50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nupsumusi
Õppematerjali autor
Joone mõõtmise täpsus ning parandid 1. Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,17). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,13 = 174,21 m D2 = 174,00 + 0,13 = 174,13 m Leida: D ja kas 1 N 1 2000 ? d = D1 - D2 d = 174,21 - 174,13 = 0,08m ( D1 + D2 ) D= 2 174,21 + 174,13 348,34 D= = = 174,17m 2 2 1 d 0,08 8 8 1 = = = N D 174,17 17417 17417 2000
Joone mõõtmise täpsus ning parandid jrk nr = 60 1 Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,15). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,60 = 174,62 m D2 = 174,00 + 0,60 = 174,6 m Leida: D ja kas 1 ∕ N ≤ 1 ∕ 2000 ? d D1 D2 ∆d= 174,62−174,60=0,02m ( D1 D2 ) D 2 174,62+ 174,60 D= =174,61m 2 1 ∆d 0,02 2 1 = = = = N D 174,61 17461 8730,5 1 1 ≤ 8730,5 2000
Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus......................................................
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus L on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse 1. 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused kandke tabelisse 2. 3. Mõõtke lisaketta ja tema ava läbimõõdud D1 ja D2 ning mass m. 4. Asetage lisaketas põhikettale ja määrake p
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku
i= 1 i= 1 polaarkoordinaadid xy-tasandil ja z on punkti P kaugus xy-tasandist. Jaotame joone L n osakaareks punktidega M=M0, M1, M2, ..., Mn=N, On antud tasandiline materiaalne piirkond D koos oma n 0 n0 x=cos x'=cos x'=-sin xz'=0 kusjuures Mi(xi,yi). Tähistame xi=xi-xi-1 ja yi=yi-yi-1. i =1 V
Mudel puhul ei arvestata kõiki aspekte(võimatu). Valitakse põhifaktorid(mida asendavad muutujad) ja antakse ette seosed (võrranditena). Mat mudel koosneb- võrranditest, mis kirjeldavad faktorite käitumist ja seovad muutujaid omavahel. Sellega antakse analüütilised eeldused, mis on aluseks loogiliste järelduste tegemisel. Koostisosad:muutuja, parameetrid, funktsioon, võrrand, samasusvõrrand, käitumisvõrrand, tasakaaluvõrrand. MMT eelised: *konkreetsus, täpsus probleemi püstitamisel *hea jälgitavus igal etapil: kui on eeldused siis ka järeldused. 5)n-dat järki dif võrrandi üldlahend, erilahend -n-dat järku DV üldkuju: F(t, y(t), y´(t), y´´(t),.., y(n) (t))=0 üldlahendiks: on n konstandist C1 , C2 ,...,Cn =0 ja argumendist t sõltuv fun. Y= (t, C1, C2, ..., Cn). Iga lahend mis saadakse üldlahendist konstantide C1,C2, ..., Cn arvuliste väärtuste puhul, on DV erilahend. 6) ilmutamata ja ilmutatud funktsioonid, ilmutamata funtsiooni teoreem
rt Ü tt r r rtsr süst r st rt ssts Põõst stt ts rtss s t s s r stst ä ss st rt õ õ õs tt r tsts s õts õsüs tst t t s ttrsst ssst üst s õss üs rts t trst s õts õ õ tt s ts strtss s tts äts tsstst sst t s ttäär s õ tr stst ä õ üs õ rrt tt õ r ät äär sst tr t ss t õ ss õt tst s stts ss õõt tüs õõtt t üss sttt õõt sts st s s st t rs tt õõrõ tss r s s · õäts ts ts ä s · strr r äts õr rts õü · tt r · tts üüs õ tr tt · tst tr rts · rs s P strrs stts stst tt t ss stt s õ t rööü r s tst tõst rts s t t P t st Põü s s ü ü ss õ õ ü Põüt süst süst sttr s ssr õ üü tr s õr ss ttt tr s ssr õ t ts t õ s ss 1 kg rs 1 sm2 tt tt s stst stts rts ts rst s ststs t õõs t õs t õ säärss t ss s ts õs rst s s s stst ä rt õ tss ss t ss õ
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid