ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses hape: HNO3H++ NO3-alus:KOHK++ OH- ;sool: BaCl2Ba2++2Cl-Vee dissotsiatsioon . 2H2O H3O+ + OH- Dissotsiatsioonimäär ()=Nd/N(nd-ioonideks lag mol arv, lahuses olevate molekulide üldarv) kirjeldab ioonide lagunemise ulatust.Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu.Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1).Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid.Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist.Mida väiksem on Kc (Kc <<
puhul peab vedeliku hulk olema ühesugune. Juhtivusnõu asetada vesitermostaati, mille temperatuuri hoida püsivana 25°C. Juhtivusnõud hoida 10-15 min termostaadis, seejärel ühedada elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõta lahusekihi takistus. Samal viisil määrata ka lahjenduste takistused. Katsete lõpetamisel tuleb elektroodid jätta destilleeritud vette seisma. Valemid Nõu konstant: Elektrijuhtivus: Ekvivalentjuhtivus: Piiriline ekvivalentjuhtivus: Näiline dissotsiatsioonikonstant: Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1) 162,5 . 2) 164 ; 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2767 Cm/m; nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus: elektrolüüt HCOOH piiriline ekvivalentjuhtivus 0 = 0,04044 S·m2/gekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr
Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 Elektrijuhtivuse Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivu milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrij korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. M vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes), seda nõrgem on elektrolüüt. Dissots temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. K= (a2*C)/(1-a) K - dissotsiatsioonikonstant a - dissotsiatsiooniaste C - lahuse konsentratsioon Töövahendid. Vahelduvvoolusild P-38 ja juhtivusnõu või juhtivusmõõtja MC226, vesitermosta mõõtekolvid, pipetid.
000503 1 1 I K κ= = = Elektrijuhtivus: ρ Rs R κ λ= Ekvivalentjuhtivus: 1000 n −¿ ¿ +¿+ λ 0 Piiriline ekvivalentjuhtivus: ¿ λ 0 = λ0 2 λ c Näiline dissotsiatsioonikonstant: K= λ0 ( λ0− λ) Keskmine dissotsiatsioonikonstant: 3,01·10-4 Dissotsiatsioonikonstant kirjanduse andmetel: Kh=1,7·10-4 Katsevea arvutus 1,7∙ 10−4 p=100 − ∙100 =56,47 3,01∙ 10−4 Järeldused Arvutuste tulemusena tuli sipelghappe dissotsiatsioonikonstant 3,01·10-4, tegelikkuses on aga HCOOH dissotsiatsioonikonstandi väärtuseks 1,7·10-4. Veaarvutuste kohaselt oli väga suur
= f (7.5) 0 Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega 2 Kd = c (7.6) 1 - 2c ja Kd = (7.7) 0 (0 - ) kus c on molaarne kontsentratsioon. Aparatuur
lühidalt ioonjuhtivuste 0+ ja 0- summaga: Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega: Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f=1 ja . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Katseandmed, tulemused ja arvutused A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 117 0,02n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25C) 0,2767 S/m (võtsin tabelist) Nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus Elektrolüüt: HCOOH (0,3854n) Piiriline ekvivalentjuhtivus: 0+=349,810-4 Sm2g-ekv-1 ja 0-=54,6 Sm2g-ekv-1 (leidsin käsiraamatust) Sm2g-ekv-1
2) 116,0 ; 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2767 Cm/m (võetakse tabelist); nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt HCOOH Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon siooni- S m2 konstant n R, S/m
3 0,1 2,06*100 0,1598 1,598 3,953 1,627 Keskmine: 1,897 Arvutused: näitena on toodud arvutuskäik, kui C=0,1n 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Katsevea arvutus: Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10 -4 , seega on minu leitud tulemuse suhteline viga 107-100=7% Järeldus ja hinnang: Arvutuste põhjal leitud dissotsiatsioonikonstant on küllalt lähedane kirjandusest leitud konstandile, seega võib lugeda katse õnnestunuks.
Töö teostamise kuupäev: 21.10 UHTIVUSE MÄÄRAMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivu milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivu arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria. Töövahendid. juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik. Valmistasin ette antud konsentratsiooniga lahused. Alustasin mõõtmist madala lahusest. Valasin lahuse nõusse, panin selle vesitermostaati ja panin sisse juht laarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, eva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. ektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel laarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi korral
Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine statsionaarse faasi eeldusel Briggs ja Haldane 1925 Statsionaarse faasi eeldus mingi aja vältel esineb olukord, kus ES kompleksi juurde toovate ja ära viivate reaktsioonide kiirused on võrdsed ja [ES] ajas ei muutu, d[ES]/dt = 0 Sellisel juhul k1[E][S] = k-1[ES] + k2[ES] ja KM[ES] = [E][S] kus KM = (k-1 + k2)/k1 Asendades jällegi [E] kogu ensüümi kontsentratsiooni kaudu saame V = k2[E]t[S]/(KM + [S]) Erinevused: Ks tõeline dissotsiatsioonikonstant KM näiline dissotsiatsioonikonstant Michaelis-Menteni võrrand V = k2[E]t[S]/(KM + [S]) Üldisemal kujul V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) Kui [E]t pole teada siis kombineeritakse kaks konstanti üheks Vmax = kcat[E]t kcat katalüütiline konstant Ja Vmax piirkiirus V = Vmax[S]/(KM + [S]) KM Michaelise konstant Konstantide kcat ja KM sisu avaldatuna üksikute kiiruskonstantide kaudu võib küll
millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Mitteelektrolüüt keemiline ühend, mis lahustis ei lagune ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses. Dissotsiatsioonimäär kirjeldab ioonide lagunemise ulatust. Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu. Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1). Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist
konst. 0,233465625 0,0012143856 0,0300293167 0,0001787305 0,16602 0,0017271261 0,0427083615 0,0001831546 0,11068 0,0023058333 0,0570186284 0,00016549 0,0786410526 0,0032767105 0,081026472 0,0001714597 0,0543338182 0,0045240481 0,1118706266 0,0001692384 Järeldus. Katse viga. Käsiraamatu järgi on HCOOH näiline dissotsiatsioonikonstant K HCOOH =1,772·10-4 Mina sain 1,76*10-4 0,000176 Katseviga= 0,68 % Katse tulemusel saadud näiline dissotsiatsioonikonstant erineb käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandist vähesel mä Katse viga on suhteliselt väike: 0,68%. Katse sooritamisega võib rahule jääda. Jekaterina Miloserdova 123364
lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Elektrijuhtivus elektrolüütide lahustes Elektrolüüdilahused käituvad vastavalt Ohmi seadusele, mille järgi elektrivoolu tugevus I (A) on võrdeline rakendatud pingega U (V) ja pöördvõrdeline takistusega R (). Takistuse pöördväärtust nimetatakse elektrijuhtivuseks L (S). I = U / R = LU Takistus R on võrdeline elektroodidevahelise kaugusega l ja pöördvõrdeline elektroodi pindalaga S R = l / S
nõrk elektrolüüt esineb lahuses osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. 2. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär suureneb. Lõpmatul lahjendusel saab võrdseks 1-ga. c 2 K K= c 2 , 1- c K dissotsiatsioonikonstant, c elektrolüüdi molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes erineb ioonide vastastiktoime tõttu nende efektiivne kontsentratsioon tegelikust kontsentratsioonist: aktiivsus (a) efektiivne kontsentratsioon: a = c , c molaarne kontsentratsioon; aktiivsustegur (enamasti < 1). 3. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent [ H+ ][ OH- ] Vesi on väga nõrk elektrolüüt: K H 2O = 1.8 10 16 ( T = 25 °C ).
nõrk elektrolüüt – esineb lahuses osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. 2. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid Ostwaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär α suureneb. Lõpmatul lahjendusel saab α võrdseks 1-ga. cα 2 K K= ≈ cα 2 , α ≈ 1− α c K – dissotsiatsioonikonstant, c – elektrolüüdi molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes erineb ioonide vastastiktoime tõttu nende efektiivne kontsentratsioon tegelikust kontsentratsioonist: aktiivsus (a) – efektiivne kontsentratsioon: a = γ⋅c , c – molaarne kontsentratsioon; γ – aktiivsustegur (enamasti γ < 1). 3. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent [ H+ ][ OH− ] Vesi on väga nõrk elektrolüüt: K H 2O = ≈ 1
ekvivalentjuhtivuste ehk lühidalt ioonjuhtivuste ja summaga . Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme a ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega . Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud
ekvivalentjuhtivuste ehk lühidalt ioonjuhtivuste ja summaga . Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme a ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega . Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja /0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant K d võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud
Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda. Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega, ammooniumnitraadiga ega peroksiidideg a. Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 10−5.
lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Aparatuur. Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Katse käik. Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees.
Keskmine: 1,897 Joonis Arvutused on tehtud MS Excelis; ümardasin tulemused pareminiloetavaks MS Word'is ARVUTUSKÄIK (tabeli esimese rea alusel) 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 Suhteline viga KOKKUVÕTE Katseviga tuli päris väike, mis tähendab, et lahjendused olid õigesti tehtud ja antud meetodit saab kasutada aine dissotsiatsioonikonstandi määramiseks.
HClO4 Tugevad elektrolüüdid on vees täielikult dissotsieerunud. Nende dissotsiatsiooni võib pidada pöördumatuks protsessiks, vastupidist protsessi praktiliselt ei toimu.2. Nõrgad elektrolüüdid: dissotsieeruvad pöörduvalt, st. toimub ka vastupidine protsessHA H+ +A-. Kõrvuti ioonidega on lahuses ka lahustunud aine molekulid ning nende vahel on tasakaal. Kuna tegemist on pöörduva reaktsiooniga, voime kirjutada tasakaalukonstandi avaldise: K dissotsiatsioonikonstant, iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, seda vähem ioone on lahuses, seda norgema elektrolüüdiga on tegemist.K sõltub elektrolüüdi iseloomust, lahuse temperatuurist. Ei sõltu lahuse kontsentratsioonist.Sageli kasutatakse ka dissotsiatsioonikonstandi logaritmilist kuju pK = - log K. Etaanhape CH3COOH on nõrk hape, tema dissotsiatsioonikonstant K= 1,8 10-5 ja pK = 4,7.Norgad elektrolüüdid on näiteks vesi, mitmed happed (H2CO3, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4,
platoo saavutatakse. Poolestusaeg aeg mille jooksul on ronitud poolele platoole. k reaktsiooni kõdumise kiiruskonstant. Platoo tasakaalu aeg. Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga Ligand on see, mis seostub valguga, aga ei läbi keemilist reaktsiooni. Ligandid võivad olla inhibiitorid, teised valgud jne. Ensüüm ei tee ligandiga midagi. Seostub ja tuleb lahti samal kujul. Substraadiga võib ensüüm muutusi. Võib olla ka kasutusel: kon ühinemiskonstant ja koff dissotsiatsioonikonstant kon on teist järku kiiruskonstant (1/Ms), k-off on esimest järku kiiruskonstant, sest on ensüümi ja ligandi dissotsiatsiooni kiiruskonstant (1/s) Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon, k1 on assotsiatsiooni kiiruskonstant. - ühik on (1/M) Kass on assotsiatsiooni konstant. Vastassuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant on dissotsiatsioonikonstant. ühik on (M)
Dissotsatsioonivõrrand nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon on pöördreaktsioon (kahtepidi nooleke) astmeline: mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. I aste H2CO3 ⇋ HCO3- + H+ | I aste Ba(OH)2→BaOH+ + OH- II aste HCO3- ⇋ CO32- + H+ | II aste BaOH+→Ba2+ + OH- Dissotsatsiooni tugevus Tavaliselt piirdub nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon I astmega. Dissotsiatsioonikonstant K – elektrolüüdile ja lahustile iseloomulik suurus, mis iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.t. mida vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes, seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. sõltub temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. Dissotsatsioonikonstandi leidmine Dissotsatsiooni α mõjutavad tegurid 1. mida kõrgem temperatuur, seda suurem on dissotsatsioon (tegemist on
= f 0 (7.5) Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega 2c Kd = 1 - (7.6) 2 c ja Kd = 0 ( 0 - ) (7.7) kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1.
takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Katseandmed esitatakse järgmiselt: A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02 M KCl lahusega 1)1,15*100=115 2)1.16*100=116 R=(115+116)/2=115.5 0.02 M KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0.2765 Cm/m (vt. tabelist) Nõu konstant 31.94 m1 K=l/S=k*R= 115.5*0.2765=31.93575=31.94 m1 B. Elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine:
on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega, ammooniumnitraadiga ega peroksiididega. Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 10-5. [https://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape] 1.3 Õunamahl Õunamahl sisaldab maloonhapet ehk propaandihapet (õunhapet) HOOC-(CH2)-COOH. See kuulub dihapete rühma. Dihape ehk dikarboksüülhape on orgaaniline hape, millel on kaks karboksüülrühma. Üldiselt käituvad dihapped keemilistes reaktsioonides samamoodi kui ühe karboksüülrühmaga monohapped. Teine karboksüülrühm ioniseerub mõnevõrra raskemalt kui
E + L EL Tasakaalukonstant K = [produktid]/[lähteained] k-1 Tasakaalukonstant kehtib alati näidatud või nimetatud reaktsiooniskeemi jaoks Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon: Kass = k1/k-1 = [EL]/[E] [L] ühik M-1 k1 EL E + L Tasakaalukonstant K = [produktid]/[lähteained] k-1 Pärisuunaline reaktsioon on dissotsiatsioon: Kd = k-1/k1 = [E] [L]/[EL] ühik M Kui [L] = Kd (dissotsiatsioonikonstant), siis on pool valku ligandiga kompleksis Mida väiksem on Kd seda tugevam on seostumine Tasakaalukonstant K · Sõltub temperatuurist jt keskonnatingimustest · Ei sõltu reaktsioonist osavõttvate ainete kontsentratsioonidest · Kehtib näidatud või nimetatud reaktsiooni suunal päri- ja vastassuunaline peab olema defineeritud K = [produktid]/[lähteained], (lähteained all produktid peal) · Ühik sõltub reaktsiooniskeemist
Kõiki valemiteskasutatavaid suurusi tuleb tähistada arusaadavate tähistega. Mingi suuruse või sümboli esmakordsel esinemisel valemis tuleb selgitada selle tähendus. Need valemid, millele tekstis viidatakse või arvutustes kasutatakse, peavad olema nummerdatud. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse lehe parempoolsesse serva. Tekstis tuuakse viited valemitele samuti sulgudes. Kui töös on rohkem kui üks valem, tuleb need nummerdada. Näide: Dissotsiatsioonikonstant K väljendub järgmiselt (Paama jt 1992: 26): Pedagoogid Kaasõpilased Kooli personal Suhtlemine ja koostöö Õpilase roll ja tegevused 4 , [] [][] HA HA 12 K (4.4.1) kus [HA] happe dissotsieerumata vormi kontsentratsioon [H+] vesinikioonide kontsentratsioon [A-] dissotsieerunud vormi kontsentratsioon. 7. Kasutatud kirjandus 30. Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. 31
C OH = Calus kus Ca - vastava aluse molaarne kontsentratsioon, mol/dm3 Nõrgad elektrolüüdid Kh, Ka happe või aluse dissotsiatsioonikonstant (käsiraamatud) Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonid tasakaalus dissotsieerumata molekulidega. Kui on teada dissotsiatsiooniaste ja happe või aluse molaarne kontsentratsioon, saab Seega tuleb nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni käsitada pöörduva protsessina:
tugevad elektrolüüdid:polaarne aine, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks.Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised). Happe dissotsiatsioon: Hapete dissotsiatsioonil eralduvad (hüdraatunud) vesinikioonid. Mitmeprotoonse happe korral on dissotsiatsioon astmeline (vesinikioonid eralduvad ükshaaval). Aluse dissotsiatsioon: Mitmealuselised alused dissotsieeruvad mitmes järgus ja nendele tuuakse dissotsiatsioonikonstant igale astmele eraldi lahustuvuskorrutis : ioonide molaarsete kontsentratsioonide (täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antud temperatuuril. Lahuste elektrijuhtivus: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega 1 ja
2 Kirjeldage inhibitsiooni kineetikat. Konkurentne inhibiitor alandab ensüümreaktsiooni kiirust vähendades substraadi molekulide seostumise arvu ensüümiga. Kõrge substraadi kontsentratsiooni juures saavutab ensüüm oma maksimaalkiiruse. Inhibiitori [ E ][ I ] dissotsiatsioonikonstant: K i= [ EI ] Mittekonkurentse inhibitsiooni korral seostub substraat ensüümiga, kuid ensüüm-inhibiitor-substraadi kompleks ei konverteeru produktiks. Vmax väärtus langeb, kuid Km väärtus ei muutu kuna inhibiitor vähendab funktsionaalse ensüümi kontsentratsiooni. 6.3 Tooge üks ensüümkatalüüsi pöördumatu inhibitsiooni näide.
Seega ei saa tugevate elektrolüütide lahuste kirjeldamisel võtta üle põhimõtteid dissotsieerunud molekulide arvu Nd ja kõigi nõrkade elektrolüütide lahustest. Tugeva elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstant kasutab kontsentratsioonide asemel vastavaid aktiivsusi. molekulide arvu N suhe. Suhe jääb ilmselgelt Aktiivsus erineb kontsentratsioonist selle poolest, et ta arvestab osakestevahelise vastastikuse mõju jõudusid muutumatuks samuti vastavate moolide arvude (
Lubja ja soodaga töötlemine: metalliioonid sadestati reagentide lubi (Ca(OH)2) ja sooda (Na2CO3) abil Ioniitide kasutamine: nüüdisajal kasutatav, näit: Na või H katioonid vahetavad Na(+) või H(+) ioone lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Vee Ph · Negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist · (Puhas vesi dissotsieerub nõrgalt vesinikioonideks ja hüdroksiidioonideks) · Puhta vee pH on 7 (pH=-log 10^-7=7) 10^-7, kuna vee dissotsiatsioonikonstant on 10^-14, jaguneb vesinikiooni ja hüdroksiidiooni vahel võrdselt, seega kummagil 10^-7 mol/L · Looduslike magevete pH tavaliselt 6...9 Veeringe · Vesi ringleb Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. · Väike veeringe: maailmamere pinnalt vesi aurub -> kondenseerub -> langeb sademetena merre tagasi. · Suur veeringe: ülejäänud osa veest kantakse atmosfääri kaudu üldise tsirkulatsiooni
ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. Dissotsiatsioonimäär - Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustav dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Nõrgad elektrolüüdid dissotsieeruvad pöörduvalt ning nende lahustes on ioonid tasakaalus ioniseerumata molekulidega. Kuna lahuses on ioone vähe, siis on ka nende lahuste elektrijuhtivus väiksem. Dissotsiatsiooniaste sõltub lahuse kontsentratsioonist ja temperatuurist. Dissotsiatsioonikonstant sõltub elektrolüüdi iseloomust, temperatuurist. 71. Hüdrolüüs
ka ioonidena. • Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. • Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised). Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed ja nõrgad alused. 70. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Tasakaal nõrkade elektrolüütide lahustes, dissotsiatsioonimäär ja dissotsiatsioonikonstant. Dissotsiatsiooni mõjutavad tegurid. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. nõrgad elektrolüüdid - lahuses vähesel määral ioonideks jagunenud
(S)=substraadi kontsentratsioon (M). (E)t= ensüümi kontsentratsioon (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) Katalüütilist konstanti võiks mõõta 1/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta) KM M Kcat/Km= spetsiifilisuse konstant 1/M*s 43. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (KM) kohta: Michaelise konstant on näiline dissotsiatsioonikonstant ja on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud oma poole piirkiirusest. 44. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (kcat) kohta: Katalüütiline konstant on alati esimest järku kiiruskonstant ja näitab mitme substraadimolekuli ära reageerimist on üks ensüümi aktiivtsenter võimeline ajaühikus katalüüsima. 45. Millele vastavad Vmax, KM ja Vmax/KM alltoodud graafikul? 46
vastava konjugeeritud aluse vahel. Konjugeeritud alus on ühend, mis tekib vastavast happest prootoni loovutamise tagajärjel. Kui konjugeeritud alus liidab prootoni, siis tekib tagasi algne hape. Mõningad nõrkade hapete esindajad koos vastavate konjugeeritud alustega on toodud tabelis 3.3. Tabelis 3.3 toodud happed varieeruvad suuresti oma happe tugevuse poolest, s.t. oma tendentsilt loovutada prootonit. Happe tugevust iseloomustab tema dissotsiatsioonikonstant Ka ja selle negatiivne kümnendlogaritm pKa. Mida tugevam on hape, seda nõrgem alus on vastav 3 (temast tekkinud) konjugeeritud alus ehk mida kergemini loovutab hape prootoni, seda viletsam prootoni aktseptor on ka vastav konjugeeritud alus. Vee ionisatsioon, vee ioonkorrutis Kuigi vesi on oma põhiolemuselt neutraalne ühend omab ta siiski kerget tendentsi loovutada prootonit
dissotsieerumata molekulid. Dissotsieerunud ja dissotsieerumata osade vahel püstitub dünaamiline tasakaal — dissotsatsioon on pöörduv protsess. KtAn ⇄ Kt+ + An‾ Kt — katioon An — anioon Tasakaalu korral rakendub massitoimeseadus. Saame kirjutada tasakaalukonstandi: Kd = [Kt+]·[An‾] [KtAn] Kd — dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant ehk dissotsiatsioonikonstant [ ] — tasakaaluline kontsentratsioon Dissotsiatsioonikonstant on antud elektrolüüdile iseloomulik suurus, saab vaadata käsiraamatust. Sõltub vaid temperatuurist ja elektrolüüdi omadustest; ei sõltu kontsentratsioonist. Mida suurem on Kd, seda suurem on ioonide suhteline kontsentratsioon lahuses. Tema ulatust iseloomustatakse dissotsiatsiooniastmega (α). α = Ni α = Ci N C 0≤α≤1 α — dissotsiatsiooniaste Ni — dissotsieerunud molekulide arv
(võivad olla erinevad ühikud) a) mol/L b) mol/s c) 1/s d) 1/h e) L/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta) 47. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (KM) kohta: a) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud oma piirkiiruse b) mida väiksem on KM, seda nõrgemini ensüüm vastavat substraati seob c) on teist järku kiiruskonstant d) on näiline dissotsiatsioonikonstant e) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud poole oma piirkiirusest 48. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (kcat) kohta: a) on alati esimest järku kiiruskonstant b) näitab mitme substraadimolekuli ära reageerimist on üks ensüümi aktiivtsenter võimeline ajaühikus katalüüsima c) mida suurem on kcat, seda tugevamini seob ensüüm vastavat substraati d) on näiline dissotsiatsioonikonstant
1. Ligand, sidumissait, afiinsus, dissotsatsioonikonstant. Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on K a arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreakstiooni parameetrid Vmax ja Km. Km kineetiline aktiveerimiskonstant, avaldub EnsüümSubstraat kompleksi moodustumise ja lagunemise kiiruskonstantide kaudu: , (M). Km on substraadi kontsentratsioon, mille juures v 0=1/2Vmax. Km arvväärtus on ES kompleksi tugevuse
Viimane võrrand on Ostwaldi lahjendusseaduse matemaatiline avaldis. Väikestel väärtustel 1- 1 ja dissotsiatsioonimäär kasvab. K c . Siit nähtub, et lahuse lahjendamisel elektrolüüdi Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 oC juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI KII KIII Divesiniksulfiidhape H2S 610-8 110-14 Etaanhape CH3COOH 1,7510-5 Fosforhape H3PO4 7,5210-3 6,3110-8 1,2610-12 Hüpokloorishape HClO 5,0110-8 Lämmastikushape HNO2 410-4 Metaanhape HCOOH 1,7710-4
interaktsioonidega). VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinuss, dissotsatsioonikonstant Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreaktsiooni parameetrid Vmax ja Km Vmax – ensüümi teoreetiline maksimaalne töökiirus antud kontsentratsiooni jm tingimuste juures Km – Michaelise konstant; substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümi töökiirus on pool maksimaalsest töökiirusest V max
a) mol/L b) mol/s c) 1/s d) 1/h e) L/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta) KM M = spetsiifilisuse konstant. 1/M 43. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (K M) kohta: a) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud oma piirkiiruse b) mida väiksem on KM, seda nõrgemini ensüüm vastavat substraati seob c) on teist järku kiiruskonstant d) on näiline dissotsiatsioonikonstant e) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud poole oma piirkiirusest 44. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (k cat) kohta: a) on alati esimest järku kiiruskonstant b) näitab mitme substraadimolekuli ära reageerimist on üks ensüümi aktiivtsenter võimeline ajaühikus katalüüsima c) mida suurem on kcat, seda tugevamini seob ensüüm vastavat substraati d) on näiline dissotsiatsioonikonstant
(võivad olla erinevad ühikud) a) mol/L b) mol/s c) 1/s d) 1/h e) L/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta) 47. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (KM) kohta: a) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud oma piirkiiruse b) mida väiksem on KM, seda nõrgemini ensüüm vastavat substraati seob c) on teist järku kiiruskonstant d) on näiline dissotsiatsioonikonstant e) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud poole oma piirkiirusest 48. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (kcat) kohta: a) on alati esimest järku kiiruskonstant b) näitab mitme substraadimolekuli ära reageerimist on üks ensüümi aktiivtsenter võimeline ajaühikus katalüüsima
millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. 31. Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Mitteelektrolüüt keemiline ühend, mis lahustis ei lagune ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses. Dissotsiatsioonimäär kirjeldab ioonide lagunemise ulatust. Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu. Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1). Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist.
millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. 31. Elektrolüüt – keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks. Mitteelektrolüüt – keemiline ühend, mis lahustis ei lagune ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses. Dissotsiatsioonimäär – kirjeldab ioonide lagunemise ulatust. Dissotsiatsioonikonstant – kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu. Nõrgad elektrolüüdid – vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik (α < 1). Tugevad elektrolüüdid – hästi dissotsieeruvad ühendid (α ≈ 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine – dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist.
molekulide kui ka ioonidena. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised). Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed ja nõrgad alused. 70. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Tasakaal nõrkade elektrolüütide lahustes, dissotsiatsioonimäär ja dissotsiatsioonikonstant. Dissotsiatsiooni mõjutavad tegurid. Elektrolüütide lahustumisel vees katkevad nendes esinevad keemilised sidemed ja lahuses moodustuvad vastava aine ioonid. Seda protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Dissotsiatsiooniaste ehk dissotsiatsioonimäär on dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. Tihti väljendatakse seda protsentides (%).
Viimane võrrand on Ostwaldi lahjendusseaduse matemaatiline avaldis. K Väikestel väärtustel 1- 1 ja . Siit nähtub, et lahuse lahjendamisel c elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär kasvab. Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 o C juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI K II K III Divesiniksulfiidhape H 2 S 610 -8 110 -14 Etaanhape CH 3 COOH 1,7510 -5 Fosforhape H 3 PO 4 7,5210 -3 6,3110 -8 1,2610 -12 Hüpokloorishape HClO 5,0110 -8 Lämmastikushape HNO 2 410 -4 Metaanhape HCOOH 1,7710 -4
62. Dissotsiatsioonimäär ja – konstant. Dissotsiatsioonimäär on ioonideks lagunenud aine moolide arvu na ja lahuses olevate aine moolide üldarvu n suhe (väljendatakse protsentides). 𝛼 = 𝑛𝑎/𝑛 Happe dissotsiatsiooni vesilahuses iseloomustab happe dissotsiatsioonikonstant K. h Mitmeprootonilise happe korral toimub astmeline dissotsiatsioon, mille igale astmele vastab erinev dissotsiatsioonikonstant. 63. Dissotsiatsiooni astmelisus. Näide. 64. Vee dissotsiatsioon. 65. pH mõiste ja määramise võimalused. 66. Amorfsed ained. Näited. Amorfsed ained - osakesed ei paikne tasapinnaliselt ➢ puudub kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur; ➢ elektri- ja soojusjuhtivus on kõikides suunades ühesugune; ➢ valguse läbilaskvus ja murdumine on kõikides suunades ühesugune.
Õige pH tagab teiste nõrkade jõudude toimimise. Vesi ioniseerub vähesel määral. Dissotsieerudes moodustuvad H3O+ ja OH-. H2O = OH- + H+ Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH) HCl dissotsiatsioon vees: HCl + H2O = H3O++ Cl Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud. Puhver vesilahused mille koostise muutudes tema parameeter säilitab püsiva väärtuse, nt puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt
annaabi.ee 
