Facebook Like
Küsitlus

Dalmaatsia rannik - sarnased materjalid

rannik, dalmaatsia, horvaatia, rannajoon, haruldane, rooma, turismipiirkonnad, aadria, montenegro, dubrovnik
7
odp

Dalmaatsia rannik

Dalmaatsia rannik Antsla 2012 Dalmaatsia rannik On rannikutüüp , mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega ü...

Geograafia - Keskkool
15 allalaadimist
7
odp

Dalmaatsia rannik - esitlus

Dalmaatsia rannik Kadriann Soe 10b Dalmaatsia rannik Asub Horvaatias Rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud Dalmaatsia rannik on iseloomul...

Geograafia - Keskkool
9 allalaadimist
8
ppt

Taga-Euroopa, Horvaatia

...620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Kü...

Geograafia - Põhikool
22 allalaadimist
2
doc

Euroopa loodusimed

Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suun...

Geograafia - Keskkool
15 allalaadimist
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

...suunda, ning setete pikirände tulemusel moodustub. Nö. rannapikendus. 13 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik.  Fjordrannik- rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkon...

Geograafia - Keskkool
26 allalaadimist
5
pptx

Rannikud

Rannikutüübid Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud o...

Geograafia - Keskkool
6 allalaadimist
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

...kus väheneb, kõrgus aga suureneb) 11. Kuidas tekivad maasääred? Kui rannajoon muudab järsult suunda ja setete pikirände tulemusena tekivad maasääred. 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik-kõrge kaljuline rand, liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ...

Geograafia - Keskkool
11 allalaadimist
16
pptx

Horvaatia ülevaade

...ž Rahvastikust 89.6% horvaadid  Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD  Zagreb – 779 000 inimest  Split – 189 000 inimest  Rijeka – 144 000 inimest  Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD  Kesk-Doonau madalik  Dinaari mäestik  Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU  Sava  Drava  Doonau  Parasvöötme mandriline kliima  Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK  Pikkus 650 km  Laius 60-230 km  Kõrgeim tipp 2692 m  PLITVICE RAHVUSPARK  Palju jugasid  16 järje...

Geograafia - Keskkool
4 allalaadimist
22
docx

Horvaatia

...‚· Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud. praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas.  9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla. Trpimir, Domagoj Dalmaatsia vürst Tomislav ühendas mõlemad rühmad 925. ...

Geograafia - Kutsekool
5 allalaadimist
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

...annik DELTARANNIK - madal rannik, liigestatud paljude jõeharudega nt. Niiluse suue LIMAANRANNIK (LIMAAN - jõe suudmesse tekkinud merelaht, ESTUAARSUUE) Musta mere rannik, Amazonas LAGUUNRANNIK (LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR) DALMAATSIA RANNIK - ranniku lähedal palju väikeseid madalaid saarekesi Aadria mere ääres RIARANNIK (RIA - mandrisse lõikunud laht, mida eraldavad üksteisest mäeahelikud, ja mis on tekkinud jõeorgude üleujutusel Pürenee poolsaare põhjaosa MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON ...

Geograafia - Keskkool
384 allalaadimist
14
doc

Sise ja välistegurite toimel kujunenud pinnavormid

...a laugrannikuks. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pank-rannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute tüübid: 6 · Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte ranna-joon kulgeb maismaa ranna-joonega paralleelselt. · Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega ­ pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja...

Geograafia - Põhikool
27 allalaadimist
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

...) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po- Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud j...

Geograafia - Keskkool
81 allalaadimist
1
docx

Rannikute geomorfoloogia

...ne suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnan...

Geograafia -
6 allalaadimist
10
docx

Maasfäärid ja energia

...stu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid. skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle ...

Geograafia - Keskkool
3 allalaadimist
34
doc

Soome lahe rannikumadalik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE..........................................................................

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
4 allalaadimist
16
pptx

Peipsi rannik

PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED:  Eesti pikima rannajoonega (30km)  Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi  Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi  Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline  Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid   vana...

Geograafia - Keskkool
1 allalaadimist
8
docx

Vahemere rannik

Vahemere rannik Pilt 1. Dalmaatsiarannik Aadria mere idarannik. Seal asub dalmaatsiarannik- paralleelselt rannikuga kulgevad piklikud saared. Rannik on liigestatud, saartevahelised lahed on sügavad. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppun...

Geograafia - Põhikool
5 allalaadimist
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

...Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn d. Venemaa ...

Turismiettevõtlus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
91 allalaadimist
5
rtf

Horvaatia ehk Kroaatia

...avad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-R...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

...hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, m...

Geograafia - Keskkool
189 allalaadimist
18
docx

Veeringe maal

...id liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-k...

Hüdrosfäär - Keskkool
8 allalaadimist
4
pdf

Hüdrosfäär

...Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised l...

Hüdrosfäär - Keskkool
6 allalaadimist
4
docx

Hüdrosfäär

...va FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud. b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul LAIDRANNIK a) kuidas tekkis? Maapinna tõusu ja mere tõttu. b) kus maailmas esineb? Kariibi meres, Väinameres, Vahemerel, Sotimaal, Iirimaa rannikul RIASRANNIK ...

Hüdrosfäär - Keskkool
9 allalaadimist
17
doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

...galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. dialektid, mida loetakse vahel keelteks: franko-provantsaali, gaskooni. 17. veebruar Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt. Üks romaani keel on kaväljasurnud keel­ dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas. Aga seda keelt jõuti veel ka dokumenteerida. Viimane kõneleja elas Vahemere saarel (Krki ehk Veglia saar). Romaani keeled on vaadeldavad k...

Sissejuhatus romaani... - Tartu Ülikool
86 allalaadimist
68
pdf

VARAUUSAEG

...da oma kodumaad ,,tüürita laevaga tormis". Mõjukamad viis riiki ­ Milano hertsogkond, mida tema strateegilise asendi tõttu Lombardia madalikul üle Alpide kulgevate kaubateede ristmikul nimetati ka Itaalia lukuks; Veneetsia vabariik, kellele kuulusid lisaks Itaalia aladele ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küpros ning arvukad Egeuse mere saared; Firenze vabariik, Medicite perekonna valitsetav Itaalia kunsti ja vaimu metropol; Kirikuriik paavsti ilmaliku võimu alana ning Aragóni (Hispaania) võimu alla kuulunud Mõlema Sitsiilia (Napoli) kuningriik ­ hoidsid vastastiku üksteis...

Ajalugu -
73 allalaadimist
226
doc

Portugali põhjalik referaat

...tmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Bras...

Geograafia - Keskkool
21 allalaadimist
18
doc

SAKSAMAA 1871-1945

...nlaste alasid läinud Ungari ja Bulgaaria valdusse. Slovakkia oli Saksamaa mõjualune, ent vormiliselt iseseisev riik. Märtsis 1941 ühines kolmikpaktiga ka Jugoslaavia, mille järel tegid britid seal riigipöörde. Selle peale sakslased tungisid Jugoslaaviasse, millest Sloveenia, Dalmaatsia, Montenegro ja Makedoonia okupeeriti (Itaalia ja Bulgaaria abiga, kes seeläbi oma valdusi suurendasid), Horvaatias ja Serbias pandi võimule natsisõbralikud poliitikud Jugoslaavia järel tungisid sakslased aprillis 1941 ka Kreekasse, mida sügisel 19940 oli Mussolini juba ebaõnnestunult vallutada ...

Ajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
2
doc

Geograafia - Euroopa

...vad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk-Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po-Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumi...

Euroopa - Keskkool
1 allalaadimist
3
docx

Hüdrosfäär

...evad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne. Dalmaatsia rannik- rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud.Aadria mere rannik, Riasrannik- rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed, endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretasem...

Hüdrosfäär - Keskkool
63 allalaadimist
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

...sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi kolmesajaks tegelikult iseseisvaks riigiks. Itaalia riigid varauusaja alguses. 1. Milano hertsogkond- Lombardia madalikul (üle Alpide kulgev kaubatee) 2. Veneetsia vabariik- lisaks Itaalia aladele kuulusid ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küprus ning arvukad Egeuse mere saared 3. Firenze vabariik- valitses Medicite perekond 4. Kirikuriik- paavsti ilmaliku võimu ala 5. Mõlema Sitsiilia (Naapoli) kuningriik- Aragoni võimu all Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad varauusajal. Varauu...

Ajalugu - Tartu Ülikool
28 allalaadimist
18
pptx

Eesti rannikumeri

7 Eesti rannikumeri Marianne Kangur KM31 Maakerge... Eesti jääb suuremas osas maakerke alale. Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremin...

Rannikumere ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
14 allalaadimist
15
docx

Eesti suurimad sadamad ja lahed

...erminal  söeterminal 9  segalasti terminal (terminalis ka külmkompleks) 10 2. Eesti suurimad lahed 2.1 Pärnu laht Pärnu laht, Eesti edelaranniku suurim laht; pikkus üle 20 km, suurim laius lahesuus Tõstamaa poolsaare lõunatipu Torila neeme ja Pikla nina vahel 11,5 km, pindala ligi 400 km 2, suurim sügavus lahesuus 12, keskosas 8 m, rannajoone pikkus ligi 140 km (Liu–Pika ehk Suure nina joonest kirdes asuva laheosa pindala 215 k...

Merendus - Eesti Mereakadeemia
4 allalaadimist
41
doc

Riigieksami materjal

... Külmas hoovuses on vesi külmem kui ümbruskonnas. Jahedam õhk sisaldab vähe niiskust, on tihedam ja raskem ega soodusta sademete teket. Nõnda põhjustavadki rannalhedased külmad hoovused mandril kuiva ja mõnevõrra jahedamat kliimat. 26. Mere kuhjuva ja kulutava tegevus järsk-ja laugrannikutel; näited inimtegevuse mõjust rannikutele Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunenud kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, m...

Geograafia - Keskkool
1195 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun