koguma. Tekib oligarhia, mis tähendab rikka vähemuse võimu. Tekib isiklik vara ja kõrgeimaks väärtuseks kujuneb rikkus. Domineerib ihalev hingejagu. · Vähemus ei suuda siiski püsida võimul, vaesel enamusel õnnestub kukutada rikkad oligarhid ning kujuneb demokraatia ehk rahvavõim. Keskseteks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Domineerib ihalev hingejagu. Kerkivad esile rahva juhid ehk demagoogid. · Kui üks demagoogidest kehtestab ainuisikuvõimu, tekib türannia. Türanni hinges domineerib täielikult ihalev hingejagu. Ta ei kontrolli oma ihasid. 3. Platoni poliitiline õpetus. Platoni poliitilise õpetuse aluspõhimõtteks on tees, et inimeste loomu- ja sünnipärane võimete erinevus põhjendab nende õiguslik-poliitilist ebavõrdsust. Hariduskäik jaguneb kolme etappi: 1) kuni 20. aastani- kunst, sport, muusika. Inimene ei tea veel, kes ta on. 2) 20 kuni 30
valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad, pugejad ja demagoogid, kes mõtlevad vaid enda huvidele. Seetõttu ei saa ka ühiskonnas valitseda võrdsus. Olgu põhjuseks siis mõtte- või tegevusvabaduse piiramine, inimeste võimete ebavõrdsus demokraatlikus ühiskonnas või eliiditeooria eksisteerimine, aga tundub, et vabadus ja võrdsus ühiskonnas on hetkel vaid illusioon, mida nii paljud meist uskuda püüavad. Praegu eksisteeriva ühiskonnamudeli järgi ei tundu, et ka lähitulevikus midagi muutuma hakkaks ja illusioon reaalsuseks
Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte. Aristoteles ja retoorika (Kõnekunst) Aristoteles koostas 355. a eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1
võimul olijatega seostatakse; • ei tunne ära ei demagoogiat, demagooge ega nende tegevuse tagajärgi. Eks otsene ja varjatud ajupesu ning propaganda ongi oskus ja püüe muuta pilti, millele inimesed reageerivad, ehk ühe sotsiaalse nägemuse asendamine teisega. Võimaluse selliseks piltide muutmiseks annab asjaolu, et inimene ise ei suuda maailma haarata ja näha. Ümbritsevat tuleb uurida, sellest tuleb teistele rääkida ja selle kohta on vaja luua kujutlusi. Demagoogid, mis tahes mõjutajad, saavad enam-vähem karistamatult tegutseda just seetõttu, et rahvas ei tunne neid ära ning laseb endaga pahaaimamatult manipuleerida. Ülevaade "ajupesust“ ja demagoogiast võib olla vajalik selleks, et minevikus toimunust paremini aru saada, mõista eri aegadel ja eri oludes elanud-tegutsenud inimesi ning aimata tulevikku. KASUTATUD KIRJANDUS Taylor, K. (kuupäev puudub). Ajupesu. Mõtete kontrollimise teadus. Pilgrimi raamat. Vooglaid, Ü. (kuupäev puudub)
Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. 4. Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord,
Demokraatia oli Platoni arvates halb(see oli mõistnud hukka tema õpetaja) ning demokraatia ei suuda enam üless liikuda aristrokraatia juurde. Demokraadid nõuavad vabadust ja võrdsust. Nad võtavad oligarhidelt raha ära ja jagavad võrdselt laiali, olenematta sellest kui palju keegi tööd teinud on. Inimesed hakkavad oma võrdsusega teisi lämmatama, sest inimesed pole füüsiliselt ega vaimselt võrdsed. Võrdsus inimeste vahel kaob ja tekivad demagoogid ehk rahvajuhid. Tegelikult aga rahvamanipulaatorid. Hakatakse süüdistama kõiki teisi, aga mitte end ega demokraatiat. Peamiselt süüdistatakse oligarhe. Kerkib esile 1demagoog, kes on suutnud kõige rohkem rahavast enda ümber koondada. Temast saab türann. Ta on ainuvalitseja ja teda kontrollivad tema ihad, mitte vastupidi. Rahvaolukord pole hea. 3.Platoni poliitiline õpetus. ............................................................................................
- tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust - edendab ühist ja individuaalset heaolu - tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia nõrgad küljed: - kõik inimesed pole võrdselt haritud,seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi - enamuspõhimõte võib põhjustada selle,et vähemuse huvid tallatakse jalge alla - kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu - pole välistatud, et võimule pääsevad demagoogid, kes kasutavad ära masside instinkte ja alateadvust=diktatuur Demograafia e. rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Teadmusühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja
Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia. 7 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia). Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje. Kas filosoofid haaravad võimu või kunn hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadustest->demagoogid haaravad võimu, loovad türannia. Aristoteles: Üks valitseja: monarhia(hea ja õiglane, töötab ühistes huvides). Türannia(halb monarhia kõrvalekalle, ebaõiglane ja valitseja huvides) Vähesed valitsejad: Aristokraatia (hea). Oligarhia (halb) Paljud: Politea(hea), Demokraatia(halb) 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega
paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon filosoofide valitsuse ideaal demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust kaks teed 1) Filosoofid haaravad võimu 2) Valitseja hakkab filosoofiks türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad võimu, valitsus on vägivaldne Aristoteles Üks + hea(ühised huvid) = monarhia Vähesed + hea = aristokraatia Palju + hea = politeia Üks + halb(valitseja huvid) = türannia Vähesed + halb = oligarhia Palju + halb = demokraatia kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdlus ebaõiglane halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim demokraatia on valitsus vaeste huvides Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks
Mesotes keskmise leidmine. Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda. Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum. Stoikud seltskond, kes on hingerahu otsingul. Esindajad: Vanem stoitsism : Zenon Kitionist Keskmine stoitsims: Poseidonios Noorem Stoitsism: Marcus Aurelius Zenon Kitionist tuli Ateenasse, rajas oma oma kooli hoones, mida hüüti Stoa poikileks. Stoikud on deterministid, st. et on veendunud et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Eeika : Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, siis tähendab looduspärasus mõistuspärasust.
demokraatlikku hingelaadi ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon tleb, et hinge kindlus on ilma kaitsjateta ning selle vivad hivata kskik millised ihad. Niisugune, n demokraatlik vabadus on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuigi kik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult vimu teostada kigil koos riigitri kljes rippuda ei ole vimalik ega huvitavgi. Seetttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja heaks vimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased prinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta sdistab endisi oligarhe vandenude sepitsemises demokraatliku vimu vastu ning toob nad selle rnga sdistusega kohtu ette. Seal mistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt sdi ning karistuseks hukatakse vi pagendatakse riigist, nende varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali
· kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad.
• kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad.
Platon: Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). ,,Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist ,,teadmist", näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje (,,koopamüüt"). 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks 2 Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia
Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoovidel on tõelised teadmised, nad näevad asjade olemust. Selle saavutamiseks kaks viisi: 1) filosoofid haarvad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, tekib vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (õiglane) ühistes Halb (kõrvalekalle, huvides ebaõiglane) valitseja 8 huvides üks monarhia türannia
Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik on monarhia, seejärel väheselik aristokraatia ning politeia. Halbadeks on türannia, oligarhia ja demokraatia. Milline on Arsitotelese arvates parim? : Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest).
Foucault, kes lähtub samast põhimõttest, uurides seksuaalsuse diskursuse õhutamist ja perverssuste juurutamist läbi nende eitamise ja represseerimise. Weberil oli väga tugev ühiskondlik närv ja ta tegutses vahelduva intensiivsusega ka poliitilisel rindel. Hoolimata oma kapitalistlikust ilmahoiakust toetas ta kahel käel streike ja ametiühinguid. Weber on eelkõige keskklassi ideoloog. Demokraatiat nägi ta vahendina tugevate karismaatiliste liidrite esilekerkimiseks, kes kui ,,demagoogid suruksid massidele peale oma tahte". Annus mirabilis ja Einstein Oleme semiootika sünniloo lahti harutamisel jõudnud aastasse 1905, mis on ajalukku läinud annus mirabilise nime all. Nüüd ning mitte kuidagi teistmoodi ei või me puudutamata jätta plahvatuslikke sündmusi kahes hinge ja mateeria polaarsuse tippotstes asuvas teadusharus füüsikas ja psühhiaatrias mille kohta võib liialdamata väita, et need senised
vabadus” on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuna puudub vastav kasvatus ja haridus, siis pole tagatud, et vabadust teostataks vooruslikult ning et see viiks eudaimonia`le. Kuigi kõik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult võimu teostada – kõigil koos riigitüüri küljes rippuda ei ole võimalik ega paku enamusele ka huvi. Seetõttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja rahva heaks võimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased pärinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tõttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta süüdistab endisi oligarhe vandenõude sepitsemises demokraatliku võimu vastu ning toob nad selle ränga süüdistusega kohtu ette. Seal mõistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt süüdi ning karistuseks hukatakse või
2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest)
toimub kuulaja kiitmine ja meelitamine. Inimestele meeldib see, kui neid pidevalt kiidetakse ja meelitatakse. Aava näitlikustab antud võtet tabavalt järgneva vanasõnaga: „Kiida lolli, tõmbab lõhki!“ (Aava 2003: 66). „Kuulaja kasu rõhutamine“ mõjutusvõttena võimaldab demagoogil oma huvisid varjata (Aava 2003: 66). Pidades silmas seda, et tugeva juhi eesmärkideks on kaitsta oma rahva huve, sest siis saavad demagoogid hoida varjus enda huvisid, samal ajal kui nad püüavad võita rahva poolehoidu. Näiteks ütlevad poliitikud, et nad ei tegutse mitte enda, vaid rahva huve silmas pidades (Aava 2003: 66). Tegelikult paljudel juhtudel peavad poliitikud enda huve aga tähtsamaks. Argumentum ad crumenami puhul apelleeritakse teistmoodi kasule. Tahetakse olla kas mingi asja poolt või selle vastu, kuna nii on kas poliitiliselt, materiaalselt või moraalselt rahvale
Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) · 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristoteles: (järj. üks, vähesed, paljud): monarhia, aristokraatia, politeia hea, ühistes huvides ning vastandina halb, valitseja huvides: türannia, oligarhia, demokraatika. Parim sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane · leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid)
Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu.-võim, mille abil saab teisi käsutada Sisemine suveräänsus-riigi ülemvõim siseriigis Väline suveräänsus-ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega 12.3Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1
Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt). Selleks kaks teed: filosoofid haaravad võimu/kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu; vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, Halb vorm õiglane) vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia
Õiguslik suveräänsus kompetentsi ülemuslikkus; poliitiline suveräänsus ülemvõim; sisemine suveräänsus e rahvasuveräänsus ülemvõim siseriigis; väline suveräänsus vahetu ja võrdne suhtlemine teiste riikidega. 3. Riigivormid Traditsiooniliselt Aristotelese järgi jagatakse riike: 1. Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides (või mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides või demagoogid kasutavad rahvamasse ära). 2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või oligarhia väike hulk enda huvides). 3. Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 4. Monarhia monarh kõikide hüvanguks 5. Türannia türann oma hüvanguks Aquino Thomas: Parim riigivorm on sega-riigivorm (status mixtus), kus on nii aristokraatia kui demokraatia elemente.
rikaste ja vaeste oma. Üleminek demokraatiale leiab aset siis, kui vaesel enamusel õnnestub kukutada rikaste oligarhide võim. Tühistatakse varandustsensused, kõik on võrdsed võimu teostama. Aga inimesed, kes pole hariduse ja kasvatuse kaudu valitsemiseks ettevalmistatud, ei suuda ,,demokraatlikke vabadusi" ellu viia. Hääletamine on peamiselt hääletajate arvamuse avaldamine üldise hüve kohta. Kerkivad lihtrahva, demose, juhid demagoogid, heategijad, kes on valdavalt oligarhia tingimustes vaesunud endiste rikaste seast. Demokraatiagi hävitab end oma põhiprintsiibi liialdamisega. Kõige halvem valitsemisviis türannia sünnib siis, kui keegi demagoogidest, kasutades rahva viha vastu loodud isiklikku ihukaitseväge, suudab kehtestada ainuisikuvõimu. Platon nimetab türanni isatapjaks, rahva kui tema ,,isa" tapjaks. Eeldused valitsemisviiside
Analoogiad: Filosoofid omavad tõelist “teadmist”, näevad asjade olemust; teised näevad süda juhib keha vaid varje (koopamüüt) mõistus juhib hinge 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Jumal juhib universumit Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid -> Aquino Thomas türanniast vägivaldne valitsus Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). Aristotelese valitsusvormid ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust Milline on Aristotelese arvates parim? külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu
"Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) tavalised inimesed näevad vaid varje koopaseinal, filosoofid suudavad näha tõelisi asju. · 2 teed: · 1) filosoofid haaravad võimu; · 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristotelese valitsusvormid pooldas filosoofide valitsemist. Nemad on eriliselt kasvatatud, haritud, neid ei saa olla palju. Filosoofid on need, kes näevad riigi tõelisi huve, kuna on võimelised tabama asjade tõelist olemust. Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides
annaabi.ee 
