Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dendroloogia eksami piletid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käbi, algu, käbid, pung, pruunid, mänd, võra, munaja, aasia, pungad, võrsed, munajad, kase, nõudlik, terav, lepa, lepp, jugapuu, kadaka, õied, areaal, pargi, nulu, okaste, juurestik, vaher, kollakas, puittaimed, kadakas, nulg, mööbli, kask, viljad, väärtuslik, hariliku, vahtra, laiad, mägimänd, tsuuga, paras, paljad, põõsad, noores, kuusk1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
maksimumkõrguse, b) tavakõrguse küpsuses või c) Eestis saavutatud maksimumkõrguse. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga, sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt)
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm.
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4-
Kasvatamine levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme. Eestis: Pildid 1. 2. 3. 1 - heledate lõvedega punakaspruun võrse; 2 - punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid; 3 - pealt erkrohelised, alt sinakasvalged, sügavate väljalõigetega hõlmised lehed Põldvaher (Acer campestre) Noorelt munaja, vanemas eas ümarama võraga ja noorelt pikirõmelise, vanemas eas ristkülikukujuliselt lõheneva ja kergelt korgistuva tüvekoorega kuni 25 m kõrgune puu, areaali ebasobivates osades ka põõsasjas. Kasvab tamme- valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150...200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad. Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad
SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik....................................................................................................... 6 Käbid ja seemned......................................................................................... 6 Eluiga........................................................................................................... 7 Hall Lepp.........................................
Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus.
18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust
.......................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik..................................................................................................... 7 1.1.4Võrsed, pungad ja okkad............................................................................7 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud.........................................................................8 1.1.6Käbid ja seemned.......................................................................................8 1.2LEVIK JA KASVUKOHAD............................................................................................9 1.3ELUIGA....................................................
Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte..................................................................................
tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid
kollane Sordid väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku Märkused KARVANE VIIRPUU PõhjaAmeerika kirdeosa Päritolu 5-8 m Kõrgus tihe, munajas Kasvukuju võrsed rohekad, hallikarvased, hiljem punakaspruunid, heledate lõvedega, sageli siksakjad Võrsed pungad punased, ümarad Pungad vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-13m pikad, 9-11 hõlmaga, laimunajad, ümardunud laikiilja või sirge alusega. Lehed pealt kollakasrohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt karvased. Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, Lehed näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad)
Need erinevused on tingitud keskkonnatingimuste erinevusest metsas ja lagedal alal. - Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav)
ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme
............................................................62 Iseloomustus............................................................................................................................... 62 Ohud........................................................................................................................................... 62 Haiguste ja kahjurite tõrjesüsteemid...........................................................................................63 Võra kujundamine...................................................................................................................... 64 Noorendamine............................................................................................................................ 65 Muud lõikused ja hooldus...........................................................................................................65 TUHKURENELAS.......................................................................
hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m. põhjal saadud (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt
NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit
domestica) esivanemateks on Sieversi õunapuu (Malus sieversii) jt liigid. Iluõunapuu pole iseseisev õunapuu liik, vaid saadud eri liikide ja sortide ristamise tulemusel. Iluõunapuudel on dekoratiivne lehestik, rikkalik õitsemine ja kauapüsivad või silmapaistvalt värvunud viljad. Enamasti on iluõunapuude viljad väikesed, hapud ja kõvad. Iluõunapuude õied on valged, roosad või purpursed. Tuntakse ka täidisõielisi või pooltäidisõielisi iluõunapuu sorte. Sordid erinevad ka võra kuju ja suuruse poolest. Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks
RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil
§ Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena
Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl-kraad. Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km. Käesoleva kursuse käigus tutvutakse järgmiste okaspuusugukondade ja perekondadega: a) Männilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus
tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Hooldus Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Suuremate okste saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga.
(Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise
avamaale, eriti niiskemale pinnasele. Teda võib edukalt istutada ka näiteks veekogu kaldale. Seal kasvab paremini kollane pärdiklill (M. luteus), mis annab hästi seemet ja paljuneb isekülviga. Seepärast suhtutakse mõnikord pärdiklille kui pahatahtlikku, raskesti väljajuuritavasse umbrohtu. [13] 1.2.4. Perekond vägihein (Verbascum) Perekonnas on 360 liiki. Looduses kasvavad nad Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia rohtsetel aladel ja valgusküllastes puistutes. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki: üheksavägine (V. thapsus) ja must vägihein (V.nigrum). [13] Vägiheinad on kahe- kuni mitmeaastased, enamasti kõrgekasvulised rohttaimed, harvem poolpõõsad. Vägiheinu iseloomustavad suured juurmised lehed, mis enamasti moodustavad roseti, kuid mõnikord on taimed terve varre ulatudes kaetud vahelduvalt asetsevate lehtedega. Varrel paiknevad lehed on enamasti väikesed. Lehed on sageli viltjaskarvased
vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor Koor Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve
muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat. Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks.
annaabi.ee 
