kuulunud valdused. Perikles Ateena valitseja ning tema ajal oli demokraatia õitseng. Demostenis kõnekunstnik. Faalaks sõjaväe rivistus Geruusia Sparta võimu organ Heroodid- õigusteta vabad elanikud. Ptolemaios geotsentrilise maailmasüsteemi kinnistaja. Geotsentriline maakeskne maailmavaade. Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et
Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning valitseda tahte kaugu kirge. Sama käsitluse laiendas Platon ka ideaalühiskonnale - tema arvates oli ideaalilähedane Sparta (korravalvurite mass
inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast kõrvalt vaadata, polegi enam nurrus. Kirjanik säilitab usu inimesse ja humanismi väärtustesse. Baldassare Castiglione (1478-1529) ,,Õukondlane" dialoogivormis proosatraktaadis, on antud pilt täiuslikust inimesest, kelles langeb kokku füüsiline ja vaimne harmoonia. Armastuse täiust kehastab platooniline lemme kui inimest õilistav ja ülendav tunne. Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli Firenze ajaloolane ja poliitik, kes rõhutas oma traktraadis ,,Valitseja" inimese kirgi ja puudusi. Analüüsis erisuguste riigikondade olemust ja jagad Itaalia valitsejaile õpetusi. Tema teesile ,,Eesmärk pühitseb abinõu"
Geruusa muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud rahvakoosolek . dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik")*Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale Metafüüsikas arendas Platonist erinevat
Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokrates oli vaene mees, sest tööd ta ei teinud. Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. Ta uskus oma erilisse missiooni, mille kohta olevat öelnud: "Minu arvates ongi jumal mind siia linna just selleks saatnud, et ma kogu päeva ringi käies
,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis. Oratooriumist erineb see vaid kindla sisu poolest, mis on pärit evangeeliumist. Ka passiooni nimi on tulnud sellest, millise evangelisti sisu on kasutusel ( Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese passioon). Neid kantakse ette Suurel Reedel, kui elatakse mõttes läbi Kristuse piinad. Kontsertteostena esitatakse neid ka väljaspool kannatusaega. Heliloojad : J. S. Bach (,,Johannese Passioon", ,,Matteuse passioon"), H. Schütz, K. Pendereck, A. L
ja teaduse arengule on olnud tohutu. Selle piires töötas algusaegadel sedavõrd geniaalseid teadusetegijaid, et " praegu ei saaks ka eri maade uurijatest kokku panna samasugust akadeemiat, millel oleks teaduse arengule sama suur tähendus". Platoni tekstid on hämmastavad oma kirjandusliku vormi poolest. Platon kirjutab innustunult ja kirglikult, ta on haarav ja värvikas meeleolukas. Platoni tekstid on dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutatud näidendlikus dialoogivormis. Ajaloo suhtes, mis Platoni tekstidele järgneb, on nad karjuvalt ebasobivad, puudub täielikult akadeemiline ballast. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Ta nägi end eelkõige õpetajana, kes enda rajatud Akadeemias elava sõna kaudu mõju avaldas. "Sarnaselt Sokratesega tahtis ka Platon olla ennekõike õpetaja, teisisõnu mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamustest". Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi
esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Sokrates abiellus 45-aastaselt Xanthippega, neil oli kolm poega. Sokratesel oli vaenlasi, kes
Filosoofide elulugu ja tsitaate. SOKRATES (469399 eKr) ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430- 354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. TSITAADID · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.
Falloselaul- fallosele kui sigivussümbolile pühendatud laul Vana-Kreekas. Grotesk-kujutamisviis, mis põimib ja ühendab koomilist ja traagilist, tõelistja fantastilist ülevat ja madalalt.( Villon) Heeros-inimese ja jumala vahepealne olend antiik ütoloogias ehk kangelane. Hümn- vanakreeka tänu- või ülistuslaul jumalatele, sõja- ja spordikangelaste auks, ülev, pidulik kiituslaul. Idüll- Vana-Kreekas väike lüroeepiline luuletus peamiselt karjuste elust, sagelui kirjutatud dialoogivormis; maaelu idealiseerivalt kujutav luuletus. Iroonia-koomikavorm, varjutatud pilge, mil öeldu on mõeldule vastupidine (Villon.) Komöödia- Vana- Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr tragöödia ja draama kõrval, meelelahutuslik naljamäng. Kurtuaasne kirjandus- rüütli-ja õukonnakirjandus, sai alguse 12.-13. sajandil Provance ist Lõuna-Prantsusmaalt. Minesinnger- 12.-13. sajandi sakas ränd- või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet.
õpetusi, tema jüngrid tegid seda, mis said hiljem Hiina riigi ideoloogiliseks aluseks ning kehtib üldjoontes ka tänapäevani. Ta analüüsis valitsejate olukorda ning leidis, et kõikide probleemide aluseks on inimeste vähene haritus. Ta pidas õigeks vanu norme ja väärtushinnanguid. Riigis ei muutu enne midagi paremaks, kui kõik inimesed on vastu võtnud vanad tarkused. Soovitatav kirjandus: „Konfutsiuse vested ja vestlused“, mis on õpilaste poolt kokku kogutud õpetustest dialoogivormis teemade kaupa jaotatud raamat. Konfutsius ei väitnud, et ta millegi loojaks on, vaid soovis olla vaid vahendajaks. Ta oli ratsionaalne ja konservatiivne inimene, ei uskunud vaimudesse, maagiasse ega ennustamisse. Austas esivanemate hingede austamise traditsiooni, mis on vana komme Hiinas, kuid ei olnud eriti religioosne ning asjade üle järelemõtleja. Tema jaoks oli oluline pidev harimine, enesetäiustamine – enda paremaks mõtlemine ja tegemine. Ta
Laulu looja on nutikalt ära kasutanud peategelase võõrapärase, Itaalia kunagise kirikutegelase ja pühamehe nimega sarnase perekonnanime ning seetõttu kannab külamehe sepitsetud laul heldest ja altruistlikust kõrtsmikust kirikulauluga analoogset pealkirja. Toda ammust kirikulaulu olevat kirikupärimuse andmeil esimest korda laulnud kirikuisad Ambrosius ja Augustinus viimase ristimisel IV sajandil pKr. Oodina jumala suurust ja vägevust ülistav dialoogivormis «Ambroosiuse kiituslaul» on liturgilise lauluna tänaseni kirikumuusikasse püsima jäänud. Küla-Ambroosiuse laul olevat Aruküla kooliõpetaja Kristjan Abroi teateil loodud ühel 1860. aastate jõulupeol Torma postijaama kõrtsis. Arhiiviandmeil oligi «Ambroosiuse laul» oma algse viisiga tuntud peamiselt oma sünnikoha Torma ümbruses. Üleskirjutused sama viisi ja refrääniga mujalt on erandlikud. Laul levinud ka omal ajal rahva seas väga kiiresti. Olnud nii,
tõrjus ja taunis selle "tumedamat" poolt - seksuaalsust ja maist kirge. Selle tõttu asendusid piiritu usk loodusesse, inimeste võimetesse ja mõistusesse 16. saj. lõpul skepsisega, mis vähehaaval valmistas ette R kriisi teisenemist barokiks. R sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias (kestis u. 3 saj.), mujale jõudis hiljem. Francesco Petrarca - uusaegse lüürika isa, humanist teosed kõik ladina keeles: "Africa" - poeem, mis tegi ta kuulsaks "Saladus" ehk "Maailma põlgusest" - dialoogivormis; tema kahe "mina" kokkupõrge armastuse ja filosoofia küsimustes, P eelistas loomulikult (vastavalt ajastule) puhast, s.o. platoonilist armastust. Tema loomingut iseloomustabki kõikumine taeva ja maa vahel ning kahtlemine. "Laulude raamat" - oma tegelikule armastatule Laurale pühendatud luuletsükkel (jaguneb kahte ossa: enne ja pärast Laura surma), ülistab just maist ilu. Giovanni Boccaccio - novelli kui kunstilise ¾anri algataja stiil, teemad: lugematud psühholoogilised varjundid,
leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik") *Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arendas Platonist erinevat ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud
teine Platoni õpilane Kallippos linnas omakorda võimu haaras. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. Platoni tekstid on hämmastavad oma kirjandusliku vormi poolest. Platon kirjutab innustatult ning tema tekstid on haaravad ja värvikad. Tema tekstid on dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutab näidendlikus dialoogivormis. Kui Platon hakkab arendama ideeõpetust, peab filosoofiline looming täitma rangeid mõistuslikkuse nõudeid. Vastavalt on Platoni õpetus ideaalsest riigist nii utoopiline, et selle mõistmiseks tuleb jätta kõrvale kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangu. 1.1 Ideeõpetus Platon ei ole akadeemiline autor, kes jaga oma mõtteid eri pealkirjade alla ja arendab süstemaatiliselt iga teema eraldi. Lähtub Sokratese õpilasena õpetaja
teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon Kreeka filosoof. Sokratese õpilane. Rajas 387 eKr Ateenas oma kooli (akadeemia), arendas ideedeõpetuse, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, õlimaks ideeks on hüve. Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platonilt säilinud 35 tööd. Kirjutatud dialoogivormis (,,Pidujooming", ,,Phaidon", ,,Riik"). *Aristoteles Suurim Kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. ASutas 335 eKr Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arndas Platonist erinevat ideedeõpetust (ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadusega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt
Leiutas tertsiini: aba-bcb-cdc jne. Põrgu 9 ringi. 3. ringi valvab kolmepäine peni Kerberos. Dante peamine sõnum inimkonnale: kiutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. 8. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Francesco Petrarca (Secretum, MKL, RA) ja Boccaccio (Dekameron, Fiammetta), MKL, RA, Keskaja hispaania luule. Petrarca: uusaegse lüürika isa. Esimesi uusaegseid humaniste. Suurema osa loomingust kirjutas ladina keeles. „Saladus“ – dialoogivormis, kui Petrarca sisim pihtimus, taunib lihalikku ja madalat armastust, kuid väidab, et ka maine armastus võib olla puhas. Filosoofiline pinge ühendatud vormipeenuse ja elegantsiga. Jumaldatu Laura – reaalselt, meeleliselt tajutav naine. Kasutas sonetivormi. Laura eluajal peamotiivid: vastuarmastuse puudumine, tunde liigmaisuse kahtlus. Ühendatud Itaalia ideaal. Temalt võeti üle melanhoolia, tundelisus, igatsus. Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad.
Juhtivaks hoonetüübiks sammastega ümbritsetud siseõuega eramaja. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Hellenistliku kultuuri mõju ulatus Rooma riigist Indiani. 9. Nimetage Vana Kreeka olulisemaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid. Sokrates kr filosoof. Pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Tema nime kohtame enamikus Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kr filosoof. Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Erinevatel aegadel tegutses Akadeemias erinevad koolkonnad. Arendas ideedeõpetust. Ülimaks ideeks on hüve. Tema tööd on kirjutatud dialoogivormis. Aristoteles kr filosoof. Platoni õpilane. Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks
Nt W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet"; A. Kitzberg ,,Libahunt" Komöödia naljaka sisuga näidend. Naljamäng. Nt O. Luts ,,Kapsapea" Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Dramatiseering eepilise teose draamavormi seade. Proosateksti lisatakse remargid, jaotatakse vaatusteks tekst ja ette kantakse dialoogivormis. Stsenaarium filmi, lavastuse, saate vms üksikasjalik kavand. MEEDIA ajakirjandus. Teabevahendite üldnimetus (ajaleht, raadio, televisioon, reklaam, veeb). Uudis ajakirjanduse põhizanr, mis vastab küsimustele, mis, kellega, millal, kus, kuidas, miks juhtus. Intervjuu usutlus. Jutuajamine küsimuste ja vastuste vormis. Reportaaz sündmuste vahetu isikupärane kirjeldamine ja kommenteerimine ajakirjanduses.
Tema Surma vapustas Platonit ja ta asus teda kirjutistes kaitsma. Mõnedes kirjutas ta Sokratese tegevust, kuid mõnedes peitus Sokratese nime taha ja arendas enda seisukohti. Erinevalt Sokratesest ta kirjutas palju ja tema kirjutised on siiani säilinud. Ta ei olnud niivõrd filosoofiline „ämmaemand“, kes aitas teistel sünnitada vaid sünteesiv, tervikstruktuuri poole püüdlev filosoof. Ta kirjutas tihti näidendlikus dialoogivormis, ta ei esinenud seal ise kunagi tegelaskujuna. Ta on eemaldanud oma teostest iseenda. Ta tahtis olla eelkõige õpetaja ehk mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamusist. Tal oli oma akadeemia, mis tegutses 900 aastat ja selle mõju teaduse arengule on olnud tohutu. Tal oli kindel moraalne hoiak. Tema mõistuseteenimine muutus peaaegu, et koomiliseks. Platoni õpetuse arusaam on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja
Vaba Maa (1919) Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa jt. Ühiselu (1911) Tallinna Teataja, Pildileht jne Aga jah, TEKÜ ja Vaba Maa olid olulisimad vist. 12. Võrrelda, kuidas nägi välja tüüpiline Eesti ajaleht 19. sajandil ja Eesti Vabariigi päevil (ülesehitus, zanride areng). Ajakirjanduslike meetodite areng (uudis, intervjuu) 19. sajandil: Lood selge zhanritunnetuseta, fakt ja kommentaar segamini. Leidus vestlusi kahe fiktiivse isiku vahel (huumori- ja moraalijutud, dialoogivormis). Lugudel enamasti puudus allkiri (kui, siis mõnikord peatoimetaja nimi). EW päevil: Uudised liigitatud rubriikidesse vastavalt toimumiskohale (,,Meilt", ,,Mujalt" nt). Uudistel oli kindel järjekord, mida küll mõjutas nende pikkus (kui ühele lehele ei mahtunud, pandi teisele). ,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood
Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl. Kirjandus Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil. Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "Konungs skuggsjá", mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas Magnus Lagabøtele. Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on Nordlandi poeetiline kirjeldus "Nordlands Trompet", ja taani-norra näitekirjanik Ludvig Holberg, kes kirjutas ka romaani "Nils Klims reise til den underjordiske verden". 19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg. Rahvusromantiline Henrik Wergeland ja
suhteid. Intervjuu kuulub kvalitatiivsete empiiriliste uurimismeetodite alla. Intervjuu on vahetu sihipärane vestlus küsitlus respondendiga (informant annab informatsiooni) Intervjuu on suuline küsitlus üks-ühene vestlus intervjueerija ja intervjueeritava vahel, mis võimaldab koguda informatsiooni üksikisiku mõtete, tunnete ja käitumise kohta. Intervjuu võimaldab koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu on tavaliselt dialoogivormis, millesse võib mõnikord lisada ka taustinformatsiooni ja kommentaare. Intervjuu teostamisel vajatakse teemat valdavat ja kogemustega intervjueerijat. Intervjueerija peab eelnevalt tutvuma intervjueeritava tegevusvaldkonnaga, tema vaadete ja tõekspidamistega. Oluline on ka hea suhtlemisoskus ja kuulamisosakus, sest mitte alati ei ole intervjueeritavad valmis oma seisukohti ja ennast avama. See kui palju ta endast ja
Dividiacus oli haritud inimene, Dumnorixi kohta öeldakse, et ta oli magistraat (rooma termin, häädulaste nõukogu liige). Dividiacuse kohta ei öelda otse, et ta oli druiid, kuid haritud inimene ei saanud tõenäoliselt mitte olla druiid, kui polnud poliitiline tegelane. Ta oli abielus ning tal oli mitu last. Dividiacus osales sõjas, mis tähendab, et kuigi druiidid olid sellest kohustusest vabastatud, tohtis ta ikkagi süütundeta sõda pidada. Cicero ,,Ennustuskunstist" on kirjutatud dialoogivormis Dividiacuse ja Cicero venna Quintuse vahel. Druiidid tegelesid tõenäoliselt ka diplomaadina. Tähtis funktsioon oli noorte kasvatamine. Caesari järgi meelitasid paljusid noori druiidide privileegid ning nemad asusid druiidide juurde õppima. Samas õpetasid druiidid oma distsipliine ka teistele noortele aristokraatidele kõike seda, mida nad teadsid ning millesse uskusid. Looduse, jumalate, inimelu saladused, samuti saadi teada oma kohustustest: hästi võidelda ning osata surra
keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid. On kasutatud pikemaid ja lühemaid värsse. 05.10.10 Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu. Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne) Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik. Oli Salamanca ülikooli teoloogia õppejõud, 1572.aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat
(Kuulsaim kohtukõne (poliitiline protsess): "Pärja kõne Ktesiphoni kaitseks") Demosthenese kohta palju legende, ideaalne kõnemees, nt harjutas kõnesid tormise mere juures, et häält kõvemaks muuta. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Rajas oma kooli - akadeemia 75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Kui kirjad ja mõned Platonile omistatud luuletused välja arvata, on Platoni teosed dialoogivormis! * Platoni säilinud tekstikorpuses u 34 dialoogi, u 13 kirja, millest u 10 ehtsuses on kaheldud (suurem osa kirju ebaehtsad) * Dialoogid jaotatakse enamasti: a) varased, b) keskmised, c) hilised. Platon kirjutas peamiselt dialooge, seisis suulise traditsiooni vahepeal, dialoogi vormi kasutas, et jäljendada suulist vestlust. Kirjutamise suhtes skeptiline, sest kui inimesed asju üles kirjutavad, ei jäta nad neid meelde, vaid unustavad ära.
Sündmused toimuvad ühiskonna madalamas osas, kuid armastajad ei ole madalat päritolu, Calistol on teenrid, ei tea, kas on päris aadlik; Melibea kuulub keskklassi. Calisto põleb armuvalus, ning palkab oma teenrite kaudu kupeldaja Celestina, kellest kujuneb peagi teose peategelane (sest ta on filosoofiline tegelane, filosoofilised pikad kõned. Jutustab armastusest ja selle loomusest väga värvikalt, looduslik armastus.). Lope de vega "Dorotea", dialoogivormis, oma armastusest. Realismi algus hispaania kirjanduses. Väga lähendane kelmiromaanile (ühiskonna madalamasse ossa kuuluvad inimesed kelmid, petised). Esimene hispaania kelmiromaan "Tormese Lazarillo elukäik" (le Tormes)(1554) (Jüri on ise tõlkinud eesti keelde 1980ndatel). Autor ei ole teada, ilmus erinevate autori nimede all. Oletatakse, et see võis olla mingi varasem variant, aga oli läinud kaduma. Kogus palju kuulsust, rahvaraamat. Arvati, et autor oli humanistlike vaadetega
Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati.
looming, kes vormib kujutut mateeriat, algselt matemaatiliselt määratletud kehadeks ("Timaioses" 5 korrapärast hulktahukat, millele alluvad ja vastavad 4 elementi: maa kuup, ikosaeeder vesi, püramiid tuli, oktaeeder - õhk. Maailm tervikuna on pentagoondodekaeeder e. 5-nurksete tahkudega 12-tahukas). Ilma demiurgita oleks mateeria lihtsalt olematus. Teosed (säilinud 36 kindlalt talle omistatavat) on meisterlikus dialoogivormis,sageli osaleb dialoogis Sokrates, kellele enamasti jäetakse viimane, kaalukaim sõna. Varasemates töödes ("Apoloogia", "Charmides", "Kriton") ilmneb tugev Sokratese mõju, ideeõpetuse 36 eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon".
Näidendites puuduvad autori kõne , kirjeldused, jutustus.Seda asendavad remargid(autori selgitus).Draamateose sündmustik areneb tavaliselt põhikonflikti ümber ning liigub ühes kindlas suunas. Antiikkunstis kasutati groteskseid maske, kürge platvormiga kingi(koturnid). Sündis amfiteates (vabaõhtuteater). Vahejutustamist tegi koor.Shakespeare'i ajastul tekib teatrihoone, paikne teater (15-16saj).Varem tehti teatrit kirikutes või tehti rändteatrit.Kirjutatud dialoogivormis. (dramaturgiline tekst).Karakterkoomika("Pisuhänd), kõnekoomika ("Kapsapea"), situatsioonikoomika. Monoloogid (üksikkõne) - "Hamlet" Shakespeare , J.Smuul "Poloverniku surm" Performance (zanr) - ilma pikema ettevalmistuseta esinemine.Tavaliselt grotsksed Rahvusliku teatri sünd (1870) - L.Koidula "Saarema onupoeg" . Rahvusliku liikumise paiku.Rahvuslikus teatris ei olnud palgalisi näitlejaid.Pole kutsuline, vaid vabatahtlik.