Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia ja diktatuurid maailmas Kontolltöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kommunism, diktatuurid, liberaalid, sotsiaaltemokraadid, fasistid, kommunistid, tollimaks, toor, ainele, roosevelti, voolud, sotsiaaldemokraatia, liberalism, fasism, konservatism, väitedOn kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused
Jaapan muutus sõjakaks, tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930 ründasid nad Hiinat ja vallutasid Hiina osa Mandzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliidu poolt saadetud komisjon leidis, et tegu pole iseseisva riigiga ja nõudis, et Jaapan lahkuks Hiinast. Jaapan ei teinud seda, lahkus hoopis Rahvasteliidust. Sellest algas ka RL allakäik, sest ta ei suutnud oma liikmeid kaitsta. Itaaliat valitsesid fasistid Benito Mussoliniga eesotsas. Nad tahtsid muuta Itaalia sama võimsaks kui oli vanaaja Rooma keisririik. Selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks ohvriks valiti Etioopia. 1935 sügisel tungisid Itaalia väed Etioopiasse. Kohe kuulutas RL selle vallutussõjaks ja kutsus üles Itaaliat majanduslikult karistama. See ei läinud läbi, sest Saksamaa (kes oli juba RI-ist lahkunud) varustas Itaaliat. Sõda lõppes mõne kuu pärast ja Etioopiast sai Itaalia asumaa. RL
· Toiduained ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · Toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima Kas selline poliitika oli õigustatud? · Ei olnud, kuna see on ebainimlik, kui toiduaineid konfiskeeriti ning jaotati toiduaineid ja esmatarbekaupu ebaühtlaselt. Kuidas suhtus sõjakommunismi poliitikasse rahvas? · Talurahva jaoks võrdus nende tegevus röövimisega Kas oskad öelda, miks sellise poliitika nimetuses esineb täna kommunism? · Kommunismi all mõistame sunniviisilist ideoloogiat, poliitikat ja majandussüsteemi. Sama võime öelda ka sõjakommunismi kohta. Toimus sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline ühiskonnakorraldus, mida sooviti ühiskonnas rakendada. Nimeta nii enamlaste kui valgete tegutsemise vead ja nõrgad küljed. Enamlased Valged · Kasutasid oma ressursse · Tõrjusid eemale oma
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistide ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus ei oleks erinevate kihtide vahesid. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele
S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa kes läks vangi maksupettuste eest ja 7 a. pärast vabanes ajukahjustuse pärast. F. D. Roosevelt- U.S.A. president kes päästis Ameerika majanduslangusest HITLER- Saksamaa diktaator, kes lasi hukata ligi 6 miljonit juudiinimesi MUSSOLINI- Diktaator Itaalias, kes õpetas Hitlerile fasismi põhimõtteid STALIN- Diktaator ja kommunistliku partei esimees Venemaal. W.CHURCHILL- Inglismaa poliitik kes mõistis millist ohtu kujutavad endast diktatuurid, ning pani tangid massitootmisele- 3. DATEEERI! EESTI NAISED SAID VALIMISÕIGUSE- 1919 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS- 1929-1933 4. MIKS SUURENES DEMOKRAATLIKE IDEEDE POPULAARSUS PÄRAST 1. MS- Sest saadi aru, et monarhia on oma aja ära elanud. 5. KUIDAS MÕJUTAS VALIMISÕIGUSTE LAIENDAMINE VALITSUSTE KOOSSEISU JA INIMESTE MEELSUST?- I MS järgnenul ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. 1918. a
Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia).
Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda? Mitusada tuhat inimest hukkus, tohutu välisvõlg ja neid solvas lubatud maadest ilma jäämine. Kes oli B. Mussolini, millal sai võimule? Ta sai Rahvusliku Fasistliku Partei etteotsa ning saades sadu tuhandeid toetajaid oli ta paljude arvates just see, kes Itaalias korra jalule seab ning majanduse madalseisust välja toob. Võimul sai ta 1922.aastal. Kes olid fasistid ja millal tulid võimule? Fasistid olid endised sõjaväelised ja töötud, kes hakkasid looma Mussolini käe all relvastatud salku ning välise tunnusena hakkasid nad kandma musti särki. Esile kerkisid sellepärast, et nad võitlesid kurjategijatega ning korraldasid kokkupõrkeid kommunistide ja nende toetajatega. Paljudes linnades hakkasid nad politseinike asemel korda pidama. Millised olid mussolini õpetused ja eesmärgid? Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saksamaa pidi maksma suuri sõjama
kõikides probleemides on süüdi senine ühiskondlik korraldus.Kasvas tööpuudus, ebakindel oli olukord rahanduses. Arvati, et lahendus seisneb diktatuuris ning riigi sekkumises igapäevaellu. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS  detsembrimäss
1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail  nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja
ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism  alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike
suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Sest konservatiivid ei pooldanud reforme ning leidsid et kõige parem on see, mis varem ajaloos juba edukalt järele proovitud 5. Milline erakond tõrjub 20.sajandil liberaalid kõrvale ja saab teiseks mõjukamaks parteiks Suurbritannias? Tööerakond ehk Leiboristlik Partei 6. Nimeta mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised. Valitsema asumise aeg, riigid, kus tegutseti, juhid ja olulisemad ideed. *kommunism valitsema asumise aeg: 1917 (20.sajand) riik: Venemaa juht: Vladimir Lenin idee: ajaloo liikumapanevaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus *fašism valitsema asumise aeg: 1922 (30.sajand) riik: Itaalia juht: Benito Mussolini
vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust · Sarnasus: mõlemad olid vägivaldsed 4.Mis toimus :1917,1922,1932/33 ? · 1917- USA astus maailmasõtta, naiste valimisõigus Nõukogude Venemaal · 1922- Tulid võimule Itaalias fasistid ja Saksamaal natsionaalsotsialistid · 1932/33- Tulid võimule Saksamaal natsid 5.Mis oli Suurbritannia majanduslikus arengus pärast I maailmasõda /+ ja -/? Positiivsed Negatiivsed Rahandus ja tööstusriik Suur tööpuudus Ja said said edukalt toodangut müüa Suured kahjud  nt. Suur Võlg USA-le Tehnika oli vananenud ning kõik muutus
· Tootmise vähendamine · Ettevõtete laostumine · Suurenev tööpuudus · Ostujõu vähendamine Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke · Uute poliitiliste jõudude populaarsus Demokraatia laienemine ja kriis 1920. aastad Uued demokraatlikud riigid Valimisõiguste laienemine Uued partnerid 1930. aastad Mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus Diktatuurid Seotud majanduskriisiga Levinud ideoloogiad Demokraatlikud Liberalism Konservatism Sotsialism Sotsiaaldemokraatia Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism natsionaalsotsialism
Poola jaoks oli oluline Vilniuse küsimus ja sellest tekkis tõsine konflikt Leeduga. Poolas kehtestati autoritaarne diktatuur 1926. aastal. Danxigi piirkond ehk Poola koridor Eesti, Läti, Leedu olid kõik noored demokraatlikud vabariigid, mis olid saavutanud iseseisvuse esimese maailmasõja käigus. Kõikides Balti riikides tegutsesid organisatsioonid, mis ootasid sobivat hetke võimu haaramiseks. Balti riikides kehtestati autoritaarsed diktatuurid. Kordamine 1. Euroopa kaart 2. Iseloomusta USA, Sb ja Pr sisepoliitika, välispoliitika ja majandust. 3. Keeluseadus USAs ja selle mõju. 4. Miks tekkisid diktatuurid? 5. Diktatuuri tunnused 6. Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur 3 demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikku joont - 1) rahva võimalus kaasa rääkida, 2) inimõiguste kaitse on tagatud, 3) lubatud on tegutseda erinevatel parteidel Demokraatia laienemise näiteid:
Põhjused: 1) lahendamata majandusprobleemid sõjast 2) kaupade ületootmine (ka põllumajanduses), Euroopa turg ei olnud ostuvõimeline 3) riigilt võeti laenu, taheti ruttu rikkaks saada, aga laen muutus liiga suureks ja seda ei jõutud tagasi maksta. 4) riik ei sekku majandusse Tulemused: 1) inflatsioon  ehk raha kaotas väärtuse 2) ettevõtete pankrott 3) vabrikute ja tehaste sulgemine 4) suur hulk töötuid 5) väikesed palgad 6) ostujõu langus Väljumisteed: Roosevelti reformikava New Deal 1933 USA = uus kurss 1) kontroll panganduse üle (pandi kinni) 2) põllumajanduse reguleerimine (hakati vähem tootma, osad põllud hävitati) 3) tööstuse elavdamine (töökohtade loomine, nn hädaabitööd) 4) abirahad töötutele ja pension Usa pääses tänu nendele punktidele Saksamaa pääses majanduskriisist nii, et kogu majandus läks riigi alla ja tuli diktatuur. Sõjatööstust hakati esmajoones arendama.
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
5. Suurendas riigivõlga · Väilspoliitiliselt ajasid ühendriigid isolatsioonipoliitikat PRANTSUSMAA · Arenes võimsaks tööstusriigiks · Sõjajärgne majanduslik areng oluliselt kiire teistest suurriikidest · Politiiliselt ebastabiilne · Rahvas pettunud valitsevas demokraatias · Riiki tabas majanduskriis: 1. Tööpuuduse suurenemine 2. Äärmusliikumiste tugevnemine · Äärmusliikumiste võimule pääsemise vastu sõlmisid sotsid ja kommunistid koostööleppe, moodustati Rahvarinne 1936 · Rahvarinne suutis stabiliseerida riigi poliitilist olukorda · Välispotiiliselt muutus riik aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas INGLISMAA · Inglismaa osa maailmamajanduses kahanes (riik ei saavutanud juhtivat kohta maailmas) · Traditsiooniline söetööstus asendus naftaga · Suurim probleem tööstuses: 1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke
1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3. 1920 kuuluas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsionile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele (kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks) 4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5. 1923 Poola ja Bulgaaria, 1924 Eesti mäss  katsed suruti maha 6. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi 7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati  Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa)  Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2
Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tuleks taastada tsaarivõim; Inglismaa arvas, et Venemaast peaks saama vabariik (nõrga võimuga); USA arvas, et Venemaast võiks saada tugeva võimuga vabariik. Kõik riigid olid veendunud, et Nõukogude võim on ajutine. Lepingute väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et kaotaja tuleb panna võitjariikidest sõltuvasse seisundisse
Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused
Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail  nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine  nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid
Nende ideoloogiaks oli aaria rahvuse ülistamine ja valitsemine toimus jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Riigis oli ühepartei süsteem, demokraatlikud õigused olid väikesed. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Majanduses toimusid suured muudatused, kuid see oli inimeste allutamise arvel. Fasism Itaalias oli siiski mõõdukam kui Saksamaal ja Venemaal (rahva hävitamist oli vähem). Venemaal kehtestati diktatuur juba 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ja hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Stalini juhtimisel võeti suund industrialiseerimisele. Põllumajanduses viidi läbi massiline kollektiviseerimine. Kõik see toimus rohke vägivalla kaudu. Igasugune teisiti mõtlemine või käitumine oli karistatav (arreteerimine,
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid:
välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 4.Too välja viis punkti, mille järgi me saame öelda, et fasism on diktatuur. autoritaarne ainuparteisüsteem ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine salapolitseilik jälgimine ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. 5.Kuidas said fasistid Itaalias võimule? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriikilik olukord üsna keeruline. Kskvalitsus oli nõrkvalitsused vahetusid pidevaltparteid tülitsesid oma vahel.itaalia linnades suurenes töö puudus, mis omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakkati kutsuma fasistideks sellest liidus sai partei mille esiotsa
Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922 aastal võimule Itaalias ning natsionaalsolistid 1532 aastal Saksamaa. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks. Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus, siis hakkas paranema tänu rahvusvahelistele laenudele
vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahvust, vaenlasteks kuulutati kõik, kes olid selle riigi hädades süüdi, ka teised rahvused(nt. Juudid, mustlased ja slaavlased) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada. Diktatuur: 1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. 2
Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks. Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. 1934. sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda stabiliseerida. Välipoliitikas pürgis Pr. Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930ndatel hakkas otsima NSV Liiduga koostööd, lootes luua Saksale vastukaalu. Diktatuurid Lääne- Euroopas Paljudes riikides tekis dem. Kriis, kujunesid välja mittedem. liikumised, mis nõudsid diktatuuri.
a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel  USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D
Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan  olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i  Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos · Tähtaeg: 01.12.2011
-30. aastail  nimetus, selgitus, · Kommunistid  nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid  meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), ·
kommunistlikuks riigipöördeks Euroopa riikides. Mössud, mis Komitern korraldas, ei läinud läbi, sest rahvas ei läinud kaasa nendega. Katse maailma revolutsiooni korraldada kukkus läbi. Komiterm tõi kaasa paljudes kohtades öörmuslikke liikumisi, nt Itaalias tuli võimule fasism. 6. Miks 1923. aasta oli Saksamaal ohtlik äärmusliikumiste poolest? Saksamaa majandus oli kokkukukkumisäärel ja sellest üritasid kasu lõigata nii kommunistid kui natsid. 7. Kuidas olid omavahel seotud Saksamaa reparatsioonid ning Euroopa ja maailma majandus? USA laenas raha Saksamaale, kes maksis reparatsiooni Prantsusmaale, kes maksis võlga tagasi USAle 8. Miks võib väita, et Locarno lepetesse oli peidetud nii tugevus, kui ka nõrkus? Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid
annaabi.ee 
