24 min TH2= tH*DK= 14,4*365=5256h 1.3 Busside tootlik läbisõit. Busside üldläbisõit
Vastus: 193.12012g=173.808°°=173°48’28,8“ 5.ülesanne 12 746 ruutmeetrit tuleb teisendada hektarites ja ruutkilomeetrites Lahendus: 1 ha=10 000m2; 1 km2=1 000 000m2 12 746 m2=1.2746 ha 12 746 m2=0.012746 km2 Vastus: 12 746 m2=1.2746 ha; 12 746 m2=0.012746 km2 6.ülesanne Ühte joont on mõõdetus kaks korda (201.27 m ja 201.46 m). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahub lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) 1 f= Lahendus: Dk D SD1=201.27 m; SD2=201.46 m D= SD2- SD1=201.46-201.27=0.19 m SD 1 +SD 2 201.27+ 201.46 Dk= = =201.365 m 2 2 1 f= 1 201.365 = 1060 0.19 Lab. töö nr. 1 Mõõtühikud Koostas: Juhendas: 1 1 1
Anne Veski on sündinud 27.veebruaril 1956. aastal Raplas ja on eesti laulja, kes on saavutanud populaarsuse ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ott Lepland on sündinud 17.mail 1987.aastal Tallinnas ja on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate ,,Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 21. detsembril mina koos oma perega käisin kultuurimajas DK Rugodiv, kus oli aktsia ,,Narva Eesti sügis pealinn 2012" lõppaktus. Sellel üritusel laulsid kõige populaarsem lauljanna Anne Veski ja ka Eurovisiooni 2012 osaleja Ott Lepland. Nad esitasid palju laule. Nende hulgas olid ka üleskeeratavad rõõmsad laulud ja olid ka nukrad aeglased laulud, mis enamasti laulis Ott Lepland. Kontserdil oli tunda lõbusust, võis näha vaimustuses viibivaid nägusid ja ka oli kuulda valje aplodismente, kuid see oli väikene kontsert.
Kivimaterjali töötlemise lõpptulemusest lähtuvalt eristatakse kahte protsessi: a) purustamine, mille lõpp-produktiks on erinevate terasuurustega killustik b) jahvatamine, mille lõpp-produktiks on erinevate osakeste mõõtmetega mineraalne pulber (teatud ka kui filler). Mõlemad protsessid jaotuvad veel lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhte alusel, mida purustusastmeks kutsutakse ja arvutatakse seosega: C=Dk/dk, kus Dk-lähtematerjali tera keskmine mõõt ja dk-produkti tera keskmine mõõt. Lähtematerjali terade keskmine mõõt määratakse kas või kus a,b,c on materjali tüki mõõtmed kolmes ristsuunas – pikkus, laius, paksus. Kui tegemist on väikesetükilise segumaterjaliga või töötlemise produktiga tuleb tera keskmine mõõt määrata sõelanalüüsi tulemuste alusel järgmise seosega:
Kontrolltöö nr. 10 Variant A 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15,9 N ; 1 = 160 * 10,8 E ) punkti B( 2 = 20 * 54,5 N ; 2 = 145 * 49,8W ) . Leida LV ja PV; Teha joonis? 2. Dk =50 miili;e = 17m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 40* TP = 135* d = 3,5W =1,5 = 6 * p/p = -5 * Leida: MK;KN;KP;MP;KrK;PK;ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; sitikas, ja hoovuse triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid: A( 1 = 41 * 35,7 S ; 1 = 32 * 46,7 E ) TK = 67*; S = 321,8miili. Leida punkt P = ? koordinaadid.
31−(−52,5) ¿ ¿ 2+( 40−7,5)2 89,6 mm ¿ ¿ HD=√ ¿ Vastus: Koordinaatide järgi joonepikkus HD=89,6 mm Lab. töö nr. 4 Koordinaatide määramine Koostas: Juhendas: 6. Võrdle ja arvuta joone suhteline viga (f_lub=1/500), kas tulemus mahub piiridesse? Kui ei mahu, kontrolli oma mõõtmisi. 1 f= Dk D D=89,6-89=0,6 mm 89,6+89 Dk= =89,3 m 2 1 1 f= ≈ 89,3 149 0,6 Vastus: Arvutuste teel sain teada, et joone tegelik pikkus on 0,6 mm võrra pikem. 1 1 1 Joone suhteline viga f= ning see mahub piiridesse kuna > 149 149 500 Lab. töö nr. 4 Koordinaatide määramine Leht 2/2
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2
0,8 Pikenemine, mm 0,6 0,4 0,2 A 0 0 10 20 30 40 50 60 70 Jõud, N Arvutused Traadi keskmine läbimõõt dk = 0,603 mm. Arvutan läbimõõdu keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse. Studenti teguri tn-1, väärtus on antud juhul 4,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95. U A( d k )=4,3 0,000067 3(3-1)
Kannatab suuri kohtumisnurki. 6. Erikujulised Kominatsioonid, mis ei sobi teiste alla. Enamjaolt mittetraditsioonilised õhusõidukid. TIIBA ISELOOMUSTAVAD PARAMEETRID: l = siruulatus dt = tüvekõõl do = otsakõõl dk = keskmine aerodünamiline kõõl a = l/dk = tiiva külgsuhe S = l*l/a - pindala t =dt/do tiiva koonilisus.
langeb kokku püütiamängude taastamisega. See, et Thales paigutati seitsme targa etteotsa, ning Herodotose (I, 75; 170) ja Diogenese (I, 25) tunnistused tõestavad, et ta sai kuulsaks oma praktilise arukuse ja riigimehetarkuse poolest. Thales oli Ioonia patrioot. Ta soovitas tungivalt Ioonia polistel ühineda ohu palge ees algul Lüüdia vastu, seejärel Pärsia vastu. Kuid filosoofi nõuandeid ei võetud kuulda, nagu hiljemgi sageli on juhtunud. Herodotos (11 A 4 DK=Historia I 170.3): [Pärast Ioonia vallutamist Kyros II poolt 547/6 eKr andis Bias ioonlastele nõu ümber asuda Sardiiniasse ja rajada seal ühtne Ioonia riik]... "Aga juba enne Ioonia hävingut oli kasulik ettepanek, mille [kaheteistkümne Ioonia polise probuulide kokkutulekul Panioonionil] tegi Thales, mileetoslane, kelle perekond tuli algselt Foiniikiast; ta veenis ioonlasi pidama ühtainust buleuteerioni
-0,5 -0,6 Nurk Koormatud vea sõltuvus nurgast katseandmete põhjal 0,1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,1 -0,2 Dk Uk V -0,3 -0,4 -0,5 -0,6 Nurk Koormamata delta Uv viga sõltuvus nurgast 0,14 0,13 0,12 0,11 0,1 0,09 0,08 0,07 delta Uv
Sa pead kõike kogema: nii tõelisuse (aletheies – 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. varjamatuse) hästiümmardet värisematut südamikku, kui surelikegi arvamisi (doxas), milles pole tõelist (alethes – varjulejäematut) usaldust. Aga sedagi tuleb teada saada, kuidas paistvail (ta dokounta) on vaja paistvaimalt (dokimos) olla kõige läbi kõigesse tunginud. (DK B 1) Tlk. Tõnu Luik. Niisiis piiritleb jumalanna kõigepealt teineteisest kaks vastandlikku poolust: alethes ja doxai. Viimane neist kreeka keele sõnadest on kasutatud mitmuses. Parmenides kõneleb inimeste (surelike) arvamustest, millele on vastandatud tõde (varjamatus), mille puhul ta kasutab ainsuse vorm – tõde on üks ja ühtne. Mõlemad sõnad mängivad kreeka filosoofilise mõtlemise ja mõistestiku kujunemises olulist rolli. Seetõttu on vajalik nende lähem iseloomustus.
4 kus Po on arvutuslik koormus, Po := 1.3P Seega keerme siseläbimõõt avaldub 4 1.3P 2.1. d1 s 4 1.3 P d1 := = 0.011 m kus 0.011m = 11 mm s 3. Valime trapetskeerme, vastavalt standardile (vt. tab. 59 lk 57) saame: keerme siseläbimõõt d1 := 10.5mm keerme keskmine läbimõõt dk := 12.5mm keerme välisläbimõõt do := 14mm 1 8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387
Ülesande püstitus m Projekteerida reduktor konveierile. Konveieri lindi liikumiskiirus Vk = 2,0 ± 5% ja vedava haru s tõmbejõud F1 = 1,6 ± 5%kN . Reduktor on mõeldud pidevaks tööks, kahe vahetuse, viieks aastaks. Konveieri trumli läbimõõt Dk = 320 mm. Sele 1. Reduktori skeem 3 Elektrimootori valik Elektrimootori valikuks on meil vaja teada: 3 ülekande kasutegurid = 1234 , kus 1 = 0,96...0,98 hammas ülekande kasutegur. 2 = 0,94...0,96 rihmülekande kasutegur. [1.lk.5] 3 = 0,98 siduri kasutegur.
k t F = 993465/ (41,6 · 3455,52) = 6,91 m² a) Torude summaarne pikkus boileris: F L= ;m dv L= 6,91 / (3,14 () · 0,0029) = 75,88 m e) Üldine torude arv boileris: L nü = h h = 1,2 ette valitud Nü = 75,88 / 1,2 = 63 f) Käikude arv boileris: nü z= nk z = 63 / 6 = 11 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). Dk = 0,5 m ette valitud 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 6 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris
Kannatab suuri kohtumisnurki. 6 Erikujulised Kominatsioonid, mis ei sobi teiste alla. Enamjaolt mittetraditsioonilised õhusõidukid. TIIBA ISELOOMUSTAVAD PARAMEETRID: l = siruulatus dt = tüvekõõl do = otsakõõl dk = keskmine aerodünamiline kõõl a = l/dk = tiiva külgsuhe S = l*l/a - pindala t =dt/do tiiva koonilisus.
Land Bewohner Nationalität Sprache B Belgien Belgier, belgierin belgisch Französisch,Niederländisch, Deutsch DK Dänemark Däne, Dänin dänisch Dänisch D Deutschland Deutscher, Deutschere deutsch Deutsch FI Finland Finne, finnin finnisch Finnisch, Schwedisch N F Frankreich Franzose, französin französisch Französisch GR Griechenland Grieche, griechin griechisch Griechisch GB Großbritannie Rite, brittin brittisch Englisch n
D K S0 60 000 2)2200 1) 210 000 3)185 000 S1 82 800 Väärtus- vähend D K S0 2600 2)2200 4)428 DK 2200 KK 428 S1 828 1% sellest 1) D: Arvelduskonto 50 000 D: Ostjate tasumata arved 210 000 K: Müügitulu 260 000 2) D: Väärtusvähend 2200 K: Ostjate tasumata arved 2200 3) D: Arvelduskonto 185 000 K: Ostjate tasumata arved 185 000 4) D: Ebatõenäoliselt laekumata arvete kulu 428
EL Liikmesriigid koos pealinnadega Linn tähis aasta pealinn Belgia BE 1. jaanuar 1958 Brüssel Saksamaa DE 1. jaanuar 1958/3. oktoober 1990 Berliin Prantsusmaa FR 1. jaanuar 1958 Pariis Itaalia IT 1. jaanuar 1958 Rooma Luksemburg LU 1. jaanuar 1958 Luxembourg Holland NL 1. jaanuar 1958 Amsterdam Taani DK 1. jaanuar 1973 Kopenhaagen Iirimaa IE 1. jaanuar 1973 Dublin SuurbritanniaUK 1. jaanuar 1973 London Kreeka EL 1. jaanuar 1981 Ateena Portugal PT 1. jaanuar 1986 Lissabon Hispaania ES 1. jaanuar 1986 Madrid Soome FI 1. jaanuar 1995 Helsingi Austria AT 1. jaanuar 1995 Viin Rootsi SE 1
. . . . . . . 26. Toitepumbad. Toitepumpade ajamid. Toitepumba rõhu arvutus. , . : 1) , ; 2) , , . . 3) : TP1 TP2, . 180°C, 250°C. 27. Toitepumbad. Ühe või kaheastmelised toitepumbad. : , , . : ( ), , , . 28. Soojuselektrijaama auru ja vee bilanss. : D0= Dr+ Dtih+Dleke+ Di+Dk; D0 , kg/s; Dr ; Dtih ; Dleke ( ); 1,5%. Di ( , , .); Dk . : Dtv=D0+Dläbipuhe; . Dlisavesi=Dleke+D´läbipuhe; . Dleke <0,015 Dtv . D´läbipuhe . . Dlisavesi = Dleke + D´läbipuhe + Dtagastamata kondensaat. 29. Katla läbipuhe, läbipuhkevee soojuse ärakasutamine. , , . . , , . 30. Keemiline ja termiline lisatoitevee ettevalmistus. . , ,
aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 B= 761 mmHg Tabel 7.2 d1= 83 mm d2= 205 mm 0= 6 mm c= 12,66 W/(m2*mV) Soojusjuhtivusteguri arvutamine: c(d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K) 2(t1 - t 2 ) =12,66*(0,205+0,006)*9,5*ln(0,205/0,083)/2*(102,225-29,35)=0,155 W/(m*K)
Vastavalt teoreemile kolmnurga kesklõigust on . Kolmnurga AKC puhul saame läbi viia samasuguse arutelu, mille tulemusena järeldub, et . Järelikult on nelinurk BKCG rööpkülik. Lõigud BC ja GK on rööpküliku BKCG diagonaalideks. Rööpküliku diagonaalid aga poolitavad teineteist. Järelikult on BD = DC, millega on esimene punkt näidatud ja tõestatud, et AD on mediaan. Teise osa tõestuseks kasutame juba rööpküliku omadusi. GD = DK, sest ta on rööpküliku diagonaal. Sellest järeldub, et . Kuna AG = GK , siis
Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4) Tabel 4 D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK DK Kontol on kaks poolt: ·vasak pool deebet (D) ja ·parem pool kreedit (K). Skemaatiliselt - konto on kahepoolne tabel: ·deebetpool ·kreeditpool AKTIVAKONTO deebetpoolel: algsaldo suurenemine
soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 Tabel 7.1 E Isolatsiooni all Mõõtevöö all Mõõtevöö peal Termopaarid e
Riigi üldiseloomustus Taani Danmark Erik Silas 11.a 1. Üldandmed riigi kohta Riigi lühend DK. Riik on Kuningriik. Riigist sõltuvad territooriumid on Fääri saared ning Gröönimaa. Joonis 1. Taani riigi kaart Allikas: Magellan Geographix Taani riigi pindala on 43,094 km2, millest 42,434 km2 on maad ja 660 km2 on vett. Rahvaarv riigis on 5,529,888 inimest 2011 aasta seisuga. Pealinn on Kopenhaagen taani keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas.
Lahendus: HD=(94.12+412.01)*cos(-2°30“)=505.82m Vastus: Lõigu 1-3 HD=505.82m. 5.ülesanne Kuna joont 1-3 on mõõdetud kaks korda (edasi-tagasi), saame arvutada ka joonemõõtmise suhtelise vea. Kas viga mahub lubatud vea piiridesse? flub<1/2000 Lahendus: Lõigu 1-3 SD=94.12+412.01=506.13; lõigu 3-1 SD=94.020+412.12=506.14m D=506.14-506.13=0.01m 1 1 1 506.13+506.14 f= = = Dk= =506.135; D k 506.135 50614 2 D 0.01 Vastus: Antud Lab. töö nr. 2 Joone horisontaalprojektsiooni joonemõõtmise arvutamine 1 suhteline Koostas: viga on
................. K A SV A TA T AV A DK U LTU U RID : PIR
f(x)dx=F(x)+C f((x))d(x)=F((x))+C
* Ositi integreerimine. Kui u(x) ja v(x) on diferentseeruvad f'id hulgal X ja eksisteerib määramata
integraal uv'dx, siis eksisteerib ka määramata integraal udv=uv-vdu
* Iga nullist erinev täisarv n on esitatav algarvude p astmete korrutisena n=(-1) (n)p1v1pkvk
* Iga kahe täisarvu a ja b>0 korral leiduvad täisarvud q ja r, et a=qb+r, kus 0<=rdk)vk(x2+b1x+c1)1...(x2+b1x+c1)1 Nullist erineva polünoomi f(x)= anxn+an-1xn-1+...+a1x+a0 (an0)
astmeks loetakse naturaalarvu n ja tähistatakse deg(f).
* Iga kahe polünoomi f ja g0 korral leiduvad polünoomid q ja r, et f=qg+r, kus r on kas
nullpolünoom(r=0) või r0 ja deg(r)
x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 Kokku 0 0 0 0 0 0 See on must See on kast Tundub nagu ellips See on must kast See on kulmuga ring ub nagu ellips b d h b k dk h 10 b 5 d 3 bk 3 hk 3 S 41,96571 P 32,95503 P Korter 1..* 1 1..* 0..* Esik Köök Tuba Vannituba ... 0,1 0..* Pliit Elutuba 0..* 0..*
avatakse üks või mitu kontot. Kontot võib kujutada kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + - - + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK - DK Kontol on kaks poolt: vasak pool deebet ja parem pool kreedit. Nende tähendus aktiva- ja passivakontodel on erinev. Kontode avamisel kantakse neile kõigepealt algjäägid. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised
vaid ainult jagab massi järgi osadeks. Kuna seadme tehnilistes andmetes ei anta väljavoolu avause (toru) mõõtmeid ja geomeetrilist kuju, siis ei saa määrata materjali väljavoolu kiirust. Ka ei ole teada söödaoasiste voolamist puudutavaid füüsikalisi suurusi. Sellepärast tuleb seadmest väljalaadimisaeg võtta võrdseks töötlemisajaga. Hulkosiste massannusti töötlemisajad on leitud valemiga t tskomp t t 6 DK 100 n söötur 60 , (2.6) kus tt6DK-100 – materjali töötlemisaeg h; ttskomp – kõigi sööturite poolt laetud materjali kaalumise summaarne aeg min; nsöötur – suurim sööturite arv. 5 t t 6 DK 100 0.014 h 6 60 0.014 tundi kulub rohujahu ja jõusööda töötlemiseks.
e) Üldine torude arv boileris: L L nü või nü (ümardada täisarvuni) l h nü = 112,63/1,3 = 86,63 87 f) Käikude arv boileris: nü z (ümardada täisarvuni) nk z = 87 / 6 = 14,5 15 Tegelik torude arv nü = 6*15 = 90 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,3–0,6 m). Dk = 0,4 m 10. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks oli leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 * 0,0252 = 0,00049 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind:
d k =¿ 23,96 Δ k =¿ 0,0048mm hk =¿ 29,92 k =¿ 0,0104mm Δ¿ 6mm 8mm δ=0,0032% δ=0,0069% Δ δ= ∙100 % 150 23,97+23,96+ 23,97+23,96+23,97 dk= =23,966 mm 5 Δ 1=d k −d1 =23,97−23,966=−0,004 mm 0,004+0,006+ 0,004+0,006+ 0,004 ∆ k= =0,004 mm 5 29,92+29,93+29,94 +29,94+29,91 hk = =29,928 mm 5 ∆1 =hk −h1=29,928−29,92=0,008 mm 0,008+0,002+0,012+0,012+0,018 ∆ k= =0,0104 mm
massiühiku kohta: mva d= , (1.6) mkõ kus mva on veeauru mass, g, mkõ kuiva õhu mass, kg. Niiskusesisalduse võib väljendada ka õhu ühe mahuühiku kohta, siis nimetatakse seda absoluutseks niiskuseks e. niiskuskontsentratsiooniks, mille ühik on kg/m3. Niiskusesisalduse maksimaalseks piiriks on küllastusniiskus dk, s.o. maksimaalne niiskusekogus, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda. Mõnikord tähistatakse 12 niiskusesisaldus ka x-ga [11] või tähistatakse see eri tähtedega sõltuvalt sellest, kas veeauru massi mõõdetakse grammides või kilogrammides [10]. Õhu suhteline niiskus on küllastamata õhu niiskusesisalduse suhe sama temperatuuri ja rõhuga küllastatud õhu niiskusesisaldusse või vastavate veeauru osarõhkude suhe:
e) Üldine torude arv boileris: L 44,8 nü = nü = = 34,5 nü = 34 l 1,3 f) Käikude arv boileris: nü 34 z= z= = 11,34 11 z = 11 nk 3 Tegelik torude arv nü = 3 11 = 33 nü = 33 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest. Valin boileri silindrilise väliskesta läbimõõduks Dk = 0,4 m 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 0,000625 = 0,000491 m2 f1 = 0,000491 m2
kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving, whatever gods may be, that no life lives forever, that dead men rise up never, that even the weariest river winds somewhere safe to sea... http://arhiiv.err.ee/vaata/viker http://arhiiv.err.ee/vaata/vaike Arvamus DK luulest ,,Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste ja häälikulise algebra abil loob Kareva tekst mulje, nagu oleks keeleline määramatus siin üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud, ,,varjatud valem". Selline ülima määratuse efekt kontrasteerub tugevasti eesti luule praeguste põhisuundadega, nii sotsiaalse ,,eluläheduse" kui määramatust rõhutava keeleluulega."
-0,4 -0,5 -0,6 -0,7 Nurk Koormatud vea sõltuvus nurgast katseandmete põhjal 0,1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,1 -0,2 Uk V -0,3 Dk -0,4 -0,5 -0,6 -0,7 Nurk Koormamata delta Uv viga sõltuvus nurgast 0,14 0,13 0,12 0,11 0,1 0,09 0,08 0,07 0,06 delta Uv 0,05 Uv 0,04
8 mm m (1, lk 61) Võtan läbimõõduks D1 := 128mm 10) Leian mutri ääriku kõrguse h lõike tugevustingimusest := 0.15 b = 27 MPa Lubatud lõikepinge malmile P h := = 13.175 mm (1, lk 61) D Võtan ääriku kõrguseks h := 14mm 11) Spindli pööramiseks vajaliku momendi arvutamine dk 1 M := P tan( + ´) + P f d 0 = 495.1 N m (1, lk 61) 2 3 12) Käepideme vajalik pikkus M Lp := = 3.1 m (1, lk 61) R Praktiliseks kasutuseks antud käepide liiga pikk. 13) Käepideme läbimõõt painde tugevustingimusest, kus p := 120MPa. 3 M d p := = 34
KONTRAPASSIVAKONTO korrigeerib passivakonto jääki, kuid omab aktivakonto iseloomu. Selleks võib olla konto "Oma aktsiad või -osad" (saldo on aktivas), bilansis näidatakse saldo miinusmärgiga bilansi passiva poolel. Aktiva- ja passivakontod on alalised kontod, sest neid aruandeperioodi lõpus ei suleta neile võib jääda saldo. D Oma osad või aktsiad K D Oma osad või aktsiad K S0 S0 (-) Dk Kk Dk Kk Suurenemine Vähenemine Vähenemine Suurenemine (-) S1 S1 (-) D 2221 Osakapital (aktsiakapital) K D 22240 Oma osad (aktsiad) K S0 25 000 S0 0 Deebet käive 0 Kreedit käive 0 Dk 1000 Kk 0
a4 1,8g10 a3 1,8g10 -4 5 = = -6 = 92,8sek -1 a4 1,94g10 a3 1,94g10-6 6 = = -9 = 268sek -1 a4 7, 23g10 1 1 E = = = 100 sek -1 TE 0, 01 1 1 EM = = = 91, 7 sek -1 TEM 0, 0109 27 lg w1 = -1, 32 dk lg w2 = 1, 6 dk lg w3 = 1, 76dk lg w4 = 1, 70 dk lg w5 = 1,96 dk lg w6 = 2, 43dk lg wE = 2dk lg wEM = 1, 96 dk 20 log K L = 20 log 3430 = 70, 7dB K L ( kor ) = 20 log 56dB 56 = 2,8 102,8 = 631 20 K L ( kor ) 631 KTS ( kor ) = = = 0, 00719 K M gK1( kor ) 25,9g3388 Leidsime, et etteantud peatagasiside ei olnud piisav, nüüd viime
annaabi.ee 
