~Otto von Bismarck~ 1871. Loodi Saksa keisririik, mille valitsejaks sai Wilhelm I ja kantsleriks (peaministriks) Otto von Bismarck. Otto von Bismarcki elukirjeldus. Sündnud Pommeris, 1815.aastal 1.aprillil. On pärit Brandenburgi aadlisuguvõsast. Ema haris lapsi, ta pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Oli juuraõpilane. Töökogemused: Diplomaat, amentikedutult.Mõisa majandamine, Preisi maapäeva saadik. Suri 1898.aastal 30. juulil. Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. Minu arvamus Otto von Bismarckist: Ta oli julm ega hoolinud teistest. Temaga oli raske koos olla ja tööd teha
OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks
Vastseliina Gümnaasium OTTO VON BISMARCK Referaat Kristin Tisler 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.
Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 8. klass Otto von Bismarck Referaat Õppejõud: Aivi Pärisalu Tallinn 2009 Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning suri 30. juulil 1898. aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast. Bismarck sündis kogu Euroopa jaoks olulisel ajal aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.
Keiserlik Saksamaa (1871-1918) Keiserliku Saksamaa poliitiline süsteem 1871.a. põhiseadus Prlamentaarses arengus jääb Saksamaa Inglismaale ja Prantsusmaale alla. Parteide väljakujunemine jääb hilisemasse aega. Tegelikuks võimuküsimuseks olid suhted keisri ja riigikantsleri vahel, suhtlus sõltus aga isikute omavahelistest suhetest. Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88- domineeris kantsleri konstitutsioon- Bismarck, Wilhelm II 1888-1918- keisri keskne Saksamaa; edeva keisri probleem, põhiseadus 1871. suurem osa Preisi põhiseaduslik- arusaam Saksamaast, kui riikide ühendusest, mis on koondunud ümber Preisimaa), Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), arusaam raudsest kantslerist. Saksamaa ühendamise suur tehnoloog. Domineeris keiser Wilhelm I üle. Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis (Bismarck VS Willhelm II)
riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa riikide valitsused ning Saksa Liidu üldkogu püüdsid kiiresti järelandmisi teha. Kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, soostuti ühtse Saksa parlamendi kokkukutsumisega. Enamikus riikides määrati valitsusse liberaalsemate vaadetega ministrid ning lubati välja töötada rahvale meelepärane konsitutsioon. 11) Kes oli Otto von Bismarck ja mis ajendas teda tegutsema ühtse Saksa riigi loomiseks? Otto von Bismarck sai Preisi valitsusjuhiks 1860.aastate algul. Siis sai alguse uus Preisimaa tõus. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda ei vaimustanud eriti Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni
19.saj. lõpuks ulatus tööliste osatähtsus 50-75 protsendini. Tekkis töölisaristokraatia oskustööliste seas. Nad said rohkem palka kui teised ja võisid lubada endale paremaid elu tingimusi. 19.saj. teisel poolel hakkasid töölised tundma end tähtsamatena ja korraldasid ülestõuse riigi ees, et määrata kindel tööpäeva pikkus, küsida rohkem palka jms. Tänu sellistele ülesastumistele koostati ka töölisseadusandlus, milles olid kirjas tööliste õigused ja kohustused. Otto Eduard Leopold von Bismarck: 1815.-1898.a. Otto von Bismarch, tuntud ka kui ,,Raudne kantsler", sündis Saksamaal, Schönhausenis. Tema suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist, mida tuntakse ka ühendamist ,,Raua ja verega". Ta pidas sellejaoks maha mitmeid võidukaid sõdu Austria, Taani ja Prantsusmaaga ning saavutas sellega Saksa Keisririigi väljakuulutamise Versailles'i lossi peeglisaalis. Temast sai esimene Saksamaa riigikantsler. Sõdades on teada, et Bismarch
Pandi peale kõrged kontributsioonid. Põhja-Pr.maale seati sisse okupatsiooni armeee, pidi loobuma mõndades territooriumitest. Viini kongress. 1814 koguneti Viini- tulid kõikide riikide juhid ja delegaadid. Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun.said aga vaid tegelikult otsuseid langetada- võtja riigid Suurriikide liit. 4 suurriiki hakkavad edaspidi probleeme lahendama rahumeelselt (Vene, Austria, Preisi + 1818 Pr.maa) Metternich ja tema põhimõtted. Austria kantsler, kes võõrustas Viini Kongressil viibijaid. Konservatiib. Pooldas restauratsiooni, taastada dünastiad, vana kord. Suurbritannia- võitis ennekõikke koloniaalvaldused, Mauriitius, Tobago, Hollandilt sai Kapimaa, Šeiloni Hispaanialt, Trinido, Joonia saared, Malta, Austria- kinnitati Lombardia, Veneetsia, anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap
II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853). Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonides jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu
Ometi jäi Prantsuse-Saksa vaen üheks kõige määravamaks faktoriks Euroopa jõudmisel uude sajandisse ja kõige ohtlikumaks süütematerjaliks uuele sõjale. Kolmekeisriliit Saksamaa seisukohalt vaadatuna oli esialgu põhiprobleemiks, kuidas vältida Prantsusmaal liitlaste leidmist. Parim lahendus oli vastase võimalike liitlaste enda poole tõmbamine või vähemalt mingil moel endaga sidumine. Sellest lähtus ka mitme aastakümne jooksul Saksa keisririigi poliitikat suunanud kantsler Otto v. Bismarck. Prantsusmaa võimalikuks liitlaseks Saksamaa vastu võis olla ennekõike 1867 loodud Austria-Ungari, sest Austria keisririik oli saanud lüüa 1866. aastal Preisi-Austria sõjas. Juba siis oli Otto v. Bismarck peatanud Preisi kindralitele ja sõduritele nii ahvatleva võidumarsi Viini, et mitte liigselt alandada Austriat. Kartus, et Austria võib asuda revansipoliitika teele, oli siiski põhjendatud. 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks ungarlane
Sardiinia sai Austria vastu peetud sõjas lüüa ning 1849. aasta augustiks suruti Itaalia revolutsioon maha. Plombiéres'i pakt ja Savoia-Nizza küsimus. Plombiéres'i pakt oli salajane kokkulepe Prantsusmaa ja Sardiinia vahel. 1858. aastal plaaniti Prantsuse keisri Napoleone III-ga sõjakäiku Austria vastu, vabastamaks Põhja-Itaalia alasid. Ehk Prantsusmaa lubas aidata Itaaliat. Tasuks pidid Prantsusmaa saama piirialad Nizza ja Savoia. Sõda Austriaga ehk nn Itaalia Teine iseseisvussõda 1859 (Solferino lahing, Zürichi rahu). oli Prantsuse keisririigi ja Piemonte-Sardiinia kuningriigi sõda Austria keisririigi vastu 29. aprillist 12. juulini 1859. aastal
Venemaa püüdis saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne industrialiseerimine, taastati Saksa tolliliit. 1859. asutasid liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. 1862. määras Wilhelm I preisi valituse juhiks Otto von Bismarcki, riiki juhititi nagu absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist prantsusmaaga, 18. jaanuar 1871. kuulutati versailles välja saksa keisririik. 2. Prantsuse valgustus
katoliiklaste seas jääb saavutamata, katoliiklik leer Baieri ja Austria vahel lõheneb; seetõttu on Preisimaal kergem Saksamaad (enda alla) ühendada. Saksamaa ühendamise järel keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edasiarendamisele. KEISERLIK SAKSAMAA: Wilhelm I I Saksa keiser. Preisi Hohenzollernite dünastia. 1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis. Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa
kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi- maa valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. See oli Saksamaa tuleviku jaoks oluline otsus. Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus vormiliselt esimene mees oli kuningas, kuid tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarck valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ning viis ellu sõjaväereformi, nagu oli kavandatud. Bismarcki-vastased poliitilised jõud ei suutnud tema vastu midagi ette võtta. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima
Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode, oli tsaar Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt. Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11
25. Saksamaa 1900 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Selle koha säilitas ka 20. sajandi konkurentsis, andes nii sajandivahetusel kui ka I maailmasõja eel 16% maailma tööstustoodangust. Kui Saksa riik ühendati, siis väga kiire tõus, puudusid tollitõkked, kaubavahetus elavnes ja keiser Wilhelm II (1871-1888) ajal hakati suurt tähelepanu pöörama laevandusele. Riigikantsler Bismarck oli seisukohal, et Saksmaa peab olema Euroopas tugevaim riik, aga ta ei tohi sõdida kunagi kahel rindel, sest siis saab ta lüüa. Saksmaa hakkas varakult otsima endale liitlasi, et võidelda oma põhivaenlase Inglismaaga (küsimus kogu maailma juhtrollis, Inglimaal palju kolooniaid, kuid Saksmaal polnud ja Inglismaa tundis ohtu). Kujunes välja keskriikide blokk Kolmikliit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksmaa,Itaalia,hiljem ka Türgi ja Bulgaaria. Saksamaa valitses oma kolooniaid jõhkralt
loobunud ja saadetud Elba saarele. See oli kokku kutsutud selleks, et luua uus Euroopa poliitiline korraldus. Seal osalesid kõikide Euroopa riikide esindajad va Türgi. Reaalsed otsustajad olid Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Sest nad olid suuriigid ja nende panus Napoleoniaegse Prantsusmaa purustamisel võeti arvesse. Kongressi võõrustajaks oli Austra kantsler peaminister Metternich. Ta tegutses selle nimel, et vabameelsed ja rahvuslikud taotlused jääksid kõrvale. Viinis kujundati süsteem, mis kannab nimetust Viini kongressi süsteem e Metternichi süsteem. Kongressi keskeks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa. Rakendatud põhimõtted: 1) legitiimsuse põhimõte taastati enne revolutsiooni valitsenud dünastiate võim. Prantsusmaa jaoks tähendas see Bourbonide dünastia taastamist
riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad sakslased. Wilhelm II poliitika eesmärgid ja tulemused: Saksamaa suurriik, armee rolli suurendamine ühiskondlikus elus, eelistas lähikonnas kuulekaid ametnikke, mitte visionääre. Jätkus tööstuse areng ja seeläbi Saksamaa majandusliku võimekuse kasv. Loobus Bismarcki ettevaatlikust välispoliitikast kahel rindel, ei hoidnud enam ära Vene-Prantsuse liitu (selle asemele tuli
mentaliteedi ja moraali (usin, töökas, praktiline). Maaaristokraatia (gentry) ja suurkodanlus sulasid kokku, mõlemad on parlamendis esindatud, tegelevad äriga jne. Inglismaal oli tugev klassiühiskond. Kui Prantsusmaal ei tehtud vahet kust pärit, siis Inglismaal tehti vahet, kas räägib Oxfordi inglis keelt või töölisklassi tavalist inglise keelt. Moodsa kapitalismi ja parlamentaarse demokraatia pioneerriik (parlamendireform 1832, 1867, 1884). 19saj on maailma juhtiv tööstusriik. 1832 hääleõigus keskklassi meestele, 1867 linnamehed, 1884 maamehed, 1918 naised. Juhtivad parteid kuni I MS lõpuni: uuendusmeelsed liberaalid ja mõõdukad konservatiivid. 20saj alguses ametiühingute poolt asutatakse Inglise Tööpartei, see oli algusest peale mõõdukas, mitterevolutsiooniline partei. Evolutsioon, mitte revolutsioon. Mõõdukas liberalism ja konservatism, ei kaldutud äärmustesse. Juhtivad poliitikud: 1
I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid). Armee- riigipoliitika instrument (Iron and blood). Diplomaatia- lisaks armeele (poliitilised, kaubandus- ja muud läbirääkimised). Sõda
4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12 Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati
Rahvaste Lahingus lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele Waterloo all Brüsseli lähedal ning 1815. aastal toimus Viini kongress. Sellel kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 42-st Austria poolt kontrollitavast riigist ja linnast. Seda juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist. 18201830 toimus kiire industrialiseerimine ja moodustati tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja Hannoveriga sama mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki.
kujunevad rahvuslikud poliitikud ning seatakse eesmärgiks oma riigi teke Iga etapi kohta Saksamaal 2-3 näidet: 1) Berliini ülikooli rajamine, Fichte tegevus mõistis hukka absolutistliku monarhia Tekivad mõisted nagu saksa kirjandus, kunst, teater, filosoofia 2) Wartburgi kogunemine Üle Saksamaaline üliõpilaste liit andis rahvusvärvid 3) Meestelaulu seltside rajamine Jahni rajatud turni- ja võimlemisseltside tegevus Esimene laulupidu 4) 1832. aastal Hambachi lossi juures saksa liberaalide koosolek(kogunesid erinevate rahvakihtide esindajad, nõue ühtse Saksa riigi loomiseks) Saksamaa Tolliliidu loomine, raudteede rajamine. Saksamaa rahvusriigi loomine Saksamaa koosnes 39 väikeriigist. Sinna on arvestatud ka 4 vabalinna(ei allunud ühelegi riigile, tegutses iseseisvalt). Rahvusriigi tekkeks oli 2 võimalust: 1) Ühinemine alt rahvusriigi loomine toimuks revolutsiooni teel(osalevad rahvamassid)
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse küsimuseks kuju
tulevase Itaalia riigi tuumikule. 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour, kes pani suurt rõhku Põhja-Itaalia majanduslikule arengule. Tol ajal rajati raudteid, ehitati ümber Genua sadam. Rahvuslikult oli meelestatud ka kuningas Vittorio Emanuele II. 1858. aastal plaaniti Prantsuse keisri Napoleone III-ga sõjakäiku Austria vastu, vabastamaks Põhja-Itaalia alasid. Tasuks pidid Prantsusmaa saama piirialad Nizza ja Savoia. Sõda algas 1859. aastal. Prantsuse-Itaalia ühisväed saavutasid otsustava võidu 24. juunil 1859. aastal Solferino lahingus. Austria loovutas Lombardia, mille Prantsusmaa andis Piemontele. Lõuna-Itaalia ühendamine Aprillis 1860 algas ülestõus Sitsiilias. Otsustavaks sai Calatafimi lahing Palermo lähedal. Ülestõusnutele tuli appi Garibaldi kahe laevaga. Kuninga väed asusid kõrgel mäel soodsatel positsioonidel, aga Garibaldi meestel tuli rühkida ülesmäge, kuid võit saavutati ikka
·indiaanlaste ja neegrite olukord, mõiste rassism (lk 34-36). Saksamaa ühendati 1867-1871 kui Lõuna-Saksamaa ühendati Põhja-Saksamaaga. Saksamaa liideti diplomaatiliselt ja sõdadega, purustati Taani ning võideti tagasi osad Saksa alad, Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõda, milles Austria sai lüüa ja kaotas võimu Saksa aladelt. Saksa Keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid. Keisriks oli Preisi kuningas, riigikantsler oli Otto von Bismarck. Napoleon III valitses Prantsusmaad ainuisikuliselt. Ta pööras suurt tähelepanu majanduse arendamisele ning aktiivsele välispoliitikale. Napoleon püüdis suurendada Prantsusmaa mõjukust maailmas. Saksamaaga hakati sõdima, sest Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa ühendamist ning majanduslikku edenemist ja sõjalist tugevnemist. Sõda lõppes Prantsusmaa kaotusega ja Napoleon III vangistamisega, Prantsusmaa kulutati taas vabariigiks. 19. saj
(Prantsusmaa) poole, 1858(?) Plombieres'i pakt (Sardiinia Piemonte ühines Prantsusmaaga).Sellega lubas Itaalia, et kui Napoleon III toetab Itaaliat, saab ta vastutasuks Nizza piirkonna ja Savoia. Keisrina tahtis Napoleon III kaitsta oma Euroopa huvisid Austria vastu, mitte ei toetanud niivõrd liberaalseid huvisid( vmt). Pärastpakti toimus kiire Austria provotseerimine, puhkes uus konflikt, mille käigus Austria sundis S-P desarmeeruma, mida viimane ei teinud.Austria väed tungisid 1859 Sardiiniasse ja puhkeb teine iseseisvussõda (esimene 1848-1849). Vastavalt paktile kuulutab Prantsusmaa Austriale sõja ning Austria lüüakse puruks. 1859 Solferino lahing. Austria on sunnitud loobuma Lombardiast Sardiinia kasuks. Sardiinia andiski Nizza ja Savoia Prantsusmaale. 1860ndatel toimus Garibaldi väga edukas ühendamisliikumine altpoolt. 1860a liikub Garibaldi kõigepealt Sitsiiliasse, siis maismaale, kus lüüakse puruks Mõlema Sitsiilia kuningriigi väed
lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele Waterloo all Brüsseli lähedalning 1815. aastal toimus Viini kongress. Sellel kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 42st Austria poolt kontrollitavast riigist ja linnast. Seda juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist. 18201830 toimus kiire industrialiseerimine ja moodustati tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja Hannoveriga sama mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa,
....................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani.................................................................11 2.4 Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret..................................................................
Uuenduste eest seisis Fichte (mõtte vabadus, tahte sõltumatus) 2. haritlaste liikumine: üliõpilasliikumine (Wartburg 1817), Ülesaksamaaline Üliõpilasliit (must, punane ja kuldne olid nende värvideks), Jena ülikool 3. Seltsiliikumine: meestelaulu seltsid, esimene saksa laulupidu (1845), turniseltsid (sportvõimlemine meestele), ,,Saksamaa laul" 4. poliitiline liikumine: levis liberalism, Saksa Tolliliit, 1832 nõue rahvusriigi järele Poliitiline etapp Alt ühendamist revolutsiooni teel, kõik võimulolijad võimult kukutada. 1848-49. aastatel tehti ka katse seda sooritada, kuid reaalselt see kukkus läbi. Ülalt kõik saksa riigid ühendatakse mingi juhtriigi külge. Selleks pretendeerisid kaks riiki: Austria-Ungari (Suur Saksamaa teke), Preisimaa (Väike Saksamaa). 18 19 08.04.08
muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki. See oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli riigipäev. Riigijuhtiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel. See viis sõjani, mille prantslased kaotasid. Nad pidid loovutama Alsace-Lorraine ning maksma 5 miljardit franki. Lisaks tõi
muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki. See oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli riigipäev. Riigijuhtiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel. See viis sõjani, mille prantslased kaotasid. Nad pidid loovutama Alsace-Lorraine ning maksma 5 miljardit franki. Lisaks tõi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
