Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Daatumid parast II Maailmasõda - sarnased materjalid

kuuba, president, konverents, 1959, truman, genfi, eisenhoweri, kariibi, peaminister, aasia, eesriie, bien, blokaad, rahuleping, dien, raudne, nato, petab, angoola, gaulle, lisminister, kennedy, genfis, 1879, riigisekret, sung, nikita
thumbnail
6
docx

Maailm pärast Teist maailmasõda

Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ­ ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman ­ USA president W. Churchill / C. Attlee ­ GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis GER piirid Poola ja Saksa piir ­ Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati:

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

Suurbritannia, Prantsusmaa, Egiptuse riigipööre, Suessi kanali riigistamine, Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus taastada kontroll kanali üle, vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, Suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas, 5. Jossif Stalin - NSVL riigipea 1924-1953, enne seda Kommunistliku Partei peasekretär, kirjutas alla MRPle NSVLi esindajana; stalinismi rajaja, Winston Churchill ­ vabamüürlasest Ühendkuningriigi peaminister 1951-55, Harry Truman ­ USA 33. president 1945-53, kelle doktriini järgi sai USA välispoliitika aluseks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu, George Marshall ­ USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek ­ Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong ­ Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailm pärast II maailmasõda

NSVL plaanidega nõustuti sest ilma temata oleks olnud raske sõda võita. Külma sõja ajal aga hakkas teiste riikide suhe NSVL-sse muutuma ja hakati Atlandi harta põhimõtteid üle vaatama. DOOMINO TEOORIA ­ kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA ­ 1960- 1973 WILSON ­ Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT ­ väljumine ülemaailmsest maj. kriisist. TRUMAN ­ Marshalli plaan KENNEDY ­ Kuuba kriis NIXON ­ Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN ­ Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat.

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

PÄRAST II MAAILMASÕDA

PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki ­ sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 ­ 1990. 1. Euroopa on lõhenenud ­ kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk ­ Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine ­ riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks ­ st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 ­ nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile ­ Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie e

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis.

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis.

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Maailm pärast II maailmasõda

Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtide üleskutseid ohverdada end kaugete riikide abistamise nimel. Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika moraalne erandlikkus- veendumus, et Ameerika väärtused on rakendatavad üle kogu maailma, mis oli nii hoogsalt käima lükanud sõjajärgse ülesehitusetöö- pöörduma iseenda vastu. Nüüd kaheldi Ameerika enda kõlbelsuses, nii Vietnamis kui ka kõikjal mujal. Presidendid - vt vihikust. Harry Truman (1945-1953) II maailmasõda Külma sõja algus Trumani doktriin Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) Apollo projekt Kuuba kriis 1963.a mõrvati lahtises autos visiidi ajal dallasesse Lyon Johnson (1963-1969) Vietnami sõda sekkumine Richar Nixon (1969-1974)

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

USA presidendid pärast II maailmasõda

ja poliitilist koostööd. Ühendriigid võtsid enda peale Vaba Maailma kaitsmise, kuid samal ajal ka selle juhtimie, nõudes puhuti järelandmisi ja vastutulekut neilt riikidelt, kes vajasid kaitset. 1949: Mao Zedong Hiina Rahvavabariiki välja kuulutamas Hiina kodusõjas tugevdas kommunistide võit Hiinas tugevndas kommunistide positsioone kogu maailmas, aidates eriti kaasa nende mõjuvõimu laienemisele Aasia. NSV Liidul valmib aatompomm Nõugkogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.a katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. Korea sõda (1950-53) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus. Kommunistlik Põhja- Korea tugis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle terriotooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Järgnenud kuue aasta jooksul käis ühelt poolt Egiptuse ja Süüria ning teiselt poolt Iisraeli vahel kujunenud rindejoonel hajus tulevahetus või positsioonisõda. Esimesed sammud rahu suunas. 1967. aasta nov võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, mis sõnastas Lähis-Ida kriis rahumeelse reguleerimise põhimõtted. Paraku nurjusid kõik katsed seda resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 1 KOREA SÕDA 1950-1953.a Pärast II maailmasõda jagati Korea kaheks:

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
5
doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D. Eisenhower- USA president 1953- 1961, lahendas Suessi kriisi. 3) J.F. Kennedy- USA president 1961-1963, lahendas Kuuba kriisi ja tema ajal ehitati Berliini müür. 4) L. Johnson- USA president 1963-1969, kes alustas Vietnamis sõda, pidades

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Ajalugu V - II maailmasõda

Sueedi mäestiku piirkonnas elas 3 miljonit sakslast, kes olid umbes 25% kogu rahvast. Alguses nõuti sakslastega asustatud alade ühendamist Saksamaaga. Tsehhoslovakkia oli demokraatlik riik ja tegelikult ei olnud sudeedi sakslased Hitlerist vaimustatud ­ neil oli omavalitsus, minister valitsuses, oma partei. Varsti hakkasid sudeedisakslased ise ka nõudma, et nad saaks Saksamaa osaks. Suurbritannia kartis, et alata võib sõda ­ nad sekkusid 1938 diplomaatiliselt. Peaminister Chamberlain lendas kohale ja hakkas Hitleriga läbi rääkima ­ 29. septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia. Tsehhoslovakkiat, ked asi puudutas, sinna ei kutsutud. Otsustati, et rahu säilitamiseks peab Tsehhoslovakkia juba oktoobris loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, kuid kuna oli piiriala, olid seal kõik kindlustused Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda

- loobuti (islam ja komm. ei tekkis tuumasõja oht kui edukam) reform sobinud kokku) 3)Ingl., Pr. NSVL teatas oma mõju maailmapoliitikas tuumapommist. hakkas vähenema KUUBA KRIIS BERLIINI KRIIS VIETNAMI SÕDA PRAHA KEVAD AFGANISTANI SÕDA (1959-62) (1961) (1964-73) (1968) (1979-89) 1959- toimus Kuubas Põhjused: 1) SDV-st 1954 ­ Vietnam jagunes: Põhjused: 1)dem. reformid 1973 ­ kukutati riigipööre, mille põgenesid noored, 1)Põhja- V. (komm

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. · Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. · Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 5. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981

Ajalugu
240 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärast Teist maailma Sõda...

NSVL kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, kuid kui lääneriigid korraldasid õhusilla üle blokaadi, siis ei andnud see Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati mõne aja pärast. NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud. Kuna paljud idasakslased põgenesid läände, siis selle takistamiseks ehitas Saksa DV 1961. aastal müüri, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 1950. aastatel puhkes sõda Koreas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSVL, Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Sõda lõppes tulemusteta, maa jäi endiselt jagatuks. Kariibi kriis hakkas arenema, kui 1950. aastate lõpul teostas F. Castro relvastatud riigipöörde ning asus kehtestama kommunistlikku diktatuuri. USA toetas sealjuures kommunismivastaseid jõude ning lootis

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda

KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS *1950a tekkisid pingekolded LähisIdas, Aasias, Euroopas. LähisIda: Iisraeli sünd, vastuolude teravnemine 14.mai.1948 kuulutati välja juutide riik Palestiina araablased polnud aga nõus Palestiinat juutidega jagama ja ründasid Iisraeli 1949a sõlmiti vaherahu Aasia: kommunismi levik tekkis 2 Korea riiki: PKorea (NSVL) ja LKorea (demokraatia) Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

· Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 6. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel?

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maailma ja eesti pärast teist maailmasõda

Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõjuvõimu suurendanda

Ajalugu
247 allalaadimist
thumbnail
8
doc

II maailmasõda

Egiptus tuli appi) 16. Selgita näidete abil väidet: II maailmasõda oli totaalne sõda kui IMSi inimkaotused põhinesid rindel olnud meestest siis IIMSis olid paljud neist aga tsiviilelanikud...samuti pidid okupeeritud maade rahvad sõdima siis okupeeritud maa poolt(Saksa või NSVL) *sõjaline tegevus *ei piirdu ainult euroopaga *Jaapan-Hiina seal kandis ka sõjategevus 17. Pariisi rahukonverents ­ osalised, kokkulepped, tähtsus? Osalised: Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando Kokkulepped: head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II maailmasõda

Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Külm sõda sai hoo sisse Saksamaa lõhenemise ajal. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigivälispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nim Trumani doktriiniks. 1947. aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär e välisminister George Marshall välja kava,

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

nimetuses sõna Briti Tänapäeval kuulub RÜ-sse 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte: Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeane Briti monarhi(Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) Teise, põhiossa, kuuluvad need, kes tunnustavad Briti monargi üksnes RÜ ühtsuse sümbolina. RÜ organisatsiooniline struktuur on lõtv puudub põhikiri ja kõrgeim koostöövorm on valitsusjuhtide konverents, mis toimub aastas korra. POLIITILINE ELU JA MAJANDUS Kaheparteisüsteem, kus poliitilist elu juhivad Konservatiivne ja Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Need kaks parteid on Londonis võimul vaheldunud pidevalt. Tööerakondlikud valitsused püüdsid suurendada riigi ja valitsuse osa majanduse juhtimisel 1940. viisid läbi ulatuslikke nastsionaliseerimisi laiendati tunduval sotsioaalhooldesüsteemi, mille eesmärk oli heaoluriigi loomine kõigile.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
9
doc

II Maailmasõda

Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ka president. Parlament vahetus palju ja erakonnad olid noored ja ebastabiilsed. 1920 aasta põhiseaduse jooned kajavad vastu tänasestki põhiseadusest (101 liikmeline ja ühekojaline Riigikogu) 4. Kommunistlik Internatsionaal (Komintern). Eesti jaoks oli asutatud Eestimaa Kommunistlik Partei, millel olid põrandaalused rakukesed ka Eestis. Juhiks oli Viktor Kingisepp, 1922 aastal tabati ja lasti maha riigireeturina. Riigipööret see ei peadanud,

10.klassi ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit; Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek. Trumani doktriin. 1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi ees palus president Truman 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Oma kõnes lausus Truman, et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele, mida üritatakse teostada küll relvastatud vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Seda kõnet loetakse Trumani doktriini e

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

teel. ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit; Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek. Trumani doktriin. 1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi ees palus president Truman 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Oma kõnes lausus Truman, et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele, mida üritatakse teostada küll relvastatud vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Seda kõnet loetakse Trumani doktriini e

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajalugu 1. maailmasõda

Saksamaa kahte ossa ­ riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
docx

I maailmasõda

6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Paul von Hindenburg- Saksamaa sõjaväelane(feldmarssal) ja riigitegelane, president aastatel 1925­1934. Philippe Petain- Prantsusmaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea aastail 1940­1944. Grigori Rasputin- vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Nikolai II- Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Lev Trotski- juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. vürst Lvov- Ajutise valitsuse juht Vladimir Uljanov- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Teine maailmasõda

........................... 7 6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine........................................................................................ 7 6.2 Ardennide lahing........................................................................................................................... 8 6.3 Berliini vallutamine...................................................................................................................... 8 6.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents.................................................................................. 8 6.5 Jaapani purustamine ..................................................................................................................... 8 6.6 Pariisi rahukonverents.................................................................................................................. 8 6.7 Nürnbergi protsess.................................................................................................

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teine maailmasõda

Punaarmee liikumist läände saatsid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal. Eriti ulatuslikuks muutusid need saksamaa territooriumil. Sõja viimastel kuude jooksul vägistasid punaarmeelased Saksamaal ligi kaks miljonit naist. 8. Hitleri vastane koalitsioon: Lend leasi seadus-USA kongressi otsus laenata ja rentida sõjavarustust Sakslaste ja tema liitlaste vastu sõdivatele riikidele(NSVL-toiduabi, püssirohi, sutod). 1941 14.aug Atlandi harta: USA majanduslik abi Moskvale. USA President F.D.Roosvelt ja Briti peaminister W.Churchill-kirjutasid alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorralduse põhimõtted. Leppisid kokku veel vastastikuse sõjalise abi asutamises. Sõja eesmärgiks oli vastaste purustamine, mitte uute territooriumite haaramine. Endised riigipiirid taastatakse ja rahvastele antakse enesemääramise õigus. 1943 Teherani nõupidamine: Iraani pealinnas, Saksamaa vastased riigid: J.Stalin(NSVL), F.D.Roosvelt(USA), W

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
6
doc

II Maailmasõda

aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mille kohaselt lootis ta vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa (sunniviisiliselt ka Tsehhoslovakkia) Müncheni kokkuleppe, mille kohaselt pidi Sudeedimaa minema Saksa okupatsiooni kätte. Mõned alad, kus elasid poolakad ja ukrainlased, jagati vastavate riikide vahel. 1939

20. sajand maailmas
26 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks

Ajalugu
297 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun