10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olgert13
Õppematerjali autor
Katioon positiivse laenguga ioon+ Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb aine muundumine teiseks aineks Keemiline reaktsioon- aine muundumine teiseks aineks, keemiliste sidemete muutumine Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest Lahuse pH väljendab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi
(HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega. Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduv hape või kui tekib sade. Tekib sool ja hape. Näit: 2NaCl + H 2SO4 Na2SO4 + 2HCl Lagunemine kuumutamisel. Tekkib happeline oksiid ja vesi. Näit: H 2SiO3 SiO2 + H2 O Alused Reageerimine: Happeliste oksiididega. Tekivad vastava happe sool ja vesi. Näit: CO 2 + Ca(OH)2 CaCO3+ H2O Hapetega. Tekivad sool ja vesi. Näit: KOH + HCl KCl + H2O Sooladega
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone
Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1. Lähteainete kontsentratsiooni: Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas.
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
sooladega = sool2 + hape2 2H3PO4 + 3Na2SO4 EI TOIMU 2Na3PO4 + 3H2SO4 = 3Na2SO4 + 2H3PO4 CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2CO3 Fe(SO3)3 + 6HNO3 = 2Fe(NO3)3 + 3H2SO3 TUGEVAM HAPE TÕRJUB NÕRGEMA VÄLJA Happeline keskkond: Happeline Ph <7 palju H+ Lakmus ja metüüloranž muudavad happelises keskkonnas värvi – lahused muutuvad vastavalt punaseks ja roosaks. Fenoolftaleiin jääb happelises keskkonnas värvituks. 2. ALUSED Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. M(OH) TUGEVAD ALUSED EHK LEELISED (kus on palju OH-): KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2, LiOH. NÕRGAD ALUSED (vähe OH-, ei lahustu vees): Cu(OH)2, Fe(OH)3, Mg(OH)2, Al(OH)3, Cr(OH)3, Zn(OH)2, NH3 * H2O. AMFOTEERSED ALUSED (happelised ja aluselised omadused): Al(OH)3, Zn(OH)2 Zn(OH)3 + H2SO4 = ZnSO4 + 2H2O Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 (kaaliumaluminaat) Al(OH)3 kasutatakse veepuhastamisel
7. Metall + soolalahus = sool+ metall ZnO + 2NaOH + H2O = Na2[Zn(OH)4] Fe+ CuSO4 = FeSO4 + Cu ALUSED SOOLAD 1. Alus + hape = sool + vesi aktiivsem metall tõrjub passiivsema välja, sool peab olema lahustuv 1. Nõrga happe sool + tugev hape = sool + nõrk hape NaOH + HCl = NaCl + H2O (B-rühma metallidel oa II)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid