aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha
Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis, Kambodzas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas, Tais ja Sri Lankal. Budism on
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala:
arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak
............................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad.................................................................................10 Meditatsioon.............................................................................................................
Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving Maailmahing brahman ja inimese hing aatman ja nende suhe. Kõige nähtava taustal eksisteerib püha ja igavene kord ehk seadmus. Nähtava maailma taustal on maailmahing brahman ehk nähtamatu viimne tõde. Kogu elu pärineb brahmanist ja kõik naaseb lõpuks sinna.
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas
moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus. · Moksa vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist". · Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks. Jooga · Jooga jälgi võib leida juba Induse kultuurist. · Süstematiseeritud õpetuse koostas Patanjali. · 5 peamist jooga koolkonda: 1
477. a paiku e.Kr. oma sünnipaiga Lumbini (Nepaalis) lähedal. Budistlik arusaam Jumalast ja maailmakõiksusest 2 Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivalla ja kõik kuriteod. Kui mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada? Seega eitab budism arusaama, mille järgi maailmakõiksus on isikulise Jumala loomistöö tulemus, arusaama, mille järgi Jumal loob maailma koos ajaga ja hävitab selle aegade lõpul. Buddha oligi ateist ehk Jumala olemasolu eitaja. Vanimate budistlike pühakirjade järgi vastas Buddha küsijatele, et ta ei ole elusolend, vaid Buddha - kuigi ta oli inimolend, kellest oli saanud Buddha. Buddha ehk Nõndakäinu on "sügav, mõõtmatu ja mõistetamatu". Buddha surres tema keha laguneb ja
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanemakultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele
aja-arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan
aja-arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan
Jakob Westholmi Gümnaasium BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama
Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud, mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj
meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus
skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele. Religioon Nagu eelpool on mainitud valitses Jaapanis Budism ja Shinto usk. Ametlikult sai budism alguse 6.ndal sajandil, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse. Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu. Võimu võtsid endale, aga pro-budistid.
templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik. Judaismis puuduv asendava kannatamise idee, igaüks vastutab ise oma tegude eest ja inimene peab ise tegema heaks oma teaod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise abil. Juudid on jumala väljavalitud rahvas, inimene peab täitma kohustusi nii Jumala kui teiste inimeste vastu(keskne idee:"Armasta ligimest nagu iseennast"). Inimese tahe on vaba, ta saab ise valida kas täidab Jumala käsku või ei, pärast surma aga tasutakse hea ning halb saab karistuse. Rituaalid
Roojasusest sai vabaneda vaid puhastustseremoonia abil. Puutumatute teha jäeti kõige mustem ja raskem töö. Kõik neli varnat jagunevad omakorda veel alamkastideks. Ühest kastist teise üle minna aarjalaste (hinduistide) arvates ei saanud. Abielluda tohtis ainult kasti siseselt. Kastivahesid peeti inimese enda tegevuse tagajärjeks. Inimene sünnib kõrgemasse või madalamasse kasti vastavalt sellele, kuidas ta eelmises elus on käitunud. Karma (hinduismis ja budismis teo ning tagajärje üleüldine seadus) võib inimest kastisüsteemis viia nii üles kui alla. Head teod viivad uues elus kõrgemasse kasti. Selline kastisüsteem on India ajaloos mänginud olulist rolli läbi kogu ajaloo. Kuigi riigimees Mahatma Gandhi eestvedamisel keelati 1950 inimeste jaotamine kastisüsteemi alusel, on see varjatult sealses ühiskonnas, eriti
See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? (hiina k dao ‘kulg’) Hiina klassikalise filosoofia ja usundite põhimõisteid. Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav. Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika
Lõppu ei ole. Aega ei saa raisata, sest sellel pole ei algust ega lõppu. Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed moksasse jõudmiseks. 1. Vedanta lähtub sellest, et Brahman on reaalsus, nähtav maailm on illusioon. Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta moksasse. Vedanta järgi on 3 teed: Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. Armastuse tee andumine jumalusele 2. Samkhya selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast. Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul. 3. Jooga hatha jooga ja mantra jooga
puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? Dao e. Kulg(hiina k.). Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav.Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? Yang (Yin Yang- on Vana-Hiina filosoofias olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta) 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? Yin
võrdsusest. Kõik jumalad taanduvad lõpuks üheks Brahmaks. Temast on tekkinud maailm ehk monism. Läbi kõikide jumalate kummardad ikka Brahmat. Hing on primaarne, keha on sekundaarne. Inimene peab jõudma selgusele, et Brahma ja Atman (hing) on üks. Kes selle kogemuseni jõuab, on lunastatud. Inimene, kes elab elu läbi naudingute, läheb eesmärgist mööda. Inimene peab sündima niikaua uuesti, kuni ta tajub, et on Brahmaniga üks. See, kelleks inimene sünnib, saab karma poolt otsustatud. Mida madalamasse kasti inimene sünnib, seda halvem karma tal enne taassündi oli. Moksa - õnneseisund Avidya võrgutus elada elu läbi naudingute "Tat vam azi" "Sina oled Brahman" Ganisa elevandi peaga jumal Kali surnutejumal Veda - teadmine Ahimsa austus elu vastu Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed moksasse jõudmiseks. 1. Vedanta lähtub sellest, et Brahman on reaalsus, nähtav maailm on illusioon
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)
eesmärkidel, inimeste vastu. Seda sugugi mitte alati isiklikul eesmärgil. Elavad ühiskonnast eraldatult (nt metsas). 7. Posija nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste abistamiseks (nt ravimine, hea õnne toomine, kurjuse peletamine). 8. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimese. Uni, surm, transs seisundid kus hing võib kehast väljuda. 9. Jumal kõrgem üleloomulik olend. 1 jumal monoteism, 2,3,4 polüteism. Monoteistlikus loodususundis võib esineda mõlemat. 10. Maaisand nn spetsialist, kes on mingi maa ala või territooriumi kaitsja. Kaitseb seda oma maagiliste võimetega ümberkäimise oskusega. Vanasti täitsid nad nii preestri, valitseja kui kohtuniku rolli. Tänapäeva ainult preestrid. Neid leidub peamiselt Lääne Aafrikas. 11. Fetis ese, nt mingid kondid või luud, mida kasutatakse nõidumisel. Sinna sisse
Lõuna- hoiduvad Peetruse rist, 7 surmapattu: alplus/uhkus, le ehk Luuka, Aafrika, tehnoloogiast) krutsifiks, tuvi, omandihimu/ahnus, kiim/iharus, paganatele Matteuse); Filipiinid tuleleek, kadedus, õgardlus/alplus, apostlite tegude , Aegade jooksul Meie Isa vihapidamine/viha, tujutus/tusk Surm- raamat Okeaania on tekkinud palju Palve 7 voorust: usk, lootus, Ülestõus- (sündmused 20 , osa uusi rühmitusi, kristlik armastus/halastus, õiglus, Taevaminek aastat pärast
algest, elusolendi muutumatust põhiolemusest, tema hingest. Keskseks mõtteks on brahmani ja aatmani samasus ehk objekti ja subjekti, maailma ja indiviidi samasus) 10. Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki? eesmärk on leida vahend reinkarnatsioonist vabanemiseks moksa. 11. Milline seadus mõjutab hinduismis inimese elu? Hinduistliku uskumuse kohaselt mõjutab iga tegu tulevikku - karma seadus 12. Kuidas nimetatakse olemasoleva ringkäiku? Mida enam karma mõiste juurdus, seda enam kujunes välja kujutlus kõikide olendite taassünnist maailma sansaara ehk sansaara ratas. 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? reinkarnatsiooni õpetust: elu pole -muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja taassünni ringkäik. 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? Vanem hinduism ehk klassikaline hinduism (500 eKr 1000 pKr) 15
võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik. Fetis ese mida kasutatakse nõidumises ja kuhu kogutakse väge. Tabu usuline keeld
keskendub terviklikkusele, sest eesmärgiks on saada teadmisi terviku kohta, sest see eeldab teatud üldistamist. Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikult üldise suunas, üksiknähtustel e faktide baasil saada teada üldisest e tervikust. Deduktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üldiselt üksiku suunas. Filosoofia all mõistame ka eetilisi norme, moraali. Eetika, kui teadus moraalist, on välja kasvanud filosoofiast. Filosoofia on tegelikult teatud mõttekäikude analüüs, mis analüüsib mõtteid ja väiteid. See on mõte mingist mõttest. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Filosoofia põhiprobleeme liigitatakse kolmeks ehk on 3 tasandit: 1. Esimene tasand on seotud OLEMISE probleemiga. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Aristoteles- kõige tähtsam on see, mis on. Aristoteles on olemise probleemide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
