Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, stalin, riigikorraldus, mussolini, terror, kommunistid, lenin, üheparteisüsteem, natsid, diktaator, majanduspoliitika, diktatuurid, fasistlik, rahvusluse, diktaatori, dikatatuur, salapolitsei, mussolinil, rass, füürerõimuvõitlus, kompartei, tööpuudus, kolhoosid, kollektiviseerimine, armeed, langesid, rahvad, lootsid, mittedemokraatlikudjärgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle, massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsemiseks: pidevalt rikutakse inimõigusi. Esimesena kuulutati diktatuur Itaalias,kommunistide vastu astus välja endisi sõdrureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine,
Nt Saksamaa ja NSVL 7. Fasistlik diktatuur Itaalias: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli 1. maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, paisates Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini, kes 1922. aastal määrati peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. 1925. aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadusega piiramatu võim, poliitilise
Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2. Enne sõda agaar-industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal 3. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat 4. Tabas ülemaailmne majanduskriis suurenes tööpuudus, halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised 5. Kommunistid ja sotsialistid kokkulepe 1934 esitasid Rahvarinde Idee, avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega 6. Rahvarinde valitsus (1936-1938) suutis poliitilise olukorra stabiliseerida 7. Välispoliitika pürgis PM Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, erinevalt SBR-st muutis aktiivseks ka Kesk- ja Ida-Euroopas; puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud; 1930 hakkas NSVL-ga koostööd otsima (vastukaalu SM-le) DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA
organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad
Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks. Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. 1934. sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda stabiliseerida. Välipoliitikas pürgis Pr. Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930ndatel hakkas otsima NSV Liiduga koostööd, lootes luua Saksale vastukaalu. Diktatuurid Lääne- Euroopas Paljudes riikides tekis dem. Kriis, kujunesid välja mittedem. liikumised, mis nõudsid diktatuuri.
- võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte - kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle - hirmuvalitsus- massirepressioonid, inimõiguste rikkumine Esimene diktatuur Lääne- Euroopas kehtestatigi Itaalias. Sõja tõttu olid riigile lasunud rasked kaotused, kaasa aitas Pariisi rahukonverentsi tulemused, mis ei tunnistanud Itaalia panust sõjas. Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi valitsemise üle. B. Mussolini korraldas must-särklastega marsi Pariisi ning haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana-Rooma impeeriumi tasemele ning tema õpetuses oli tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära
Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik areng selgelt kiirem, kui see oli Inglismaal. Sisepol: Poliitiliselt ebastabiilne. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid. See tõi kaasa valitsuste kiire vahetumise. Aastatel 1919- 1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. See tekitas rahvas pahameelt ja pettumust. Olukord pingestus veelgi kui algas ülemaailma majanduskriis. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult, kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima, lootes nii luua vastukaalu Saksamaale. USA Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning
kätte. Võib nim. Hirmuvalitsuseks massirepresioonide abil hirmuõhkkonna loomise tõttu. Kõrgeimaiks seaduseks on diktaatori suva. Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati Itaalias esimesena diktatuur. I MS kandnud raskeid kaotusi ja pettunud Versilles´i rahulepingus, olukorda teravdasid rasked olukorrad majanduses, tööpuudus, mille all kannatasid sõjast pöördunud mehed.Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja viisid Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine kus eesotsas oli Mussolini, kes lubas teha Itaalia samavõimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Natisonaalsotsialistid Saksamaal kogunesid MS tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud NSDAP- sse , mida juhtis Adolf Hitler. Hitler üritas võimu haarata, mille eest pandi ta vangi. Vangis
5. Suurendas riigivõlga · Väilspoliitiliselt ajasid ühendriigid isolatsioonipoliitikat PRANTSUSMAA · Arenes võimsaks tööstusriigiks · Sõjajärgne majanduslik areng oluliselt kiire teistest suurriikidest · Politiiliselt ebastabiilne · Rahvas pettunud valitsevas demokraatias · Riiki tabas majanduskriis: 1. Tööpuuduse suurenemine 2. Äärmusliikumiste tugevnemine · Äärmusliikumiste võimule pääsemise vastu sõlmisid sotsid ja kommunistid koostööleppe, moodustati Rahvarinne 1936 · Rahvarinne suutis stabiliseerida riigi poliitilist olukorda · Välispotiiliselt muutus riik aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas INGLISMAA · Inglismaa osa maailmamajanduses kahanes (riik ei saavutanud juhtivat kohta maailmas) · Traditsiooniline söetööstus asendus naftaga · Suurim probleem tööstuses: 1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke
Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Venemaal pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine. (Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/või varjatud vägivalla teel või isegi valimiste teel...) Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922.aasta liideti Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile juurde Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed
Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u
propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada
· Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) · Valitsejate vahetumise võimalus · Aus ja õiglane otsustamismenetlus · Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus · Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine · Sõltumatu kohus Adolf Hitler · Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. · Poliitikukarjäär sai alguse Saksa Töölisparteist, kus avastas enda kõneande, mille abiga sai partei juhtivaks isikuks.
D. Roosevelt (1933-1945) o ,,Uus kurss" ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava: Riigi kontroll panganduse üle (üle poolte pankade suleti, Riigi kontroll põllumajanduse üle (vähendatakse vilja tootmist, et hinda kasvaks) Riik hakkas maksma pensione ja abirahasid o Neutraliteedi seadus USA kuulutas ennast erapooletuks riigiks Itaalia ja teised autoriaalsed riigid Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia pärast I maailmasõda 1. Itaalia oli kaotanud I maailmasõjas raskeid kaotusi 2. Oldi pettunud pariisi rahukonverentsi tulemustes 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine 5. Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: 1. Katolik kirik 2. Sõjavägi 1919 Fascio di Combattimento (võitlusliit)
Prantsusmaa kujunes tugevaks tööstusriigiks. Prantsuse sisepoliitika ja riigivalitsemine- Poliitika ei olnud stabiilne, kuna seal ei tekkinud stabiilseid parteisid. See tõi kaasa valitsuse kiire vahetumise (41 valitsust 20 aasta jooksul). See tekitas rahvas pettumust, mis muutus tugevamaks majanduskriisi ajal. Hakkasid levima äärmusliikumiste ideolaagiad, mis lubas inimestele paremat elu. Äärmuslaste võimuletuleku takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas
Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist
üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: · suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt · Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele · 1917 enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla · samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei noorteorganisatsioon. 10) ENAMLASED – bolševikud, kommunistid Venemaal 11) KOMITERN – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski.
diktaktuuriks Totalitaarsed: võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning kogu nende elu üle, hirmuvalitsus, pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgeim seadus diktaatori suva, nt. Hitleri diktaktuur Saksamaal ja Stalini NSV Liidus Fasistlik diktatuur Itaalias Teravnesid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astus fasistide liikumine, eesotsas Benito Mussolini. Lubas taastata riigis korra ja muuta riik sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. 1922.a. määrati ta peaministriks. Likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Kehtestati üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Mussoliini ei suutnud Itaaliat hädast välja aidata. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (natsid) Hitler üritas Münchenis võimu haarata, natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler sattus vangi
Rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said loa tegutseda. Enamik majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · 1924.a suri Lenin. Ta soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kes aga ei suutnud end maksma panna. Tema asemel kerkis väliselt tagasihoidlik partei peasekretär Jossif Stalin ( keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast) · 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada, 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati maailma töörahva
üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele 1917 – enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur
Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi
riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid;
kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile
Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP
kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
-sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid -töölistele valimisõiguse andmine suurendas vasakpoolsete erakondade toetajaskonda Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid -Pettumine Versailles' süsteemis -Pettumine demokraatias -Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng
Propaganda on uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad probleemid, nagu näiteks haigused, vaesus, töötus, kuritegevus. 1917. a. moodustati Nõukogude kongressil I nõukogude valitsus Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ülevenemaaline kesktäitevkomitee kui kõrgeim seadusandlik organ kongressidevahelisel ajal. Likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. 1918 võeti vastu I NK põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik. Enamlaste võimuletulekuga ei olnud rahul aga teised Vene poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Võitlusest selle vastu algas kodusõda, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. 1918. a. kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jt. oma väed Venemaale. See pani aluse interventsioonile e. välisriikide relvastatud sekkumisele Vene siseasjadesse
Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli
annaabi.ee 
