Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist.
Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades. Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib, et siin on tal võimalik abivajajatele lähemal olla. Skisoafektiivne häire Skisoafektiivne häire koosneb peamiselt raske meeleoluhäire perioodist, kus on esikohal depressioon, mania või mõlemad korraga, ning selgelt eristuvast tüüpiliste skosofreeniasümptomite (hallutsinatsioonid või luul) perioodist. Meeleoluhäirete järgi võib eraldi diagnoosida maniakaalsed, depressiivset, segatüüpi, muud täpsustatud või täpsustamata skisoafektiivset häiret. DSM-IV annab skisoafektiivsele häirele ainult kaks põhitüüpi: bipolaarne ja depressiivne tüüp
puberteedieas tunduda normaalsetena, peaksid lapsevanemad siiski pöörama tähelepanu teatud ilmingutele, mis võivad viidata depressioonile. Selles konkreetses referaadis tahangi keskenduda just depressioonile, kuna tänapäeval on see noorte seas äärmiselt aktuaalne probleem. Minu eesmärgiks on välja tuua vihjeid ja ilminguid, mis võiksid viidata depressioonile. Samuti püüan selgitada lahendusi, mis võiksid aidata selle meeleoluhäire all kannatavat noorukit. 3. DEPRESSIOONI MÕISTE Depressiooni mõistet on mitmed psühholoogid ja teadlased lahti mõtestanud ning nende ideed ja mõttet omavahel ka mitmeti kattuvad. Üldiselt on depressioon meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud tuju, energia vähenemine ja elurõõmu kadumine. Martha Underwood Barnard´i definitsioon on üsna sarnane. Ta kirjutas oma raamatus, et “depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega
DEPRESSIOON 2012 Mis on depressioon ? *Meeleoluhäire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. *iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Miks tekib depressioon ? * Sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse * Mitterahuldavad suhted minevikus * Perekondlik soodumus Sümptomid Huvi ja elurõõmu kadumine
Kui tegemist on pelgalt medikamentoosse raviga, on soovitav ravi mõju hindamiseks teha kontrollvisiite. Kui ravi on jõudnud sinnamaale, et patsiendil ei ole mõnda aega sümptomeid esinenud, võib jälgimise üldiselt lõpetada. Pärilikkus Arvatakse, et depressiivsus on mingil määral pärilik. Depressioonis identse kaksiku teise poole oht sattuda depressiooni arvatakse olevat umbes 50%. Pärilikkuse mehhanismid on siiski suures osas tundmatud. Levimus Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15% rahvastikust, kusjuures naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Põhjused selleks arvatakse olevat hormonaalsetes erinevustes, sünnituste mõjus naise organismile, naiste ja meeste erinevates igapäevaelu stressorites. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel, ka alla 20-aastaste inimeste hulgas suureneb haigestumine üha enam. Prognoos Depressioon on haigus, mis võib ravimata jätmisel hakata korduma. Ravi katkestamine enne
Referaat Poliitika ja depressioon Sisukord Mis on depressioon? 2 Depressiooni sümptomid 3 Depressiooni tüübid 4 Depressioon poliitikas 5 Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus.
Klassis peab kindlasti valitsema sõbralik õhkkond, nii on ju kõigil parem. Suuresti mõjutavad seda õpetajad ja just nimelt algklassides, kui õpilasi juba siis motiveerida olemaks sõbralik ja lahke teiste vastu, siis peaaegu alati jääb see ka nii. Muidugi on igas klassis need paar inimest, kes arvavad, et nemad valitsevad klassis ja narrivad kõiki, keda vähegi võimalik. Tänapäeva noored on muutunud väga tundlikuks, paljudel tekib väga kergesti depressioon ehk pidev meeleoluhäire. See võib panna noori koolist puuduma või koguni enesetappu sooritama. Enamasti aga lahendatakse need asjad kergemini õnneks. Kui sa saad oma klassiga hästi läbi, moodustub kui tervik perekond. Omavahel jagatakse infot vabamalt ega olda kadedad kui keegi abi palub. Kui sa tahad, et sinusse hästi suhtutakse klassis, siis ära ole see, kes on kade või narrib teisi. Kui suhted muutuvad kooli lõpuks eriti tugevaks, on ka paljudel
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Kui teiste peale paistab päike, siis depressioonis inimene elab pilvise taeva all. Või kui teised vaatavad värvilist filmi, näeb tema mustvalget ekraani. Depressioon võtab elurõõmu, häirib töötegemist ja võib hävitada suhteid. Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Muutuste täpsed
Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Depressioonist võib kõnelda siis, kui teatav hulk kaebusi või sümptomeid ilmneb pikema aja vältel. Üldjuhul vähemalt nädala või paari jooksul. Ei tohi loomulikku kurvastamist segi ajada haigusega. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi leinavalust ei paraneta täielikult arvatavasti mitte kunagi. Haigusliku tähenduse omandavad
Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maniaepisoodide ravis. Liitiumi kasutatakse metallurgias. Näiteks lisada vasele tühine kogus liitiumi (0,005%) parandab see märgatavalt vase kvaliteeti. Liitiumi väheseid lisandid alumiiniumile, magneesiumile ja teistele metallidele suurendavad viimaste vastupanuvõimet ja muudavad nad püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumi aurudes võib keevitada alumiiniumi. Tähtis kasutusala on veel tuumaenergeetika. Liitiumiühendeid kasutatakse keraamikas glasuuride
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.
Depressioon Mis depressioon tegelikult on? Depressioon on meeleoluhäire. See haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, ja lootuse. Depressioon on palju enam kui tavaline kurbus, halb tuju või pettumus, mis võivad mööduda juba järgmisel päeval. Depressioon võib tekkida igaühel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Miks depressioon tekib? Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma)
Liitiumi kasutamine Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide o mades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire mania-episoodide Liitiumi isotoobid Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit. Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/chemistry/Li.htm http://et.wikipedia.org/wik Liina Haringu powerpointi esitluse põhjal
Mida suurem kiirus, seda rohkem riskitakse. • Aitab elus läbi lüüa- tekib tunne, et oled parim, kuid seda vaid joobes. Toime lõppedes on enesetunne vastupidine. Ectasy (komm, ratas, ketas, tablakas, tabla, vidin, päkapikk, ahvirohi...) • parandab meeleolu „looduslikul“ moel- paraku kurnab ka mõõdukas tarvitamine serotoniini reservi ja see ei tarvitse enam taastuda. Sageli ilmneb meeleoluhäire ka aastaid hiljem; • aine mis teeb enesetunde nii heaks, ei saa halvasti mõjuda- on tõestatud, et nendel, kes on tarvitanud regulaarselt rohkem kui kaks kuud, võivad tekkida meeleoluhäired ka 5-10 aastat hiljem; Kanep (savu, kansa, pops, viisleht, rohi, õis, lill, lilleke, kivi...) • on sama palju narkootikum kui alkohol- õige, kuid on teada, et kui alaealine hakkab tarbima
Läheb veel kaks nädalat ja Harry ütleb arstile, et nüüd tunneb ta ennast hästi. Ta suutis rääkida naisega kõigest ja on selle tulemusel palju rõõmsam. Ta tuli äsja kahenädalaselt puhkuselt perega, see on esimene kord mitme aasta jooksul, mil nad on koos ära olnud. Talle öeldi, et teine meeskonnajuht lahkub töölt, mis on hea uudis. Nüüd kavatseb ta tööle tagasi minna kahe nädala pärast, kui haigusleht lõpeb. Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn. "lisasümptomid": · tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine · enesehinnangu alanemine · süü- ja väärtusetusetunne · pessimism tuleviku suhtes · unehäired · söömishäired
hulka.Depressiivsete kalduvustega inimeste enesehinnang on madal ja seda ei suuda tõsta ka tema saavutused.Seetõttu vajab ta teiste inimeste toetust,ehkki teisest küljest on tal tunne,et keegi ei hinda ega armasta teda.Sõltuvusega kaasnev sageli vaenulikkus,mida masendunu püüab tõrjuda.Lõpuks pöörab ta selle iseenda vastu.Depressiooni põhjustavad kõik kaotused,kõrvalvaataja meelest väga tähtsusetud. 4. MAANIA · Maania on raske meeleoluhäire,mida iseloomustavad meeleolu ülemäärane tõus või ärrituvus,kõrgenenud enesehinnang,mõttetegevuse kiirenemine ja lausa ekstaasi sattumine,vähenenud unevajadus,kõnevool,liigne familiaarsus,kergesti erutatavus ja kasvanud toimekus või rahutus,mis võivad olla tülikad.Maniaki meeleolu on lõbus ja optimistlik,ta veiderdab ja naljatab ning on oma liigutustes üliaktiivne.Ehkki patsient
24. Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale. Lapsel on õigus adekvaatsele elustandardile, vanemate esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused (art 27). 25. Kirjeldage lapse õigust vaba aja veetmisele. Lapsel on õigus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks (art 31). 26. Laste vaimse tervise häired. Traumaatiline stressihäire Meeleoluhäire Kohanemishäire Regulatsioonihäired Unehäire Söömishäire Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired
enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire
hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse. Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad. Nimelt lugesin ühte uurimustööd, kus räägiti andekatest lastest seoses probleemse käitumisega. Üsna tihti on sellised lapsed ekslikult omale külge saanud kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tõrges-trostlikku käitumishäire või bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi. Ja kuigi uurimuses viidatakse, et mõnikord on need diagnoosid õigustatud, siis tihtilugu tulenevad need hoopis sellest, et andekatel lastel on iseloomuomadused, mida tõlgendatakse käitumishäirena. Artikli autor, James Webb väidab, et andekad lapsed on juba oma olemuselt intensiivsemad ja impulsiivsemad kui tavalapsed. See sisemine intensiivsus avaldub tihtilugu ka kõrgenenud motoorse aktiivsuse ja füüsilise rahutusena. Sellised lapsed veedavad
· Premenstruaalne sündroom (PMS) sümptomid, mis esinevad menstruatsioonitsükli teisel poolel ja kaovad menstruatsiooni algamisel. PMS-i iseloomustab: menstruatsioonile eelnev pingesolek, meeleolukõikumine, ärrituvus, unetus, peapööritus, rindade tundlikkus, higistamine, lihasvalud, kehakaalutõus, nahalööbed. PMS-i põhjused ei ole veel täielikult selged, ent arvatakse, et see sõltub hormoonide tasemest ja kõikumistest. · Premenstruaalne meeleoluhäire (premenstrual dysphoric disorder - PMDD) premenstruaalne sündroom, mida iseloomustavad eriti selgelt avaldunud psühhosomaatilised sümptomid, nt depressioon, meeleolumuutused, hirmutunne, stress, ärrituvus, närvilisus, agressiivsus, patoloogiline unisus või unetus, tähelepanu vähenemine, kontrollikaotus. PMDD juhtumite puhul on sageli vajalik psühhiaatriline konsultatsioon. Üsna sageli määratakse raviks monofaasilisi rasestumisvastaseid tablette.
Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused • Stress-diatees mudel – Soodumus e diatees – Momendil mõjuvad pingetegurid e stress RAVI - Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 34.Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäire (näide), ärevushäire (näide). Skisofreenia - on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu[1]. Intelligentsust skisofreenia märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus
Stressist võib kujuneda välja masendus ning sellest omakorda nõrk depressioon. Kuid selle vältimiseks on erinevaid võimalusi ning neid järgides saab hõlpsasti haiguse teket ära hoida. Uurimisküsitluses soovisin gümnaasiumi õpilastelt teada, millised on nende teadmised haigusest ning kuidas on nad sellega kokkupuutunud. 3 1. Depressiooni olemus 1.1 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mis muudab inimese mõtlemist ning käitumist. Haiguse põhitunnusteks on vähemalt paar nädalat kestnud masendav meeleolu, elurõõmu ning huvi kadumine ümbritseva keskkonna vastu, eluenergia vähenemine, väsimustunne tekib palju kiiremini ning kergemini võrreldes varasemaga. Lisaks põhitunnustele võib tekkida veel tähelepanuvõime langus, alanenud enesehinnang, pidev süütunne, pessimistlik mõtlemine, unehäired ning söögiisu langus. Kehalised depressiooni tunnused on näiteks
väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole. Hüpersomnia ehk liigunisus Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus). Kui seisund ei vasta ühegi muu psüühikahäire kriteeriumile (kuigi üksikud sümptomid/tunnused on sageli olemas), siis 4 on diagnoosiks mitteorgaaniline hüpersomnia. Kindlaks diagnoosiks on vaja järgmisi tingimusi: 1
5 Hüpersomnia Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1). Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda:
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust
negatiivsed automaatmõtted > emotsioonid, käitumine, kehalised reaktsioonid ,,Tüüpilised" nõuanded - Võta ennast kokku ta juba on proovinud ja ei jaksa Tõenduspõhised sekkumised - Käitumuslik aktivatsioon - Kognitiiv-käitumisteraapia - Interpersonaalne Psühhoteraapia - Teadveloleku treening tagasilanguste ennetamiseks õpetatakse inimesi oma mõtetest distantseeruma Bipolaarne meeleoluhäire - Korduvalt (vähemalt 2) häiritud meeleolu ja aktiivusse episoodi mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ja aktiivsus, teistel juhtudel meeleolu langus ja depressioon - Maniakaalsed episoodid algavad järsku ja kestavad 2 4,5,6 nädalat - Depressioonid kestavad harilikult kauem, keskmiselt 6 kuud, kuid harva rohkem kui aasta, va vanemas eas. Episoodide vahel võib olla stabiilne periood, kuid ei pruugi
Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60 Spetsiifilised: lugemine, kõne, loogiline mõtlemine, ruumiline ettekujutus, tajumiskiirus, mälu. 9. Kvalitatiivsed käitumistunnused 1. Intelligentsusomadused 2. Psüühikahäired ja sõltuvused · Alkoholism · Suitsetamine · Skisofreenia, bipolaarne meeleoluhäire ja agressiivsus 3. Käitumisgeenide valik FOXP2 (7-das kromosoomis) Kõnegeen Kunstlik valik (loomkatsed) 10. Kvantitatiivsed käitumistunnused
nõustamist. § 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud sotsialiseerunud käitumishäirest, sotsialiseerumata käitumishäirest või hüperkineetilisest käitumishäirest ning kellel esineb lisaks nimetatule muu meeleoluhäire või tõsine psüühikahäire. (2) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel. (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele tagab kool eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise ja jõukohase õppevara kasutamise. (4) Vajadusel koostab kool õpilasele individuaalse käitumise tugikava ning korraldab individuaalset
inimesed ja nende unekvaliteet on kokkuvõttes halvem. Häire tekkimisele aitavad kaasa negatiivsed elujuhtumid, samas mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Pikaleveninud kurbusereaktsioon; depressioon- meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire- Neil on mitme häire iseloomulikke jooni, millest ükski pole nii valdav, et saaks kasutada spetsiifilisemat diagnoosi. lapseea sooidentsushäire- Häired, mis ilmnevad esmaselt varases lapseeas (ja
- Sundnähud häirivad normaalset toimetulekut, põhjustavad kannatusi - Sageli koos teiste häiretega Sundmõtted: - Nakatumisfoobia - Obsessiivne kahtlemine - Somaatilised sundmõtted - Sümmeetriavajadus - Agressiivsed kujutlused - Seksuaalsed kujutlused Sundteod - Kontrollimine - Pesemine - Arvutamine - Küsimine või katsumine - Sümmeetriline korrastamine Depressiooni sümptomitega ÄH - Depressiooni ja ärevuse sümptomid - Ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele - Oluline toimetuleku häirumine Äge stressreaktsioon - Erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus - Tekib koheselt ja taandub paari ööpäeva jooksul - Peamised tunnused: Dissotsiatiivsed sümptomid, emotsionaalne erutus, motoorne rahutus või pidurdus Traumajärgne stresshäire PTSD - Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine,
põhidiagnoosiga seotud on; IV - psühhosotsiaalsete stressorite tase (hinne 1 - 5 raskuse järgi) ning V - üldine funktsioneerimise tase (GAF) nii käesoleval momendil kui eelneva aasta jooksul kumbki 1 - 100 punkti (mida kõrgem hinne, seda paremini käsi käib). Sellise süsteemi järgi võiks ühe patsiendi diagnoos välja näha nii: Telg I: F10.2 alkoholsõltuvus F52.2 genitaalne vaegreaktsioon, erektsiooni nõrkus F31.1 bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomiteta mania Telg II: F60.6 vältiv isiksus Telg III: K25 maohaavand Telg IV: 3 - mõõdukas krooniline stress, abieluprobleemid Telg V: GAF = 55 (momendil), GAF = 68 (parim seisund eelneva aasta jooksul) Tegelikult oleks pilt haigusloos küll natuke teistsugune, sest teljed on võetud DSM- süsteemist, DSM-IV ja DSM-III-R koodinumbrid ja diagnoosid ise aga erinevad veidi RHK-10 omadest. Et õppija pilt segamini ei läheks, on siin kasutatud RHK-10 koode ja
(d) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; (e) enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod; (f) häiritud uni (g) isu alanemine. Teatud puhkudel võib loiduse ja vähese aktiivsuse asemel esineda ka kõrgenenud ärrituvust ja agressiivsus, eriti meestel. Depressiooni raviks kasutatakse nii medikamente (antidepressante, toimemehhanismid kirjeldatud täpsemalt bioloogilise psühholoogia rubriigis) kui ka erinevaid psühhoteraapia vorme. Bipolaarne meeleoluhäire. Sellele on iseloomulikud korduvad (vähemalt kaks) häiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid, mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ning energia ja aktiivsuse tõus (mania või hüpomania), teistel juhtudel meeleolu alanemine ning energia ja aktiivsuse alanemine (depressioon). Paranemine on episoodide vaheperioodil tavaliselt täielik. Kuigi diagnoos maniakaal-depressiivne psühhoos hõlmas algselt ka patsiente, kellel oli ainult
rõõmu, viha, meeleheite, põlguse avaldumist, nimetatakse afektiks. Kalduvus afektiivseteks puhanguteks, oma afektide üle valitsemise võime kaob inimestel, kellel on olnud koljutaruma, alkohoolikutel või psühhopaatidel. Somaatilised haigused, liigväsimus ja endokriinsete nihete perioodid organismis võivad afektiivsete puhangute tekkimist teataval määral soodustada. Enam-vähem kestev meeleoluhäire võib esineda meeleolu kõrgenemisega ehk eufooriana, mis on ka yks manikaalse seisundi sümptomeid. 6. Käitumise ja kihude häire psüühilise talitluse selle sfääri häire yheks sagedaks tunnuseks on visa keeldumine toidust. Võivad olla söömata päevi keeldudes igasuguseid põhjuseid tuues. Müned võivad ennast meelega vigastada: lõigata, kratsida, hammustada, nahka kriimustada, esemeid alla neelata(lusikad, kahvlid, nõelad)
6. aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kehaliste ja psüühiliste häirete tekkimisele. NB! Sõltuvuse diagnoosimiseks on vajalik vähemalt kolme tunnuse esinemine aasta jooksul. Võõrutussündroom tekib aine tarvitamise katkestamisel ja väljendub mitmesuguste psüühikahäirete ilmnemises; mitmete uimastite puhul kaasnevad ka kehalised vaevused. Psüühilised häired: võivad esineda kergetest neurootilistest sümptomitest (ärevus, meeleoluhäire jt.) kuni raskete psühhootiliste seisunditeni (meelepetted, luulumõtted jt.) Märgatavad kehalised häired võivad olulisel määral esineda vaid mõnede psühhoaktiivsete ainete tarvitamise lõpetamisel/vähendamisel (opiaadid, uinutid, kokaiin). Häired võivad esineda kergete füüsiliste vaevustena (higistamine, värinad, oskendamine jne.), kuid raskematel juhtudel on organismi elutähtsad funktsioonid ohtlikult häiritud (südamepuudulikkus, hingamishäired jne.)
Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine Laste puhul väiksemad õpperühmad Ravimid: KNS stimulandid – metüülfenidaat jt (efektiivne 3/4 patsientidest) Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt) Dissotsiatiivsed häired Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Bipolaarne meeleoluhäire Maniakaalne episood: püsivalt kõrgenenud meeleolu kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulumõteteks energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus – mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familaarsus seksuaalsuse tõus unevajaduse vähenemine
F30 - F39 Meeleoluhäired. F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70 - F79 Vaimne alaareng. F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Meeleoluhäire näide: Depressioon Ärevushäire näide: paanikahäire 62. Kuidas ravitakse psüühilisi häireid? Farmakoloogiline ravi näiteks skisofreenia või depressioon, Psühhoteraapia näiteks neurootilised häired (foobiad) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta), kuid iga teraapia efektiivsus sõltub häirest, selle tugevusest ja patsiendi
6) eesmärgipärase tegevuse suurenemine või psühhomotoorne agiteeritus 7) ülemäärane hõivatus rahuldust pakkuvatest tegevustest, mis omab väga suurt tõenäosust ebameeldivate tagajärgede tekkeks. Kriteeriumid: 1) Selgelt eristuv anormaalne ja püsivalt kõrgenenud, ekspansiivne või ärrituv meeleolu, mis kestab vähemalt 1 nädal. 2) Peab esinema vähemalt 3 või enam sümptomit (4 kui esineb ainult ärrituv meeleolu) 3)Ei vasta segatüüpi episoodi kriteeriumitele 4) Meeleoluhäire on piisavalt raske, et põhjustada toimetuleku probleeme tööl, tavalistes sotsiaalsetes tegevustes või suhtes teistega või tingivad hospitaliseerimise, et takistada enese või teiste kahjustamist või esinevad psühhootilised sümptomid. 5) Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega või kehaliste haigustega. Ärevushäired ja stressiga seotud häired Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40
Millised on peamised ravimid ja mis puhul neid tarvitatakse? Depakine Chrono't kasutatakse järgmiste epilepsiavormide korral: - generaliseerunud epilepsia vormide ravi: absansid, müokloonilised krambid, toonilis- kloonilised krambid, atoonilised krambid, segatüüpi krambid. - Partsipaalse epilepsia vormide ravi: lihtsad või komplekssed krambid, sekundaarse generaliseerumisega krambid, teatud sündroomid (West, Lennoxi-Gastaut'). - Bipolaarse meeleoluhäire puhul esineva mania episoodi ravi juhul, kui liitium on vastunäidustatud või ei ole talutav. Pärast mania episoodi võib ravi jätkamist kaaluda nendel patsientidel, kes reageerisid ägeda mania ravis valproaadile. 16 Trileptal on näidustatud esimese rea epilepsiavastase ravimina monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega. Trileptal on näidustatud juhul, kui ravi
kahjustust. Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine. Laste puhul väiksemad õpperühmad. Ravimid: KNS stimulandid metüülfenidaat jt (efektiivne ¾ patsientidest). Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt). Dissotsiatiivsed häired: Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Bipolaarne meeleoluhäire Maniakaalne episood: Püsivalt kõrgenenud meeleolu. Kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulmõteteks. Energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks. Ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus. Kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus. Seksuaalsuse tõus. Unevajaduse vähenemine
Kurbus võib tekkida ka ilma välise põhjuseta ja olla sügavam kui selleks põhjust võiks olla. On suur enesetapurisk. On laialt levinud. Etioloogia: emotsionaalne stabiilsus on seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja fn ajus. Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikkus koguses neurotransmitterit, talletada seda vajalikul määral või siduda endaga, siis võib tekkida selle tulemusel krooniline meeleoluhäire. Neurotransmitterite tootmist ja toimet vähendavad: haigused (hepatiit, lupus, allergiad, AIDS), hormonaalse tasakaalu häirumine( kilpnäärme haigused, muutused naissuguhormoonide östoregeenis), sessonse depresiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktseerimisest, geneetilised faktorid. Sümptomid: elurõõmu kadumine, vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu, keskendumishäired. Füüsilised kaebused: isu ja kaal langevad või tõusevad, unehäired,
A. Litsko klassifikatsioonis on toodud 11 aktsentueerituse tüüpi. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). 1) Epileptoidne tüüp sellele tüübile on iseloomulik ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine; afektid on tugevad; julmus; liikumatus, inertsus, raskepärasus; korraarmastus; sihipärasus, tugev seksuaaltung; enesehinnang ühekülgne; kiivus; mure tervise pärast. Sellel tüübil suur soodumus õigusvastaseks käitumiseks. Moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujates sellised iseloomujooned kujunevad välja halvas keskkonnas.
et toime tulla sügava emotsionaalse või vaimse häirega. Primaarne sõltuvus - sarnaneb mistahes psühhiaatrilise haigusega, mis on otseselt tekkinud erinevate bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite kombinatsiooni tulemusena. Sekundaarne sõltuvus- kujuneb välja isiku kohanemisprotsessi käigus , et tulla toime mingi psühhiaatrilise häirega (n. meeleoluhäire) või füüsilise võimetusega , et leevendada oma kannatusi nn. eneseravimise teel (self-medication). Antud printsiipi oluline arvestada raviplaani koostamisel. Alkoholisõltuvus on haigus, mis diagnoositakse juhul, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest: 1. tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka kandmise) suurenemine a) soovitud toime saavutamiseks tuleb tarvitada suuremat alkoholikogust kui varem
mania - meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva järjest; füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tõus, energia ja aktiivsuse tõus ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne; esineb ka kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus, seksuaalsuse tõus ja unevajaduse vähenemine, kuid mitte sellisel määral, et see põhjustaks raskeid häireid töös või sotsiaalsetes suhetes; võib esineda luululisi mõtteid. Bipolaarne meeleoluhäire - iseloomulikud korduvad (vähemalt kaks) häiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid, mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ning energia ja aktiivsuse tõus (mania või hüpomania), teistel juhtudel meeleolu alanemine ning energia ja aktiivsuse alanemine (depressioon). Depressiivne episood e. depressioon - tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energiavähenemine, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse
A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine. Afektid on tugevad ja kestvad ja nende käigus võib esineda küüniline sõim, julmus, hoolimatus teise inimese abituse ja nõrkuse suhtes.Kogu isiksust iseloomustab liikumatus, inertsus, raskepärasus, mis väljendub alates motoorikast ja emotsionaalsusest kuni mõtlemise ja väärtushinnanguteni. Seda püütakse tasakaalustada pisiasjadeni ulatuva korraarmastuse ja sihipärasusega.
„Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta.“ Inimese andekus ja vaimuhaigused on omavahel seotud. Näiteks Karolinska Instituudi teadlaste ( doktorant Simon Kyaga juhtimisel ) 2012. aasta uuringu kohaselt esineb loomingulistel elualadel töötavatel inimestel suguvõsas statistiliselt palju rohkem erinevaid vaimuhaiguseid ( nagu näiteks skisofreenia, bipolaarne häire, autism ja anoreksia ) kui elanikkonnal keskmiselt. Näiteks bipolaarne meeleoluhäire esineb väga paljudel inimestel, kes tegelevad erinevate kunstide või teadustega nagu fotograafid, tantsijad, kirjanikud, näitlejad, lauljad, teadlased. Kuid kirjanikel esineb peale selle ka veel depressioon, ärevushäire, skisofreenia, sooritavad rohkem enesetappe ja kuritarvitavad erinevaid mõnuaineid. Kuid toome ühe näite erakordse talendiga inimesest. Kunagi elas üks tüdruk nimega Nadia. Tal avaldus suurepärane joonistamisvõime
annaabi.ee 
