Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diego Velazquez". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diego, velázquez, velazquez, piigid, innocentius, 1650, õuedaamid, roger, silva, 1620, felipe, mütoloogilised, venus, 1644, veneetsia, balthasar, 1649Diego Velazquez Karola Kaugema 11.k Täisnimi:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Velázquez sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tol ajal Hispaania tähtsaim kunstikeskus. Ta oli päritolult väikeaadlik. Ta sündis perre esimese lapsena. Vanemad kasvatasid Diego jumalakartlikuks, õpetasid nad talle keeli ja filosoofiat. Ta õppis järgemööda kahe kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse kujunemisel ei mänginud nad erilist rolli. Autoportree, u 1640 20-ndaks eluaastaks oli leidnud oma maalimisstiili. Selle peamine iseärasus on võltsimatu loomutruudus ja naturalism.
Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine
..................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Diego Velazquez (1599-1660) täisnimega Diego Rodriques de Silva y Velazquez, oli Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi. Ta sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis. Joonis 1 Diego Velazqueze autoportree (Wikipeedia, 2009). 3 Elulugu Sündis perre esimese lapsena. Kuna hispaanlastel oli komme panna esimesele poisslapsele
Sündinud 6. juunil 1599, Sevillas (Hispaania) barokiajastu Hispaania kunstnik Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures 1618 aastal abiellus Velazquez Pacheco tütrega Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid n
.............4-6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 1 Sissejuhatus Mina tegin oma töö DiegoVelazqueze kohta. Ta oli üks tähtsaim Hispaania maalikunstnikest. Kui kõneldakse hispaania koolkonnast, nimetatakse esmajoones tema nime. Hispaania kunstis oli valitseval kohal religioossed teemad, aga Velazquez vaevalt riivas neid. Talle meeldis rohkem maalida kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Ka mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse. Ta pühendas end peaaegu täielikult portreele. Tema mõju 17. sajandi hispaania kunstile seevastu polnud kuigi suur. 2 Elulugu Diego Rodríguez de Silva y Velázquez, ta sündis 6.juunil 1599 ning suri 6. augustil 1660
Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618
Juba 20. aastaselt oli ta leidnud oma stiili, mille iseärasuseks oli kõige otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus ning naturalism. 1623. a. asus Hispaania kuninga Felipe IV õukonda kunstnikuks, kus maalis rea kuninga ja õukonna portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja väga veenvas laadis. Tumedad figuurid asetuvad heledale siledale tagaplaanile. Aastal 1629 esimene mütoloogiline teos „Joodikud“. Velazquez saab inspiratsiooni antiikmütoloogiast ja külaelust. See on realistlik, grupiportreed ja žanripilti meenutav realistlik maal. Joodikud (1628-1629) Tutvub Itaalias Tintoretto loominguga, mille mõjuna pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi juurde, loobub detailsest joonistusest ning lihtsustab kõike viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad kokku. Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel;
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos
kunagi teoks ei saanud. 1609 abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Kunstnik maalis oma mõrsjale pulmakingiks teose "Autoportree Isabella Brantiga" (1609/10) Itaalias veedetud kaheksa aasta jooksul kujunes välja kunstniku isikupärane stiil. Avaldus Rubensi mitmekülgsus kunstnikuna: altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi tööd olid suurepärase tehnilise teostusega. Umbes aastaks 1620 oli tema maalimislaad välja kujunenud. Selle tunnuseks olid lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid. Talle on iseloomulik täidlaste alasti naiste kujutamine. Suhteliselt ruttu saavutas Rubens populaarsuse ja tunnustuse. Ta maalis õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Menul oli ka varjukülg. Rubens haaras vaimustusega igast tellimusest, ent ei suutnud enam ise kõiki tellimusi täita
järjest sügavama mõju koos hingestuse ja salapäraga. Mida vanemaks Rembrandt elab, seda lihtsamaks ta kunst muutub, mida kasinamaks jäävad vahendid, seda kaasakiskuvamaks muutub teoste sisu, ilme ja meeleolu. Teosed, mis valmisid pärast aastat 1642, on enamik piiblistseenid ning kunstnik on valanud neisse enese kurbuse ja igatsuse. Tolle perioodi parimad tööd Louvreis: ,,Halastaja Samaaria mees", ,,Emmause jüngrid" ja ,,Batsheba"; samuti ,,Kristuse ristilt võtmine" aastast 1650 Sarasota muuseumis Ameerika Ühendriikides. Kõikides neis töödes kajastub mingi eriline salapärane rahu ja seletamatu kurbus. Rembrandt otsib ka loodusest troosti. 1640- 1650. aastatel loob ta enamiku oma maastikest, mis on meelolult sügavdramaatilised ja upuvad kõige salapärasemasse heledasse- tumedasse ja kõige rembrandtlikumad neist on võib- olla ,,Maastik tulleveskiga" Washingtonis. Kõige haaravamad maalid maalib Rembrandt oma viimastel loominguaastatel 1650- 1660.
tõttu, vaid ka kartusest jääda ilma Saskia testamendiga lubatud pärandusest (Ricketts 2006: 10). Ka loodusest otsis Rembrandt troosti, just 1640-50 lõi ta enamiku oma maastikest. Need on meeleolult sügavdramaatilised ja uppuvad kõige salapärasemasse heledasse-tumedasse (Vaga 2004: 589). 1649. aasta suvel algas Rembrandti jaoks raske periood. Greetje Dircx (Tituse lapsehoidja) läks temaga tõsiselt tülli ning lahkus juunikuus majast. 1650. Aastal õnnestus Rembrandtil Greetje viieks aastaks Gouda parandusasutusse saata (Ricketts 2006: 72). Amsterdamis 1651-1669 Sellel perioodil toimus kunstniku hinges sügav muutus. Ta vabanes kõigest ülemäärasest nii materiaalses kui vaimses sfääris. Tema isiksuse sellised omadused nagu uhkus ja otsusekindlus said puhastatud edevusest ja maisusest ning ta keskendus tõeliselt olemuslikule. Paralleelselt toimus see ka tema loomingus, näis nagu täidaksid tegelaste hinged kogu maali ruumi
Peter Paul Rubens Jõhvi 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Elukäik 1 4. Elukäik 2 5. Looming 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tema kuulsamad maalid on · "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal) · 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk- kunsti suurimad meistriteosed. · "Jeesuslapse kummardamine" · "Viimane kohtupäev" · "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) · Kolm graatsiat. 1639 · Maria Medici sabumine Marseille'sse · "Autoportree Isabella Brantiga" (1609) · ,,Kristus ristil" (1609-1612) · "Maa ja vee liit" (1615) · ,,Lõvijaht" (1615-1618) · ,,Amatsoonide võitlus" (1618-1620) · ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (u 1620) · ,,Leukippose tütarde röövimine" (1620)
purskkaev" BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit, · "Leukippose tütarde röövimine" 9. peatükk. Barokkmaal Hispaanias Diego Velazques 1599-1660 · tõetruud tööd · armastas noorena maalida olustikumaale · hiljem Filippe II isiklik maalija , maalis tema perekonda, õukonna liikmeid. · rahulik kompositsioon · pidulik koloriit (must, valge punane värv) · "Paavst Innocentius X" tuntuim psühholoogiline sügavportree, silmis on näha selge mõistuse ja kindla eesmärgiga paavsti, kes oleks soovinud ennast natuke leebemana näha. · "Kojadaamid" keskel 5aastane õuedaam Margaritha ja teda ümbritsevad õuedaamid, kunstnik on ka ennast maalil kujutanud maalimas lõuendile. · "Veenus ja Kupito" · "Sevilla veemüüja" Madalmaade maalikunst Peter Paul Rubens (1577-1640) · õppis noorena mitu aastat Itaalias
pärlkõrvarõngaga" jt. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Üks kuulsamaid kunstnikke on DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660). Hispaanlased üritasid kujutada kõike muutuvana ja liiikuvana. Üllatav on fakt, et Velazquez pole teadaolevatel andmetel maalinud ühtegi kirikupilti. Noorpõlves oli ta vaimustatud Caravaggiost ja maalis peamiselt olustikumaale. Saanud aga Hispaania kuninga õeukunstnikuks, oli tema ülesandeks portreteerida kuningliku perekonna ja õukonna liikmeid. Üheks Velazqueze parimaks portreemaaliks leotakse "Paavst Innocentius X portreed". Kui paavst oma portreed nägi, olevat
M. Caravaggio püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus, tegelik elu. Tema töid: Lautomängija Peetruse ristilöömine Iisaku ohverdamine 9. ptk Barokk Hispaanias Diego Velazques(1599-1660). Tõetruud tööd. Nooruspõlves armastas teha olustikumaale, hiljem sai temast kuningas Philippe II õuemaalija. Tema ülesandeks oli portreteerida kuninglikku perekonda ja õukonna liikmeid. Töödes rahulik kompositsioon, pidulik koloriit. Paavst Innocentius X selge mõistuse, kindlate eesmärkidega paavst. Kojadaamid Veenus ja Cupido Sevilla veemüüja Peter Paul Rubens(1577-1640) Madalmaade, flaami maalikunstnik. Noorena viibis tihti Itaalias ja õppis pea kõigi sealsete suurte meistrite juures. Töödes suurejoonelisus, fantaasiarikkus, temperament. Värvid intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsiooni rõhutab diagonaalne ülesehitus. Sai palju tellimusi, kavandas ise, teostasid õpilased.
laiendasid arhitektid Vittozzi, C. ja A. Castellamonte ning Juvarra 17.saj alguses lõuna, ida ja lääne suunas. See kõik oli range riikliku kontrolli all. Kui Castellamonte oli teinud Citta Nuova põhiplaani, nimetati ehitustööde kontrollimiseks ametisse komitee. Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed. Selle peamiseks eesmärgiks oli ühtse esteetilise ilme saavutamine. Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi.
elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi kuulutamine Frankide kuningaks. 15.11.2012 · Hispaania: Kuni 17. sajandini oli Hispaania täiesti teisejärguline. Siis aga algas tõus, millele pani aluse El Greco oma omapärase värvi ja stiiliga manerismi esindaja. · Diego Velazquez(1599-1660)- Kuulsaim Hispaania maalikunstnik, sündis Sevillas. Bodegene maalid, rahvuslikud tüübid kõrvuti puuviljadega. Joodikud. Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal.
erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Kunstnikud eelistasid sooje ja küpseid toone, värviüleminekud on sujuvad. Pintslitõmme lõuendil on lai ja paks. Teatraalsed poosid ja väändunud kehad rõhutavad kirgi ja tundeid. 3.1 Hipaanlased vallutasid Breda kindluse 1625. aastal saavutasid hispaanlased imekombel vallutades väikese Hollandi kindluse Breda, mis näitas hollandalstele, et ka neile võib osaks saada kaotus. 3.2 „Breda kindluse alistamine” Hispaania kunstniku Diego Velázquez’i maal “Breda kindluse alistamine” (1635, õli, lõuend, 3,70 x 3,07 m, Prado, Madriid) iseloomustab hästi Hispaania maalikunsti 17. saj, kuid mitte kogu barokiajastu maalikunsti: maalil puuduvad vormikad väänlevad kehad, mis väljendaksid kirglikke tundeid ja näha pole ka keerlevat spiraali või tõusvat diagonaali kompositsioonilises ülesehituses. Kuid samas võib täheldada, et figuurid oleksid justkui oma pooside järgi
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid! Dieogo Velazqueze oli suurim realist hispaania barokkmaailmas. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust, tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed. ,,Õuedaamid" on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete nüansside tabamisele
THOMAS GAINSBOROUGH · Töötas peamiselt provintsis, hiljem tuli Londonisse · Teeb peamiselt maastikupilte, sageli istuvai isikuid nt" Mr ja Mrs Andrews Hispaania ja Flandria kunst 17. sajand Hispaania 17 saj skulptuuris · Barokk naturalism · Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahepeal päris juuksed ja riided Hispaania maalikunst · Manerismist loobumine · Tõuke andis Caravaggio, kelle teosed jõudsid Sevillasse Hispaania maalikunst: DIEGO VELAZQUEZ · Realist · Kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · ,,Vulcanuse sepikoda" Mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse · Kui temast sai Hispaania õukonna õuemaalija, hakkas ta looma isiksusi kuningat, tema perekonda, ministreid nt ,,paavst Innocentius X portree" ,,Kuninganna Mariana portree" ka grupipilte nt ,,Õuedaamid"
6 stiilide kooslus. Otseselt barokne stiil ehk PÄRISBAROKK ehk see kõige õigem (eelnevalt iseloomustatud ülev, hoogne jne.) on omane maadele, kus tegus katolik kirik Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa, Lõuna Saksamaa . Itaallasest kunstnik CARAVAGGIO (1571-1610) Hispaanias - olulisel kohal vaimulike pildid ja portreed. kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis BAROKNE REALISM tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641)
(sai troonile 1975) Francisko Franco y Bahamonde (1965) Alleede äärde on paigutatud kõikide Hispaania kuningate kujud alates Atanefist (545) lõpetades Alfonso XIII. Pidev auvalve - 2 ratsanikku valgetel hobustel Valle de Los Caidos (Langenute org). Kindral Fransisco Franco y Bahamonde (1892-20. nov1975, 1939-75 diktaator) rajas kodusõjas langenute mälestuseks võimsa monumendi Guadarrama orgu. (10km Escorialist). (1940 arhitekt Pedro Mugurza Otao ja pärast tema surma 1950 Diego Méndes). Seal asuvad Franco ja José Antonio Primo de Rivera (Hispaania fasistliku Falangi partei rajaja, riigijuht 1923-31) hauad. Monumendi tipus asub langenute auks püstitatud Püha Rist. (Diego Méndez). 800 m kõrgune kaljumägi, kaljusse raiutud kirik (ehitati 1950-1958). Püha Laurentsius elas 3. sajandil. Ta sündis Huesca linnas Hispaanias ja õppis Saragossas,kus kohtus paavst Sixtus Teisega,kes võttis Laurentsiuse Rooma kaasa ja tegi
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust
Samm edasi dünaamilisuse poole ja realistlikuma kunsti poole oli Caravaggio loomingus. Pildil justkui juhuslikult paiknevad inimesed on valgustatud rõhutatult, näidates olulist ja ülejäänu on rohkem varjus, selline kujutamisviis sai nimeks ,,keldriluugivalgus". Teoseid: ,,Peetruse ristilöömine", ,,Pauluse pöördumine", meeleline ,,Bakchos", kus oli esiplaanil puuviljade kuhi (ning selle eeskujul hakati tegema iseseisvaid natüürmorte). Hispaanias maalis Diego Velázques olmepilte, ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst Innocentius X portree" (sünge). Hispaania võimu all olevas Flandrias pakkus baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubens jõulise ja värvika loominguga. Ajastu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust
(Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) Imperialism Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618 ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23) - Võidavad Kat. - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht) - Valgemäe lahing 1620 Praha juures Tulemus: 1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile 2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt 3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht 4. Reformeeritud tsehhid putustati täielikult.Böömimaal algab rekatoliseerimine ja Saksastamine ning böömimaa muutus Habsburgide pärilikuks pärisvalduseks (liideti Austriaga) II Taani sõda Põhja-Saksamaal (1625-29) - Kat. edenemine Põhja-Saksamaal aladel jätkub (alam-saksimaal)
1381 Wat Tyler'i ülestõus Inglismaal ülestõusude tulemus: pärisorjuse kaotamine majandus ja linnaelu elavnes taas XIV saj lõpus hakkab tekkima kapitalistlik tootmine üleminek palgatööle = kapitalismi algus: põhiklassid: kodanlus neile kuuluvad tootmisvahendid proletariaat e töölisklass müüvad oma tööjõudu panganduse kujunemine XIII saj hakati kasutama palgasõjaväge muutused sõjanduses: tõuseb jalaväe osatähtsus vibukütid, hellebard, piigid võeti kasutusele tulirelvad püssid + suurtükid Saja-aastane sõda (1337-1453): Edward III päris Prantsusmaa trooni prantsuse aadel ei olnud sellega pärii lahingud: Cerecy ja Poitere's lahing prantslased said lüüa (1346 müüs Taani Eesti Saksamaale) 1415 algas inglaste uus pealetung Henry V juhtimisel liitlaseks on Burgundia hertsog vallutati Pariis, Orleans'i piiramine 1429 määras kuningas Jeanne d'Arci armee etteotsa
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
oma t�� teostas, pidades end k�ige k�rgema loova vaimu t��riistaks. ******* Bartholom�us Sarburgh oli portreekunstnik, rahvuselt �veitslane, kes sai professionaalse kunstihariduse tolleaegse kuulsa Haagi portretisti Jan Anthonis van Ravesteyni (u 1572 � 1657) ateljees, j�rgides tema laadi. T�nu oma suurep�rasele �petajale omandas Sarburgh patriitside ringkonnas austatud portretisti kuulsuse. Aastatel 1620 � 1623 t��tas Sarburgh Bernis; j�rgnevatel aastatel on dokumenteeritud tema viibimine Baselis ja K�lnis. 1632. aastast t��tas ta hinnatud kunstnikuna Haagis, kus maalis mitmeid valitsevate Iraani v�rstide esindajate portreid. Bartholom�us Sarburgh on saanud tuntuks L��ne-Euroopa tollases kunstis ka kui hiilgav meister, kes t�nu oma suurep�rastele oskustele tegi �ravahetamiseni sarnase
nähtud Sancho Panza eelkuju. Pole eriti mahukas teos. Kolmas rüütliromaan pole mitte hispaania, vaid katalaanikeelne. 15.sajandi lõpust on pärit ,,Tirant lo Blanc(h)" (Tirant Valge) Rüütlitel olid koguaeg oma hüüdnimed, mille nad võitlustes teenisid. Kaks autorit: Joanot Martorell (alustas) ja Marti de Galba (lõpetas). Ilmus 1490.aastal Valencias. Väga mahukas, neist kolmest romaanist kõige suurem. Katalaani kirjanduse alusteos/suurteos. Katalaani 13.sajandi seikleja elukäik, Roger de Flor. Seikleb Idamaades. Hästi fantastiline ja palju kirevaid seiklusi. Erootikat on rohkem, samuti ka irooniat ja huumorit. Cervantes räägib tunnustavalt neist romaanidest. Jorge de Montemayor (portugali päritolu)- ,,Diana", see oli ka omal ajal väga loetud teos (enamasti aristokraatliku rahva seos) Ilmus Valencias, mis on olnud ka väga oluliseks kultuurikeskuseks. Cervantese esimene teos ,,Galatea".
Postiteedele rajati kindlate vahemaade, enamasti paarikümne kilomeetri taha postijaamad hobuste vahetamiseks. Innsbruckist Brüsselisse (765 km) liikus regulaarpost tunnitäpsuslikus graafikus parimal juhul viie ja poole päevaga, keskmiselt kuus km/h. Regulaarse postiühenduse loomine lõi eeldused ajalehtede väljaandmiseks. Esimene ajaleht alustas ilmumist 1605. aastal Straßburgis, 17. saj. teisel kümnendil järgnesid Frankfurt, Hamburg, Danzig ja Köln. 1620.-ndatel aastatel ilmusid ajalehed juba kõikjal Lääne-Euroopas. Esimene päevaleht ,,Daily Courant" alustas ilmumist alles 17/18. saj. vahetusel Londonis. 1620.-ndatest aastatest alates hakati postiteenistust kasutama ka reisijate vedamiseks. Ühte postitõlda mahtus 1012 reisijat. Valgustusajastul eelistati postitõlda isiklikule sõiduvahendile ka reisil avanevate suhtlemisvõimaluse pärast. Euroopa kaheks olulisimaks postiühenduseks kujunes
annaabi.ee 
