Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus. Ta viis läbi kõik mis soovinud oli. Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia. Prantslased lõid diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinde, mis saavutas 1936.a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele tagati väärikam elu ja kehtima jäi diktatuur. Briti demokraatial oli läbitud pikk arengutee. Suurbritannia kuulus sõjavõitjate hulka ja sellepärast oli ta eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis Tööerakond, kes muutusid konservatiivide tõsisteks vastasteks. Nad võitsid valijate poolehoiu ja ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord. Ma arvan, et poliitika arenes riikides, kus valitses diktatuur kiiremini ,kuna seal oli inimeste eest kõik juba ära otsustatud, nad ei saanud vaielda ühe või teise asja üle ja kui nad
Prantsusmaale diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille eesmärk oli hõivata parlamendi hoone. Politsei suutis koos vabatahtlikega riigipöördkatse maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu ning moodustas valitsuse. Valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Minu arvates kõige paremini arenes poliitiliselt Suurbritannia. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadused võttis vastu parlament ning nende täitmist korraladas valitsus eesotsas peaminstriga. Seal oli hästi toimiv demokraatlik riigikord ning teda ei ohustanud diktatuur. Prantsusmaad ohustas aga diktatuur 1934. aastal, kuid sellest ohust saadi lahti. Suurbritannial ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile. Itaalias ja Saksamaal sai diktatuur võimule
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriig
Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia ,Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole
aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille politsei suutis koos vabatahtlikega maha suutis suruda. Samuti tugevdas rahva usku demokraatiasse võit I maailmasõjas. Suurbritannias oli kaks sajandit kogemus demokraatia alal. Seega see oli põhjus miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides Kõige karmimad diktatuuri vormid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias oli riigil majandus probleemid seepärast sai diktatuur võimule. Venemaal tuli Stalin vägivaldsel teel võimule, mitte et teistes riigide ei oleks seda olnud, aga Venemaal kasutati seda rohkelt. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile. Nemad suutsid toime tulla demokraatiaga. Neil oli varem kogemus demokraatiaga. Henri Allik
Varsti oli Mussolini juba Itaalia eesotsa tõusnud. Tema vaadete kärgi on tulenenud fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele rahvuse areng on riigis tähtsaim ülesanne. See õpetus õigustas diktaatorliku riigi tekkimist Itaalias. Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidri koha pärast Nõukogude Lidu juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin ja Lev Trotski . Pärast Lenini surma valiti Stalin Nõukogude Liidu peasekretäriks ja riigijuhiks, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine üle maa, ta tahtis muuta Nõukogude Liidu tööstusriigiks. Pärast võimule tulekut oli Nõukogude Liidus välja kujunenud Stalini ainuvõim. Tema ajal kujunes Nõukogude Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Natsliku diktatuuri kehtestamine Saksamaal algas siis, kui seal said võimule natsid. 1993.
Prantsusmaa, USA ja Venemaa vahel. 5. Milline oli majanduspoliitika 1920. aastatel? Sõjakommunism · Talupojad pidid vilja ülejäägid tasuta riigile andma. · Kehtestati töökohustus · Tööstusettevõtted riigistati. · Tasuta teenused: teater, transport, korter jms. Uus majanduspoliitika (1921. aastal algas) · Kaotati toidu riigile andmise kohustus, asendati maksuga. · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 6. Kuidas sai Stalin NL võimule ja millist poliitikat hakkas ellu viima? 1921. a. detsembris tabas Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitikast. 1924. a. Lenin suri. See teravdas võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale Jossif Stalin. Ta suutis konkurendid eemale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalin kaotas NEP ja Venemaa kehtestas industrialiseerimise, kus panus tehti suutööstuste eelisarengule
kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler
Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Sõjas ja selle järel kannatas kõige rohkem keskklass, kes kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreeka keelest ning tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, kes toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevah
1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu. Politsei koos vabatahtlikega suutis sells maha suruda. Rahva usku demokraatiasse tugevdas muidugi ka võit esimeses maailmasõjas. Suurbritannias oli juba 2 aastat kogemust demokraatia alal, seega ei olnud nendes kahes riigis diktatuuril pooldajaid. Karmimad diktatuurid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias sai diktatuur sellepärast võimule, et seal olid majandusprobleemid. Venemaal tuli aga Stalin vägivaldsel teel võimule. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile ja nad suutsid toime tulla demokraatiaga, sest neil oli juba varemalt kogemused demokraatiaga.
Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning
Seejärel nõudis Mussolini endale peaministri kohta ning 1922.aastal ta selleks ka sai. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude Liit ja Saksamaa olid tüüpilised tolitaarsed riigid. Venemaal kehtestati diktatuur 1917.aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Stalin, kes muutis senise diktatuuri eriti julmaks ja jõhkraks. Palju paremini oleks saanud riiki valitseda karmilt, kuid õiglaselt. Vägivallaga saavutati vaid teeseldud lojaalsus surmahirmu pärast. Saksamaa oli väga mõjuvõimas diktatuuri riik Euroopas, kus 1933.aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei. Põhjuseks oli hitlerlaste korraldatud mässukatse ning selle mõneks ajaks ära keelamine. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis aga demokraatia,
Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega.
kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Võimukeskmeks kujunes siiski kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aastal saadeti Asutav Kogu laiali. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik parteid ja kehtestati ühepartei süsteem. Enamlaste võimule tulekuga hakkas Venemaal kodusõda, kus lõpuks võitjana väljusid enamlased. 1924. aastal suri Lenin, kes oli kommunisliku partei juht. Tema surmaga hakkas võimuvõitlus, kus peale jäi Stalin, kes oli kommunsliku partei peasekretär. Stalinil kujunes välja ainuvõim. Saksamaad hirmutas kommunism, aga saksa rahvale see väljavaade ei meeldinud. Nende vastu hakkas võitlema Saksa Töölispartei, mille ees otsas oli Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud salgad ja hakkasid oma vaenlaste vastu võitlema. Natsionaalsotsialistliku partei ridadesse tuli üha uusi liikmeid. 1932. aastal said nad võimule. 1933. aastal nimetati Adolf Hitler vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks
kutsuma fasistideks, kelle eesotsas oli Benito Mussolini. Fasistid kogusid kiiresti toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa
1992.a tuli võimule Benito Mussolini, kes lubas taastada kunagise Vana-Rooma riigi hiilguse. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917.a, kui võimule tulid kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin. 1918.a võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus ja riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.a moodustati NSV Liit, mis hõlmas kõiki sotsialistlikke nõukogude liiduvabariike. 1924.a tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal viis uue korra kehtestamine, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse loomist. 1933.a, kui toimus Riigipäevahoone põleng tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei. Pärast riigipresident Hindenburgi surma muutus Adolf Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Ma arvan, et Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad lõid Rahvarinne, mis võitles diktatuuriohuga
Ajaloo arutlus Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures. Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline
seadused, mis tegid Mussolinist duce Fasistliku Itaalia majandus?, välispoliitika? Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (1933-1939) Natside võimuletulek Saksamaal tekkis kommunismivastane liikumine nimega Saksa Töölispartei, mis loodi vastukaaluks Saksamaa Kommunistlikule Parteile (1919). Adolf Hitler liitus esimese liikumisega. 1920 toimus nimevahetus: Saksa Töölisparteist -> Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). 1921. a sai Hitlerist selle juht. Natsid lõid relvastatud rünnakrühmad, kes ründasid juute ja kaklesid kommunistidega (põhivaenlased). 1920ndate algul toetasid Hitlerit töösturid, sõjaväelased ja keskklass. 1923 toimus nn Õlleputs (s. o Hitleri katse haarata võim kogu Saksamaal), mis kukkus läbi. Hitler jt tähtsad natsionaalsotsialistid pandi vangi. NSDAP lagunes. Vangist vabanedes hakkas A. Hitler kiirelt tegutsema. Ta taastas partei 1925. aastal ning kogus rahva poolehoidu tehes propagandat.
Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur pärast bolsevike võimule tulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine, inimesi hoiti pideva hirmu all ning sõnavabadust piirati. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. NSVL oli tugev nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktaruur, sest kommunistid võtsid üha enam
Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi kõrvaldama demokraatia, aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks Natsidel avanes uus võimalus siis kui tekkis ülemaailmne majanduskriis Paljude sakslaste arvates ´´punast katku´´ oli ainult võimalik peatada ´´pruuni katku´´ abil. Sellega said natsid populaarsuse kasvu 1933.a sai Hitler kantsleriks Esmalt tegutses Hitler põhiseadust täites, aga peagi suutis ta kogu võimu endale koondada Natslik Riigipäev võttis 1933.a märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. Hitleri Saksamaa
nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim
Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana. I MS sai gaasimürgituse, tutvus poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsotsialistlik partei, 1921 sai ta selle juhiks, ta suutis panna inimesi end kuulama.) Nad kandsid pruune särke (pruunsärklased, pruun katk). Kuna natsides nägid inimesed jõudu, mis peataks kommunismi, leidsid nad palju toetajaid. 1923 korraldasid natsid mässukatse ning nende partei keelustati mõneks ajaks, Hitler pandi aastaks vangi. Kui nad said uuesti tegutseda, kogusid nad üha uusi liikmeid, 1932 said nad parlamendivalimistes 1/3 saadikukohtadest, 1933 nimetas Saksa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga (natsilik Saksamaa). Diktatuuri kujunemine: vangistuses kirjutas Hitler raamatu ,,Mein Kamp" (,,Minu võitlus")
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega t
Kodusõjajärgne NEP poliitika (leevendas majanduslikku olukorda) · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, see asendati maksuga · Talupoeg võis vilja ülejäägid turul maha müüa · Taastati kauplemisvabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust · Lubatud oli erasektor Lenini võimuletulek. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht, kes ei saanud haiguse tõttu kaua valitseda ning tema asemele tuli Stalin, kes suutis 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvaldada ning oma ainuvõimu kindlustada. Kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine. Stalini ustav abiline 1930 aastatel oli Molotov, kes oli valitsusjuht. Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi
Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks ja tugevaks. Selleks tuli tühistada kõik alandavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi. 1933. aastal, peale Riigipäevahoone põlengut sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Peale riigipresidendi Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa.
allutamist ning kontrolli inimeste mõtteavalduste ning nende väljendamisvõimaluste üle. Inimestele pidi eeskujuks olema juht, keda tuli ülistada ning juhikultust pandi teenima kõik, mis oli temaga seotud. Ta pidi kõige paremini teadma, mida rahvas tahab, toetudes valitsevale või ainsale lubatud parteile. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimit Lenin, kes peale rasket haigust 1924.aastal suri. 1927. aastaks suutis Jossif Stalin oma konkurendid kõrvale tõrjuda ning enda võim lõplikult kindlustada. Stalin panustas suurtööstuse eelisarengule, mis pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks. Kui tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega otsustati minna üle kolhoosimajandusele. Majandusels juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnemisega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Tema veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa
Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtumisega, mis sisuliselt tähendas sda, et kogu maal ja rahval oli üksainus suur eesmärk - tõsta riigi sõjalist võimsust. Kehtestati plaanimajandus, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid ja tänu nendele meetmetele paranes rahva majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate mõjuvõimu. Suurbritannia ei olnud enam pärast Esimest maailmasõda maailma juhtuv rahandus-ja tööstusriik. Suureks probleemiks oli tööpuudus. Nagu ka varasemal ajal, valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorra muutis veelgi raskemaks asjaolu, et söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 1920. aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis
ehitati kiirteid-need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd NSVL Uus 1918. aastal Maailmarevolutsiooni majanduspoliitika(NEP) kodusõda, õhutamine- kogu , industrialiseerimine, kommunistlik partei, maailma plaanimajandus, Jossif Stalin kommunistlikuks kollektiviseerimine muutmine ITAALIA Rakendati riiklikke Fasistliku partei Vahemere muutmine abinõusid tööpuuduse võimule tulek, duce Itaalia sisemereks, vähendamisek. Mussloni, loodi vallutati Abessiinia,
Ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu. Demokraatlikud riigid: Suurbritannia ja Prantsusmaa: probleemid ja saavutused. Suurbritannia probleemid- suur tööpuudus, võlg USA-le, tehnika oli vananenud, söe kasutamine muutus liiga kalliks. Prantsusmaa probleemid- riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Suurbritannia saavutused- Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said
mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus see üleliia raskeks koormaks. Tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fasistideks. NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine. Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG. Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
