Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stantsimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjalitehnika instituut
Metallide tehnoloogia õppetool
Kodutöö aines
МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
Töö nimetus SURVETÖÖTLUS ( stantsimine )
Töö nr: 18
Ees- ja perekonnanimi :trollolloo
Üliõpilaskood:trolloloo
Rühm: Matb23
Juhendaja :
Eduard Kimmari
Töö tehtud: 11.04.12
Töö esitatud:
15.04.12
Töö arvestatud:
Töö eesmärk ja ülesanded:
Joonistada variandile vastav detail.
Valida stantsimisviis , iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala.
Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem.
Töötada välja ja vormistada stantsise joonis.
Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus.
Variant 18
Kuna detail on sümmeetriline ja torulaadse kujuga, otsustasin valida horisontaalstantsimismasina. Horisontaalstantsimismasinat kasutataksegi erinevate torulaadse kujuga detailide tootmiseks, sest sellega masina puhul on lihtne saada sisemist ava. Detaili külgi hoiavad matriitsid, millest üks on liikuv, teine liikumatu. Detaili ava vormib tempel, mis asetseb pealiuguri küljes. Deformeerimine algab, kui piiraja läheb eest ära ning pealiugur liigutab templi alla tooriku suunas, samal ajal liigub liikuv matriits liikumatu matriitsi suunas. Matriitsid sulguvad ning tempel deformeerib tooriku. Kui vormimine on toimunud, eemaldub esmalt tempel, siis liikuv matriits ning detail vabaneb.
Horisontaalstantsimismasinaga stantsitakse peamiselt silindrilisi detaile, nagu vardad, rõngad ning nt astmelised torud. Seadme toodangu täpsus on suur ning samuti ka tootlikkus .
Horisontaalstantsimismasinaga kaasnes ka stantsi tüübi valik, mille määras masin. Horisontaalstantsimismasinat kasutades valitakse kinnine stantsi tüüp. Kinnine stantsi tüüp määrab soodsa lahutuspinna, sest konkreetset detaili „pooleks lõigata“ ei ole suurt mõtet. Lahtise stantsimise puhul oleks pidanud lahutuspinna detaili keskele määrama, et oleks võimalik kontrollida, kas stantsi pooled on nihkes. Kinnise stantsimise puhul ei moodustu ka väliskraati.
Otsustasin stantsimiskalded lisada vaid detaili sisepinnale, sest matriitsidest detaili eemdalamine, ei tohiks probleeme valmistada.
Detaili sisemuses on ava, millest enamiku saab stantsimise teel, sest esimene diameeter on 40 mm, mis ületab 30 mm piirangut. Kuna ava on astmeline, siis teine diamteer on 20mm, mis jääb 30 mm-le alla ning seda stantsimise teel ei tehta. Detaili teljega risti olevat ava stantsimise teel pole võimalik saada, see tuleb hilisema töötlemise teel.
  • Deformeerimisskeemi valik
    T
    II.Töötlusvarud
    III. Stantsimiskalded, sisemised 7 kraadi
    jhjh
    IV. Stantsise joonis , I. ümardatud nurkadega , II. valuraadiustega.
    V.V
    V. Stantsise lõppvao eskiis , koos stantsidega (nurgad on ümardatud, kuid valuraadiused on märkimata. (Liikuva ja liikumatu matriitsi viirutus on tsipakene erinev) )
  • Stantsimine #1 Stantsimine #2 Stantsimine #3 Stantsimine #4 Stantsimine #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor crl Õppematerjali autor
    Kodutöö stantsimisest

    Sarnased õppematerjalid

    SURVETÖÖTLEMINE-plastne vormimine
    6
    doc

    SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine)

    kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Stantsimisviis Horisontaalstantsimismasinaga valmistatakse peamiselt peaga varda, rõnga, puksi ja astmelise toru tüüpi detaili toorikuid. Seetõttu sobib antud stantsimisviis minu variandile vastava detaili valmistamiseks. Horisontaalstantsimismasin on põhimõtteliselt horisontaalne väntpress. Elektrimootor 1 paneb pöörlema kiilrihmülekande 2, hooratta 3 ja siduri 4 kaudu ajamivõlli 5

    Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
    Kodutöö Survetöötlemine 100 100
    8
    pdf

    Kodutöö Survetöötlemine 100/100

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne Töö nr: vormimine) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö F. Sergejev 23.04.2013 arvestatud: Töö ülesanded: Teha stantsise joonis(lahutuspind, töötlusvaru, stantsimiskalded) Deformeerimisskeem(lahutuspind, deformeerimissuund) Lõppvao eskiis.(kraadisoon, ümardusraadiused) Valida stantsimiseviis, tööriistad ja seadmed. Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja va

    Materjaliõpetus
    Survetöötlus
    13
    doc

    Survetöötlus

    E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne: 1) Joonestada varjandile vastav detail. 2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli.

    Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia
    SURVETÖÖTLEMINE-plastne vormimine
    6
    docx

    SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine)

    Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1. Stantsimisviisi valik Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus

    Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
    Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE-plastne vormimine
    10
    doc

    Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine)

    Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. 1. Detaili eskiis: 2. Stantsimisviis: Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute täpsus on kõrge ja, võrreldes vasaratega, on tal suurem tootlikkus ja paremad töötingimused. Väntspressil väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsimiskallakuid ja sellega säästa metalli. Väntpresside valmistavate stantsiste tüüpkujud on sellised: 3

    Masinaelemendid
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

    Kategoriseerimata
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun