2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
Kairo Antsaar ATP1 Autor: Prosper Merimee Teos: Carmen Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen
Marimee,CARMEN Peategelased: Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte
Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest.
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
Armastus ja traagika ,,Carmenis" Mustlasneiu Carmen ning kuulus röövel don Jose on justkui sattunud lõpmatule takistuste rajale. Neid on haaranud keeruline armastus ning metsikud kired, kuid nad on tegelevad liiga erinevate asjadega, et olla koos õnnelikud. Vastanduvad hea ja kuri ning kõike seob ebausk ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga
Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel
"Carmen" Prosper Mérimée "Carmen" Tegevusaeg: 19. sajand (1830-1840) Tegevuskoht: Hispaania Ajastu: romantismi kõrgpunkt Carmen Mustlanna, endasõnu ka nõid Pikk, ilus, suurte silmade ja tumedate juustega Oskas inimesi enda jaoks tegutsema panna Tegeles pettustega ja röövis ka ise Oli väga ülemeelik ja naeris alatihti Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike
Prosper Merimee ,,Carmen" Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees.
ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud,
peenest lõuendist särk, hõbenööpidega sametkuub, valgest nahast kamassid, kõrb hobune Alguses Rännumees ei uskunud, et ta on röövel Teejuht ANTONIO kahtlustas kohe DJ-d, andis ka mitu korda sellest märku TEINE PEATÜKK Lk 171 RM (pärit Prantsusmaalt)kohtub Carmeniga-juustes jasmiiniõies, riides lihtsalt, isegi natuke kehvalt, üleni mustas, noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu, mustlanna, Andaluusiast?, sile nahk oli vasekarva, viltused, aga kaunid silmad, täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad, juuksed olid karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus RM sai teada , et DJ on vanglas, on mitu inimest tapnud ja varastas(tegelt Carmen) RM kella ära, kutsuti DJ-d vanglasse vaatama
Prosper Merimee ,,Carmen" Välimus: ,,Tema küll täiesti sile nahk oli peaaegu vasekarva. Küll veidi viltused silmad olid imetlusväärselt kaunid. Pisut täidlaste, ilusa kujuga huulte vahelt paistsid puhastatud mandleist valgemad hambad. Tema vahest veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Iga tema iludusveaga käis kaasas kaunidus, mis kontrasti tõttu seda enam mõjule pääses. Carmeni ilu oli kummaline ja metsik; nägu, mis esimesel pilgul hämmastab, mida aga ei suuda unustada." Carmeni ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Iseloomujooned: ,,Tema silmad, mis väljendasid iharust ja tõrksust ühtaegu, nagu ma pole kohanud kellegi teise pilgus." Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel vannub ta mehele armastust, teisel hetkel paistab, et ta vihkab teda. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Luuletuses ,,Arion" (kreeka müüt) Arion läheb laevaga merereisile, puhkeb torm, meeskond hukkub, delfiinid päästavad luuletaja (Arioni). See on ülekantud võrdlus dekrabistidega. Kirjutab ka poeemi ,,Poltava" võitlus rootsi ja vene vägede vahel aastal 1709, oli üks Põhjasõja olulisi lahinguid. Peeter I oli edumeelne ja positiivne valitseja. 1720ndate lõpul kohtab Puskin Natalja Gontsarovat, kes oli toona 16-aastane kaunitar. Puskin armub ja palub neiu kätt, kuid Natalja ema siiski ei anna nõusolekut. Vahepeal läheb 2a mööda, kui neiu on 18-aastane, palub Puskin uuesti kätt. Ema annab nõusoleku ainult siis, kui Puskin annab neiule kaasavara (10'000 rubla), et neiul oleks oma kapital. Puskin pole ise majanduslikult kindlustatud, kuid tema nimele kirjutatakse mõis, mida ta läheb üle vaatama. Seal olles jääb ta kooleraepideemia tõttu karantiini. Tema emotsionaalne seisund on sel ajal teravdatud. Pealesunnitud 2-kuuline paus
tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval. Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned. Põhilise tegelaste grupi moodustavad salakaubavedajad, kelle hulka kuuluvad ka José ja Carmen. Vähem tähtsad tegelaste grupid on mustlased,
Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile
et nad on minetanud ilutunde. Kirjanik oli veendunud, et ,,kunstnik on ilusate asjade looja,,. Oma esteetikas ei saanud ta siiski täielikult välistada üldlevinud seisukohta, et kunst peab ka midagi õpetama, samuti polnud võimalik mööda minna arutlustest kunsti kasulikkuse üle. ,,Õnnelik Prints ja teisi muinasjutte,, (1888 ). (Linna kohal on kullast ja kivikestest silmadega prints, kes on küll ilus aga on kurb kuna ta näeb inimeste julmust ja vaesust. Nii ta laseb linnul tükkhaaval oma väärtuslikud osad viia vaestele kuni tai se on lõpuks kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.) Autori vaatepunkt ilmneb erinevate seisukohtade kokkupõrkes. See puudutab ja Wild'I estetismi peaküsimust: milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord? Otseselt püstitas ta
omade juurde tagasijõudes tundub see aga taas kauge mälestusena. Lõpuks on Paul viimane, kes nende rühmast veel elus on. Ta üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes juhusliku mürsukillu tõttu surma saab. Paul sureb päeval, mil loodetakse juba rahu ning päev võetakse kokku sõnadega läänerindel muutuseta... III PILET 1. Inimese loomine erinevates piirkondades kes loob, millest loo, kuidas loob ja miks loob (3 omal valikul) 2. Salinger ,,Kuristik rukkis" - probleemistik, teose aegumatus; peategelase olemusjooni, väärtuste kriis. Vastused: · Egiptus: Ra pisaratest tekivad inimesed India: Sündis Visnu nabast lootuseõiena, hooletu Brahma pillas oma tütart taga ajades seemne maapinnale ja sellest kasvasid esimene mees ja naine, Brahma lõi inimesed oma kehaosade kaudu- peast, käsivartest, puusadest ja jalgadest Hiina: Jumalanna Nuwa tunneb end üksi, voolib savist inimesi, annab sigismisvõime
teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos,
1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa)
lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks
nimetatud ka Jeesus Kristuse maapealseks tegelaseks.Autor tahtis kujutada üdini head inimest, kes parandaks maailma läbi headuse. Vürst nagu valge vares, ohverdada ennast , et teistel oleks hea.Kõige suurem ohver - ohverdab oma armastuse.Nastasja Filippovna - piltilus , on õnnetu, teda kasvatai Totski armukeseks. Arvas et ei vääri armastust. Vürst on armunud Aglajasse , aga teeb Nastasjale abielu ettepaneku , nähes teda õnnetult.Nastasja arvab , et ei vääri vürsti.Rogozin tapab Nastasja. Mõskin oli loo peategelane , kes oli Sveitsist ravilt tulnud ja pidi suure varanduse saama. Rongis oli Lebedev ja Rogozin ka.Mõskinil hakkas Nastasjast kahju , tegelikult armastas ta Aglajat. Nastasjale tundis kaasa. Nastasja tuned olid ära ostetud , seepärast põlgas ta ühiskonna ära. Nastasja tapeti Rogozini poolt armukadeduse pärast. Kas iluga võib maailma segi pöörata? Kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? Kas ilu on võimalik müüa?
koopasse, kes hakkab järjepidevalt mehi sööma. Odysseus tutvustab ennast kui „Mina Ise“ ja pakub koletisele veini ja pärast selle tarvitamist jääb too magama, tänu millele õnnestub Odysseusel oma meeskonnaga ta silma pimedaks torgata. Järgmisel päeval, kui teised kükloobid uurisid, mis Polyphemosega juhtus, ütles ta, et Mina Ise ehk siis tema ise tegi seda. Koopast pääsesid mehed nii, et nad võtsid lammaste kõhu alt kinni ja nii, kui Polyphemos oma lambad koopast välja laseb, saavad nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit. III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna. Kiviviske kaugusel kodust jääb Odysseus magama ja uudishimulikud mehed teevad pauna lahti, mis tekitab tormi, mis kannab nad Hiiglaste saare lähedale, mille elanikud neid kividega loobivad, nii, et vaid Odysseuse laev ei lähe põhja. IV Nõid Kirke saar. Nõiaga kokkupuutel muutuvad mehed sigadeks
Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (1923-1935) koosnevad 33 köitest
mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaania dramaturgias. Lope de Vega sündis Madriidis 1562. aastal ning oli Shakespeare'i kaasaegne. Tema vanemad ei olnud aadlisoost, kuid isa oli jõukas omas kullaga tikkimise töökoda. See tagas ka Vegale hea hariduse, ta õppis mitmes ülikoolis. 1583. aastal algab tal 4-5 aastane armusuhe näitlejanna Elena Osarioga. Elena jätab ta rikkama mehe pärast maha ja Lope närvid ütlevad üles, seejärel laseb lendu kuulujutte Elena ja tema pere kohta. Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna
peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahneseltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tugineb võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teoses tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhtes arenevad teravaks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg.
Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
