Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aineklassid (0)

1 Hindamata
Punktid
Aineklassid
Happed
Happed koosnevad vesinikust (H⁺) ja happejäägist.
Need jagunevad kaheks:
1) Tugevad happed: 2) Nõrgad happed:
HCl, H₂SO₄, HNO₃ H₂SiO₃, H₂S, H₂SO₃, H₂CO₃
Happed tekivad:
Happeline oksiid + vesi → hape (SiO₂ ei reageeri)
Reaktsioonivõrrandid: Neutraliseerimise reaktsioon
1) Hape + alus → sool + vesi
HCl + NaOH → NaCl + H₂O
2) Hape + aluseline oksiid → sool + vesi Vaata pingerida !
H₂SO₄ + Na₂O → Na₂SO₄ + H₂O
3) Hape + metall → sool + vesinik
HNO₃ + Na → NaNO₃ + H₂
4) Hape + sool → hape + sool
CaCO₃ + HCl → CaCl + H₂CO₃ Tingimused:
*Tekib nõrgem või lenduvam hape
*Tekib sade
Oksiidid
Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O⁻₂).
Jagunevad samuti kaheks:
1) Aluselised oksiidid: metall + O
2) Happelised oksiidid: mittemetall + O
Nimetamine:
Happelised: Aluselised:
2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis
3 tri metalli nimi + „oksiid“
4 tetra
5 penta Kui metall asub mujal, siis
6 heksa metalli nimi(metalli oksüdatsiooniaste)+ „oksiid“
7 hepta
8 okta
9 nona
10 deka
Reaktsioonivõrandid:
1) Happeline oksiid + vesi → hape
P₄O₁₀ + H₂O → H₃PO₄
2) Aluseline oksiid + vesi → alus
Na₂O + H₂O → NaOH
3) Aluseline oksiid + happeline oksiid → sool + vesi
Na₂ + CO₂ → Na₂CO₃
4) Aluseline oksiid + hape → sool + vesi
Na₂O + H₂SO₄ → Na₂SO₄ + H₂O
5) Happeline oksiid + alus → sool + vesi
CO₂ + NaOH → Na₂CO₃ + H₂O
Alused
Alused koosnevad metallist ja hüdroksiidioonist (OH⁻).
Need jagunevad kaheks:
1) Tugevad alused e. leelised : 2) Nõrgad alused:
1. A ja 2. A rühm, lahustuvad vees. Tihtipeale ei lahustu vees.
Nimetamine:
  • Kui metall asub 1. A, 2. A või 3.A rühmas.
    metalli nimi + „hüdroksiid“
    näiteks: NaOH- naatriumhüdroksiid
  • Kui metall asub mujal.
    Metalli nimi (metalli oksüdatsiooniaste) + „hüdroksiid“
    Reaktsioonivõrrandid:
    1) Alus + hape → sool + vesi
    2) Alus + happeline oksiid → sool + vesi
    3) Alus + sool → uus alus + uus sool
    Ba(OH)₂ + Li₃PO₄ → LiOH + Ba₃(PO₄)₂ *toimub temperatuuri mõjul
    4) Aluste lagunemine: *alus peab vees lahustuma
    alus → oksiid + vesi
    Cu(OH)₂ → CuO + H₂O
    Soolad
    Soolad koosnevad metallist ja happejäägist.
    Jagunevad kolmeks:
    1) vees lahustuvad 2) vees lahustumatud 3) vesiniksoolad
    Nimetamine:
    1) 1.A, 2.A või 3.A rühma metall.
    Metalli nimi + soola nimetus.
    2) Metall mujal.
    Metalli nimi (metalli oksüdatsiooniaste) + soola nimetus.
    Reaktsioonivõrradid: peab olema aktiivsem
    1) Sool + metall → uus sool + metall
    Ca + CuSO₄ → CaSO₄ + Cu
    2) Sool + hape → uus sool + uus hape
    3) Sool + alus → uus sool + uus alus
    4) sool+ sool → uus sool + uus sool
  • Aineklassid #1 Aineklassid #2 Aineklassid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ssooniste Õppematerjali autor
    Selles konspektis on peamine info hapete, aluste, oksiidide ja soolade kohta. Samuti leiad sealt ka reaktsioonivõrrandid.

    Sarnased õppematerjalid

    Oksiidide-Happete-Aluste ja Soolade kohta kõik vajalik
    6
    doc

    Oksiidide, Happete, Aluste ja Soolade kohta kõik vajalik

    AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO Ca-st oksiidid

    keemiast laialdaselt
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

    Keemia
    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (met

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Keemia ja selle seletused
    8
    docx

    Keemia ja selle seletused

    Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

    Keemia
    Keemia eksamimaterjal
    8
    docx

    Keemia eksamimaterjal

    OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid)  Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid  Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastiko

    Keemia
    Ainete reageerimised
    3
    doc

    Ainete reageerimised

    REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool · Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduvam

    Keemia
    Keemia 10-klassi material
    16
    odt

    Keemia 10. klassi material

    Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=al

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun