Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diego Velazquese". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, velazquez, hispaania, diego, laad, daamid, zqueze, velázquez, laadi, madriid, õuedaamid, prado, muuseum, paavst, esiplaanil, barokk, felipe, figuurid, veneetsia, innocentius, kunstnikuks, sevillas, francisco, naturalism, maalimisviis, tumedad, caravaggio, muuseumis, olevas, printsi, balthasar, 1649, meisterlik, infant, carlos, paraadportree...........................4 Maalid...............................................................................................................................................4-6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 1 Sissejuhatus Mina tegin oma töö DiegoVelazqueze kohta. Ta oli üks tähtsaim Hispaania maalikunstnikest. Kui kõneldakse hispaania koolkonnast, nimetatakse esmajoones tema nime. Hispaania kunstis oli valitseval kohal religioossed teemad, aga Velazquez vaevalt riivas neid. Talle meeldis rohkem maalida kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Ka mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse. Ta pühendas end peaaegu täielikult portreele. Tema mõju 17. sajandi hispaania kunstile seevastu polnud kuigi suur. 2 Elulugu
Sündinud 6. juunil 1599, Sevillas (Hispaania) barokiajastu Hispaania kunstnik Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures 1618 aastal abiellus Velazquez Pacheco tütrega Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid n
..................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Diego Velazquez (1599-1660) täisnimega Diego Rodriques de Silva y Velazquez, oli Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi. Ta sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis. Joonis 1 Diego Velazqueze autoportree (Wikipeedia, 2009). 3 Elulugu Sündis perre esimese lapsena. Kuna hispaanlastel oli komme panna esimesele poisslapsele
Diego Velazquez Karola Kaugema 11.k Täisnimi:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Velázquez sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tol ajal Hispaania tähtsaim kunstikeskus. Ta oli päritolult väikeaadlik. Ta sündis perre esimese lapsena. Vanemad kasvatasid Diego jumalakartlikuks, õpetasid nad talle keeli ja filosoofiat. Ta õppis järgemööda kahe kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse kujunemisel ei mänginud nad erilist rolli. Autoportree, u 1640 20-ndaks eluaastaks oli leidnud oma maalimisstiili. Selle peamine iseärasus on võltsimatu loomutruudus ja naturalism.
maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama.
Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga.
Diego Velazquez Sigrid Järsk 11.b Kes ta on? Velazqueze oli Hispaania üks tuntuim barokiaja maalikunstnik. Ta oli end pühendanud peaaegu täiesti portreemaalidele. Hispaanias olid valitsevaks teemaks kunstis religioon, kuid tema vaevalt riivas seda. Talle meeldis kujutada inimtüüpe ja olmestseene. Elulugu Ta sündis 6. juunil 1599 ja suri 6. augustil 1660. Ta sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Tema elust teatakse suhteliselt vähe.
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad
4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Barokk-kunst Barokk-kunst (17.-18.saj) • 17.saj Euroopas kujunes välja absolutism. Euroopa jagunemine kunsti alusel: 1) Maad, kus absolutism oli tihedas liidus katoliku kirikuga, kunstis esikohal kiriku huvid – Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), ka Poola-Leedu. 2) Absolutistlikud maad, ilmalik võim oli kiriku endale allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti.
Caravaggio (1600-1601) Click to edit Master text styles Second level Third level Caravaggio Fourth level "Haige Fifth level Bacchus" 1597 Click to edit Master text styles Second level Hispaania barokk maalikunst Third level 17. saj. Fourth level Fifth level Ø Barokkmaal Hispaanias on kantud eriliselt sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust Ø
Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo.
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid
inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl).
Towerit kasutatud ka vanglana aristokraatidest vangide kinnihoidmiseks, tänapäeval muuseum Windsor tuntud Shakespeare'i komöödia kaudu "Windsori lõbusad naised", kasutatakse tänapäevani kuningalossina Crac des Chevaliers Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse Esimese ristisõja järel Seal 7-8 donjoni Asub kõrgel mäetipul Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust Kujutav kunst: Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit Hoitakse Kölnis Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m)
tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. 11. Millises kuulsas muuseumis on kõige rikkalikum Rembrandti maalide kogu? Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaaži kunstimuuseumis, Peterburis. Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid. Näiteks „Kadunud poja tagasitulek“ Leht 16 / 24 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. Diego Velazques(1599-1660), suurim realist barokkmaalis 17.sajandil. Looming oli varjundirikas, värvikas, hele ja õhuline. Tema temaatikaks olid kaasaegsed inimtüübid ja olmetseenid. Näiteks „Vulcanuse sepikoda“ - haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel.
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus
Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin,
Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Leonardo da Vinci on pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalimisel arvestas ta erinevalt varakristlikest kunstnikest õhuperspektiiviga- õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. ,,Madonna kaljukoopas". 2 ,,Püha õhtusöömaaeg" (8. pilt)- iga nägu on omaette psühholoogiline portree, Kristuse esiletõstmiseks
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest
tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
