rohkem hääli, kuid mis saab nendest isikutest, kes pooldasid hoopis kedagi teist. Need inimesed peavad leppima. Sellise olukorraga võivad kaasneda isegi protestid, sellele võib järgneda kaos ja halvimal juhul riigi lagunemine. Näiteks kõige hullemad olukorrad on mitmetes Islamimaades, kus asi on väljunud kontrolli alt ning inimesed mässavad. Võimatu, et kõigil on täpselt samasugune arvamus, see teebki demokraatia raskeks, enamus võidab, aga vähemus kaotab. Demokraatiasse tasub uskuda, kuid mitte Eesti Vabariigis. Usun, et meie rahvas on liialt noor, et osata toime tulla ideaalselt demokraatiaga. Siiski on eesmärgiks tagada parem tulevik meie kodumaale ja jõuda teiste jõukate riikide hulka, kuid kahjuks selliste eesmärkide välistajaiks on lahkarvamused ja lubaduste mittetäitmine. Demokraatia võib olla paljude jaoks täiuslik valitsusviis, siis mina usun, et tulevikus kujunevad välja veel paremad valitsusvormid.
Pronksiööl läks lõhkumiseni ja oli ka inimohvreid. Muretsetakse ka kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kadumise pärast. Sotsiaalanalüütikute meelest on võtmeküsimuseks eri valdkondade ja reformide tasakaalustamine. Tasakaalu puudumine võib suurendada sotsiaalseid pingeid ja vähendada usku oma poliitikuisse ja majandusmeestesse. Tekib soov ,,müüa oma riik maha" tarkadele välismaistele majandusmeestele ja poliitikaekspertidele. 4.Kas Eesti üleminek demokraatiasse on toimunud reformide või revolutsiooni teel? Revolutsiooni iseloomustavad jägmised tunnused: · algatavad dissidendid · osalevad massid · stiihiline, etteaimamatu · kasutatakse vägivalda · muutuvad võimu-ja valitsemissuhted Reformi iseloomustavad tunnused: · algatab valitsev partei, sageli opositsiooni nõudel · osalevad poliitikud ja ametnikkond · planeeritud kulg ja oodatav tulemus · rahumeelne · võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
Seadusi võttis vastu parlament, monarh oli vaid esindusfunktsioonide täitmiseks. Majanduslik langus 1920 aastate keskel mõjutas Suurbritanniat vähem, mistõttu rahva rahulolematus oli väiksem kui näiteks Saksamaal. Prantsusmaa majanduslik areng oli parem kui teistes Euroopa riikides. Samuti soodustas demokraatia arengut Prantsusmaa pikk demokraatlik traditsioon oli ju Prantsusmaa vabariik juba 1870 aastast alates. Samuti suurendas prantslaste usku demokraatiasse võit esimeses maailmasõjas. Samuti tegutses Prantsusmaal palju parteisid. Diktatuuri vastast meeleolu suurendas Prantsusmaal ka äärmuslaste meeleavaldus 1934, mis tekitas ühiskonnas ohutunde, ning mis Pariisi elanike poolt maha suruti. Selle tulemusena moodustati demokraatlik Rahvarinne, mis püsis koos kuni 1938 aastani. Kõik see kindlustas Prantsusmaal tugeva toetuse demokraatiale. Peale esimest maailmasõda jäi Euroopas demokraatlik riigikord kehtima riikides, kes võitsid sõja
koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922
Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest
Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).Tänapäeva demokraatia alusmüür. Francois Marie Voltaire (1694 1778) "Filosoofilised kirjad" Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" Ideaalne riigikord valgustatud monarhia piiramatu võimuga haritud monarh, peab silmas üldsuse kasu Jean Jacques Rousseau (1712 1778) "Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" "Tagasi loodusesse!" Poliitiline ideaas rahvavõim.Selle teostamine ebaselge.Võim koonduks ühe isiku kätte, kes viib ellu rahva tahet ja takistaks teisitimõtlejaid.Mõningad vaated leidsid hiljem
· Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile · Endine valitsus oli argpükslik ja saamatu Vara peab kuuluma ühisomandisse, ettevõtted riigile · Suhtus halvustavalt demokraatiasse ja sõnavabadusse MISSUGUNE diktaatorlik (karm, julm, isekas) Diktaatorlik, umbusklik, julm JUHTIMISTIIL? KARISTUSVIISID Lasi mõrvata oma poliitilised vastased, teisitimõtlejad Kommunistliku võimu vastaste suhtes rängad TEISITIMÕTLEJATE saadeti vangilaagritesse. karistusmeetodid vangilaagrid, mõrvamine
aastat hiljem, sest ei toetatud enamlaste võimu. USa jäi täielikult välja, sest Senat ei toetanud liitumist. · Rahvusvaheline olukord teravnes, sest riigid polnud rahul uute piiridega, saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, Jaapan ja Itaalia haarasid jõuga maid, Rahvasteliit ei suutnud oma rolli täita. · 1929 puhkes ülemaailme majanduskriis. Ettevõtted läksid pankrotti, töölised jäid töötuks. · Majandusraskuste tõttu hakati kaotama usku demokraatiasse ning loodeti et diktatuur suudab taastada korra riigis. · 1930 aastate lõpuks oli selge et Rahvasteliit ei suuda oma rolli täita ja selle osatähtsus ja mõjuvõim langesid · DIKTATUUR mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei leppinud kaotusega ja tahtis rahulepingu tühistada ning sõjakaotuse tasa teha. 1929. Majanduskriis. Ei usutud demokraatiasse, taheti diktatuuri, kuna loodeti, et see taastab riigis olukorra ning suudab muuta elu paremaks. Antandi riigid tahtsid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. See ei langenud kokku USA presidendi rahukavaga: Eelduseks pidi olema sõja lõpetamine ja võitjateta rahu sõlmimine. Inglaste ja prantslaste soov maksta kätte kaalus selle üle. Algul arutati rahulepingute eelnõusid suure kümnega hiljem suure nelikuga. Kaotajad kutsuti rahulepinguid allkirjastama. Vastased
veenvalt rääkida, siis võib nad panna tegema mida iganes. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tulemusel ei saanud ka Itaalia ja Jaapan seda, mida lootnud olid. Kehtestatud riigipiirid tekitasid rahulolematust veel mitmetes riikides. Toetust hakkasid koguma juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. 1929. aastal alguse saanud majanduskriis nullis rahva usu demokraatiasse. Seda oskasid mitmed poliitilised jõud hästi ära kasutada. Lubati võimule pääsedes rahva elu kiiresti paremaks muuta. Rahvas uskus neid ja pahaks ei pandud ka karmikäelist tegutsemist, sest sõja-aastatel oldi sellega ära harjutud. Diktatuuride tekke taga oli majanduslikult kehv olukord, millega demokraatlikud valitsused hakkama ei saanud. Rahval läks vaja kedagi, kes suudaks majandusse taas korra tuua ja
“Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand. entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest
ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Pettumine Versailles` süsteemis Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii sõja kaotanud rahvaid kui ka mõningaid Antandi liitlasi. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Majanduslikud raskused Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. Terav riigisisene võimuvõitlus Pettumust põhjustas poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine.
- Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte - Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament - Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi
Nii said natsionaalsotsialistlik partei populaarseks ja said võimule. Demokraatia riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia USA-s toimus majanduse kiire tõus ja kukkumine. Kukkumine oli põhjustatud peamiselt toodete üle tootmisest, laenude lihtsakäeliselt andmine ja majanudse kontrollimatus riigi poolt. Kui toimus börsikrahh ja paljud ettevõtted läksid pankrotti seal hulgas jäid väga palju inimesi tööta. Nii kaotasid paljud ameeriklased demokraatiasse usu. Demokraatia säilimine USA-s aitas kaasa uus president Franklin Delano Roosevelt, kes töötas välja uue kursi ja mis aitas USA majanduskriisist välja tulla. Need olid minu näited diktatuuride kujunemisest erinevates riikides. Positiivsed omadused diktatuurist: Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla. Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused. Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile
jõukaks. Selleks aga tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Ainus võimalus nende arust oligi natsilik diktatuur riigis kehtestada. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad kaotasid diktatuuriohu, mis kõigis teistes riikides raskelt peale surus (näiteks Saksamaal ja Nõukogude Liidus). Suurbritannia ja Prantsusmaa võit Esimeses Maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiasse. Minu arvamus on see, et kui kõikides riikides oleks too kord kehtestatud diktatuur, siis ei oleks meil praegu mitte ühtegi demokraatliku riiki. Diktatuur on siiski väga julm võim. Mul on väga hea meel, et meie riigis kehtib demokraatia!
Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reperaatsioonimaksete, kiire inflatsiooni ( paberraha väärtuse langemise) või tooraineallikate kadumisega. ( eelkõige asumaade loovutamise tõttu). 1929 aastal alanud pikaajaline sügav majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäeilist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Niisiis, kui oleks suutnud ära hoida Esimese maailmasõja muutused ühiskonnas, sõjamõju riikides, Versailles' rahulepingu pettumused ning majanduslikud raskused sõja kaotanud riikides, siis oleks olnud võimalik ära hoida 20.saj diktatuurid.
Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust".
Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõja aja efektiivne ja peale sõda ootasid inimesed samuti, et selline valitsemine jätkuks. Diktatuuride tekkepõhjused II 3) Pettumine Versailles` süsteemis • Kaotajate pettumus, • võitjate, eelkõige Itaalia ja Jaapani pettumus, • ärritas asjaolu, et uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 4) Majanduslikud raskused • Majanduskriisi tingimustes kaotati usk paremasse homsesse ja demokraatiasse. Edu saavutavad need, kes lubavad võimule saades elu parandada. Supiköök USAs majanduskriisi ajal Diktatuuride tekkepõhjused III 5) Terav riigisisene võitlus • Valimiskünnise puudumine, erakondade paljusus, • otsuste tegemine praktiliselt võimatu, • demokraatia traditsiooni puudumine (nt Eesti). “Meie viimane lootus: Hitler” „Naised! Päästke saksa perekonnad - hääletage Adolf Hitleri poolt!“
1933. aastal sai valitsus parlamendilt volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritannias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide võit Esimeses maailmasõjas demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord. Samuti diktatuuri kehtestamise ennetamine- Prantsusmaal Rahvarinde loomine. Kõige arenenum poliitiliselt oli Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Temaga pea võrdne oli Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus. Diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia, Suur-Saksamaa ning Nõukogude Liit ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises
muutus aktiivseks tööstusriigiks. Paljusid talupoegi sundis maalt lahkuma ja linna elama minema kollektiviseerimine. Stalini ainuvõim aina tugevnes. Koos sellega kaasnes ka poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugevnes vägivallale, mis oli tema arust õige. Demokraatia säilis Prantsusmaal ja Suurbritannias. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu. Politsei koos vabatahtlikega suutis sells maha suruda. Rahva usku demokraatiasse tugevdas muidugi ka võit esimeses maailmasõjas. Suurbritannias oli juba 2 aastat kogemust demokraatia alal, seega ei olnud nendes kahes riigis diktatuuril pooldajaid. Karmimad diktatuurid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias sai diktatuur sellepärast võimule, et seal olid majandusprobleemid. Venemaal tuli aga Stalin vägivaldsel teel võimule. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile ja
15. Mis on roheliste liikumise eesmärk ja milliseid meetodeid on nad kasutanud võitluses oma põhimõtete eest? Liikumise eesmärgiks on keskkonnakaitse. Võitluses oma põhimõtete eest on nad kasutanud meeleavaldusi, muusikaüritusi, objektide blokeerimist ( näiteks tuumajaamad, raudteed jne.) 16. Millist ideoloogiat esindavad Saksamaal paremäärmuslased? Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale. 17. Millise organisatsiooni liiderriik on SLV? EL asutajaliige
massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Hitler tahtis sõjalist jõudu suurendada ja küsis pankadelt laenu. Ta lasi ehitada pikki kiirteid kus transportida sõjatehnikat kiiresti ühest kohast teise. Hitler lubas pankadele peale vallutust raha tagasi maksta. 1934.aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu mille politsei suutis koos vabatahtlikega maha suutis suruda. Rahva usk demokraatiasse tugevnes siis kui esimene maailmasõda võideti. Suurbritannias oli demokraatia püsinud 2 sajandit juba, seega see oli põhjus miks ei toetatud diktatuuri nendes riikides. mille politsei suutis koos vabatahtlikega maha suutis suruda.
näidendite konkurss. Püüdsime oma klassi etendusega ,,Lubada ju võib" rääkida sellest, kui räpased mängud toimuvad meil poliitikas. Kas demokraatia annab poliitikutele selleks õiguse? Samal ajal annab demokraatia meile, 11.klassi õpilastele, õiguse poliitikute tegudesse kriitiliselt suhtuda. Demokraatia laialivalguvust on juba kritiseeritud ammustest aegadest saadik. Arvatakse, et midagi niisugust pole üldse võimalik. On ka demokraatia tuliseid pooldajaid. Oma suhtumises demokraatiasse pole mul veel päris väljakujunenud seisukohta. Ükskõikseks see mind aga ei jäta, sest tahan oma arvamust avaldada ja kursis olla nii terves maailmas kui ka Kuressaares toimuvaga. Päris huvitavaid kogemusi on mulle pakkunud Osaluskohviku üritustest osavõtmine, kus saame avaldada oma arvamust Kuressaare tuleviku paremaks muutmisel. Pean seda praegu enda jaoks küllalt oluliseks. Karl Riim 11B
võitlused ning valimis künniste puudumine. Eelnevatele probleemidele võib näiteks tuua selle, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone, mis muutsid tema majandus olukorra kehvaks.Teiseks näiteks sobib see, et rahvas oli sõjast väsinud ja uskusid, et diktatuur toob rahu.Nendest probleemidest tekkinud demokraatia madalseis lõi soodsa pinnase diktatuuride kasvule. Paljud riigid ei suutnud demokraatia lagunemisel vastu olla kuna majanudst ei suudetud taastada ja rahva usk demokraatiasse hääbus. Seega kasutasid olukorra ära mitte demokraatlike liikumiste juhid hakates rahvast enda poole tõmbama lubades paremat elu ja hävitada vaenlased. Selle ideega läks rahvas kohe kaasa ning demokraatlikud liikumised loobusid vastu hakkamast ning tõmbusid tahaplaanile. Saksamaa ja NSVL l oli nii mõnigi ühine joon. Esiteks oli mõlemal ühepartei süsteem ja selle juhil oli võimukas. Saksamaal oli selleks tegelaseks Hitler aga NSVL s algul Lenin hiljem Stalin
tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid , mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Nii Prantsusmaal kui Suurbritannias säilis demokraatia. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille politsei suutis koos vabatahtlikega maha suutis suruda. Samuti tugevdas rahva usku demokraatiasse võit I maailmasõjas. Suurbritannias oli kaks sajandit kogemus demokraatia alal. Seega see oli põhjus miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides Kõige karmimad diktatuuri vormid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias oli riigil majandus probleemid seepärast sai diktatuur võimule. Venemaal tuli Stalin vägivaldsel teel võimule, mitte et teistes riigide ei oleks seda olnud, aga Venemaal kasutati seda rohkelt
organisatsioonivorm, kus otsuste tegemisel osalevad kõik ning arvestada tuleb kõigi õiguste ja kohustustega, ei pruugigi nii kerge olla. Raskelt läinud demokraatia jaluleseadmisel ei tundunud olevat perspektiivi. Üsna pea ründas suur majanduskriis, raha väärtus langes, tekkis töökohtade puudus. Sääresed suured probleemid ei näidanud demokraatiat just parimast küljest. Vähehaaval hakati lootust kaotama demokraatiasse ning loodeti, et tuleb keegi, kes teeb otsused kogu riigi eest oskab juhtida kogu rahvast. Heideti kõrvale suured ootused kõigi võrdsuse osas ning domineerima hakkas soov kellegi järgi, kes teaks mida teha ja kuidas majanduslikest raskustest välja tulla. Loodeti, et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Säärasest soodsast diktatuuri loomisvõimalusest, riikides kus polnud välja
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.Toimis põhiseaduslik monarhia
vabadused, rahvas on iseseisev, arenguvõimalus, mitu ideoloogiat. Miinusteks aga see, et demokraatia on äraostetav. Parteid lubavad rahvale paljut ning nii saavadki oma poolehoiu. Lisaks miinusteks on veel see, et valida said ka need isikud, kes ei huvitunud poliitikast. Kokkuvõteks ütleksin, et ise oleks tollel perioodil pooldanud diktatuuri. Kuna rahvas ei teadnud mida teha. Rahvas ei uskunud enam demokraatiasse ning nad ootasid muutusi. Majanuslik olukord oli kehv ning neile oli tõesti vaja karmikäelist juhti. Nagu nendeks olid Mussolini, Hitler ning Stalin.
kaua aega ja see ei meeldinud rahvale. Lisaks puudus ka valimiskünnis, tänu millele said riigikokku peaaegu kõik erakonnad kellel soovi oli. Veel üheks probleemiks oli majanduslangus. Kõige rohkem sai kannatada lihtrahvas - juuksurid, arstid õpetajad jne. Sõja kaotanud riigid pidid maksma võitjatele hüvitist ( Saksamaal läks selle koha pealt eriti halvast) lisaks sellele oli kia kiire rahaväärtuse langus. Rahvas ei uskunud enam paremasse homsesse ja demokraatiasse, mida kasutasid ära demokraatia vastu olevad isikud, kes lubasid deiktatuuriga asja parandada. Tänu sellele jäid väga vähesed riigid demokraatlikuks seal hulgas nt Prantsusmaa, kellele koguaeg hüvitist maksti. Lisaks veel poldud rahul Versailles' süsteemis. Sõja kaotanud riikidle ei meeldinud see, et uute riikide piiridega ei arvestatud rahvaste ja riikide huve. Tekkisid riigisisesed võimuvõitlused. Ka sõda mõjus demokraatiale halvasti, kuna rahvas oli
pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjatele sõjakuulutused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete ( Saksamaa 132 milj. kuldmarka kohustus) , kiire inflatsiooni (paberraha väärtuste langemise ) või tooraineallikate kadumisega (Saksamaa kaotab tööstuspiirkonna Elsass-Lotring). 1929 . aastal alanud pikajaline sügav majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. USA's ületootmise tõttu tekkis majanduskriis , Saksamaa oli tihedalt seotud USA'ga , seega varises kiiresti ka nende majandus kokku.Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud , kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid , et kui nad võimule pääsevad , läheb elu kiiresti paremaks , ning rahavas uskus neid. Eestis aktiviseerub hapside liikumine , ning Päts teostab riigipöörde 1934 a. Poloiitiliste erakondade omavaheline kemplemine
Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler
Demokraatia plussid ja miinused Alates riikide eksisteerimisest, on inimesed otsinud sobivaimat valitsemisvormi. Aegade vältel on olnud erinevaid riigikordi. Siin maa peal on olnud kommunism, diktaktuur, monarhia, feodalism, türannia jt. Tänaseks oleme me jõudnud demokraatiasse, kuid kas see ikka on kõige õigem süsteem. Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu. Ideaalse demokraatiana mõistetakse mingit utoopilist lahendust, kus rahvas huvitub
vahendusel. 3).Monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b).konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks, sest seal pole põhiseadust. 4).Siirderiik üleminekuriik nt Poola, Ungari üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse. 5). Vabariik jaguneb a).parlamentaarne vabariik nt Iisrael, Saksamaa. Rahvas valib parlamenti, parlament valib presidenti. b).presidentaalne vabariik nt Leedu, Venemaa jt. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab võimu jaotumist seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Eestis seadusandlik võim kuulub Riigikogule e parlamendile (esimees ene Ergma) ja peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele (seda juhib
valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure
massirepressioonid sagenesid, loominguvabuadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik. NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära, sobimatud autorid ja teadlased tapeti või saadeti koonduslaagrisse surema. 1930. aastate saavutused ja leiutised 1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Film sai juurde sünkroonse heli. Peagi taibati sedagi, et heli lisab filmile omaette kunstilise tasandi, luues uue filmikeele. Helifilmile ülemineku üheks tulemuseks oli ka Ameerikas sõja eel tekkinud uue zanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks uueks zanriks oli dokumentaalfilm. Arhidektuuris sai alguse nn internatsionaalne stiil, milles hiljem ehitati lugematul arvul ilmetuid suuri karpmaju. Olulistest leiutistest võib nimetada tsellofaani ja eriti nailonit. 1927
(siid, parfümeeria, samet, moekaupade tööstus) Kalurid. Prantsuse sardiinid oliiviõlis tunti üle Euroopa, samuti müüdi ka austreid, heeringaid. Prantsuse kalurid Prantsuse mood Prantsusmaa: keskmiselt kaks valitsust aastas. Prantsusmaal oli alates 1870. vabariik. Nende demokraatia polnud nii tugev, nagu inglastel, kuid siiski tugev. Võit maailmasõjas tugevdas usku demokraatiasse. Prantsusmaal tegutses palju parteisi ja viimase poliitiline elu oli palju kirevam. Valitsuse eluiga oli lühike: 41 valitsust 20 aasta peale. Enamasti olid võimul paremerakonnad. Asumaid oli Prantsusmaal vähem kui Suurbritannial, kuid rahulik siiski polnud. 1920. suruti ülestõusud maha Marokos ja Liibanonis. Prantsuse parlamendihoone Võitlus demokraatia eest. Kui Ameerikat tabas 1929
5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Jacques Rousseau ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik" Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu). Montesquieu: Pidas parimaks parlamentaalset monarhiat. ( nagu oli inglismaal ) Rousseau: Tema poliitiline ideaal oli rahvavõim. 7. Nimeta absolutismi ja valgustatud absolutismil üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim.
Selle uurimuse avaldas vana-uusaegne Poola õpetlane Kupernik. 17saj.jätkas uuringuid G.Galilei,kes sattus vastuollu kiriku ringkondadega ja ta pandi koduaresti. Teda sunniti oma õpetuses taganema, kuid teadmiste levikut ei suudetud peatada. 18saj.Valgustus sajand.Valgustus filosoofia sai alguse Inglismaast ja levis kogu Euroopa Prantsusmaa kaudu. Voltaire-tema ,,Filosoofilised kirjad"määrati valitsuse poolt põletamisele.Voltaire Ei uskunud demokraatiasse,tema ideaaliks oli valgustatud absolutism-riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh. Montesquieu-tema elutööks sai 1748a.ilmunud teos"Seaduste vaimust".Temalt pärineb võimude lahususe printsiip.1)seadusandlik,2)täidesaatev 3)kohtuvõim. Rousseau-sai kuulsaks teosaga"Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemis?"Tema hüüdlauseks oli ka ,,Tagasi loodusesse!"Ta pidas Ideaalseks rahvavõimu
Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutset muuta oma maa suurriigiks. Peale sõda vahetusid Itaalias tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla, sest linnades suurenes tööpuudus.
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega
Inimesi valdas hirm ja masendus nii oleviku kui tuleviku üle. Meile praegu hästi tuntud riigikord demokraatia laienes alles peale esimest maailmasõda. Kõik tekkinud uued riigid muutusid demokraatlikuks sõja võitjate, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa eeskujul. Ent uued demokraatiad olid siiski nõrgad ning varisesid kokku. Üheks demokraatia kokkuvarimise põhjuseks oligi sõjajärgsete inimeste pahameel. Pärast 30-ndate aastate majanduslikke raskuseid kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse. Hakati taas uskuma, et diktatuuri taastamine võiks olukorda parandada. Arvati, et üks kindlakäeline valitseja suudaks ära teha rohkem, kui mitu nõrka ja veel rohkem nõrgemaid valitsustegelasi. Nii hakkaski diktatuur 30-ndate lõpul valitsema pea igas Euroopa riigis. Halb külg selle juures oli aga see, et inimesed ei osanud või ei tahtnud ette näha, et diktaatorid üritavad riikidevahelisi tülisid taas lahendada sõjajõuga, mis viib uue maailmasõjani.
Isevalitsuse kokkuvarisemise järel pani JV advokaadiameti maha ja pühendas end täielikult poliitikale, hakkas Aleksander Looringu sõnul kogu eesti rahva advokaadiks. Tema panus eesti iseseisvusesse: Juunis 1917 valiti JV Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse, kus ta juulist novembrini oli noorem abiesimees. Maanõukogu esindajana viibis JV Petrogradis ülevenemaalisel nn. demokraatlikul nõupidamisel, kus ta lõplikult kaotas usu suurvene demokraatiasse. "Venemaa on haige, haige surmani." Nii resümeeris JV oma muljeid. Enamlaste võimuhaaramise mõistis JV hukka, leides, et "enamlased on Vene revolutsioonile noa selga löönud" ja käes on aeg, "kus meie iseseisvalt ja vabalt oma enese teed peame hakkama käima." Novembris 1917 tunnistas Maanõukogu end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks.kuid ei läinud kaua kui enamlased selle laiali ajasid.Tööerakonnal oli 1917-19 suur poolehoid.
osalemist poliitilises elus. Demokraatia levik maailmas on loonud illusiooni, et selle jaluleseadmiseks piisabki vabade valimiste korraldamisest. Mida "võitja" võimuga teeb, on vähem tähtis. Võtkem kas või vaidlused, mis järgnesid Hamasi valimisvõidule Palestiinas. Kui lääneriikide valitsused keeldusid koostööst terrorismi poolest tuntud võitjaga, süüdistasid kriitikud neid valikulises suhtumises demokraatiasse: tahtsite demokraatiat, aga nüüd pole te "valede" hääletustulemustega rahul! Sealjuures ei küsitud, kas liikumist, mille programm nõuab mitte ainult naaberriigi hävitamist, vaid ka teokraatlikku reziimi, kus kodanikud pole seaduse ees võrdsed ning kus puudub sõna- ja mõttevabadus, võib pidada demokraatlikuks ainuüksi sellepärast, et see sai valimistel enim hääli. [3] Demokraatiat kaitseb tugev põhiseadus, aga ka selline poliitiline kultuur, mis rõhutab
võim osutus sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks · Pettumine Versailles' süsteemis-ärritust tekitassee, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks · Valimiskünnise puudumine-paljudes Europpa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Seepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks
Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi.
ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. 3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud? Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele
Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. S - Sõnum Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Teose idee Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat,
Inglismaa, sest seal valitses täielik demokraatia ja trükivabadus. Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Nii takistaks üks või teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ," väitis ta. Tema meelst pidi valitsema absolutismik monarh, kes on haritud ja peab silmas üldsuse kasu. Mina küsiksin siin kohal seda, et kuidas saaksgi rahvas olla haritud, kui monarhid ei teinud selleks mitte midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Teose idee Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat,
annaabi.ee 
