Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Budism, Buddha Šākjamuni ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
budism, buddha, traditsioon, gautama, icon, picture, silver, pooles, osariigi, asoka, kandus, aasiasse, jumalaks, dermin, sanskriti, tuletatudBudism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'.
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'.
Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris
Budism Mario Vaiksaar 10.b Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest
Budaism Ülari,Margus,Vladimir Ajalugu Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks
Budism · Budism on Buddha Skjamuni õpetus ja mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Tekkis 6.5. saj eKr Indias. · Rajaja on Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama,kes pärines Põhja-India valitsejasoost. · Ta sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana.
Budism Budism on Buddha Šākjamuni õpetus. Selle põhjal Indias tekkinud ja pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärk on Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks või lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, t�
Kr. 30 p.Kr. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: Toitumise eripära on peamiselt seotud paastudega. Katoliiklikul ja õigeusu kirikul esineb erinevusi paastuaegades, sest osalt on kasutusel gregoriuse kalendri kõrval ka juliuse kalender. Mõlemas järgitakse iganädalasi paastupäevi kolmapäeval ja eriti reedel (Jeesuse surmapäeva mälestuseks). Reeglina ei tarvita õigeusklikud veretoite. BUDISM Budism Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj eKr Siddharta Gautama pani aluse budistlikule õpetusele. 4. – 2.saj eKr Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) pani aluse Maurja dünastia ajastule Indias. u 4.saj eKr Pandi kirja kangelaseeepos „Mahabharata”. 3.saj eKr Ašoka Suure valitsemisajal (273 – 232 eKr) ühendati esmakordselt kogu India.
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle
jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid juutlus ja islam, kuna seal on väga olulised jumala käsud ja keelud. Kõike neis usundites ei saa siiski taandada käskudele ja keeldudele. Niimoodi võiks religiooni samastada moraaliga, religioonil on aga rohkem dimensioone. Lunastususundi seavad eesmärgid inimese vabastamise millestki, mis teda seob: müsteeriumiusundid (kristlus), budism. Nähtused, millest vabanetakse pole siiski alati võrreldavad. Kõik usundid on ajas muutunud. 1. Religioon mängib inimkonna ajaloos suurt rolli. Et mõista kultuuri, ajalugu ja ühiskonda, on oluline mõista religiooni. 2. Religioon mõjutab inimese otsuseid. Et mõista inimest, tuleks mõista tema religiooni. 3. Et mõista võõraid kultuure, on oluline mõista rahvaste religioone. 4
Kõik jumalad jagunevad kaheks-siba ja visnu, kes omakorda jagunevad erinevateks liikideks. 02.11 Jaan Lahe · Naistesse suhtuti küllaltki negatiivselt- naine pidi meest teenima ka pärast surma. Naine pääses paradiisi ainult siis kui ta oli mehega koos. Sati-naine hüppas mehe surnukeha tuleriidale; jahuar-kollektiivne enesetapp; tütarlaste ohverdamine-tütred ei too kasu perele, vaid viib raha välja perest. 02.11 Jaan Lahe India Budism · Tekkis 8. 4. Sajandil ekr teljeajastul(aeg, mil said alguse paljud religioonid ja filosoofilised suunad). · Indias ühiskondlik stress- aarialaste ränne. Stress pani inimesed pöörduma religiooni poole. · Indias alanud liikumiste esindajaid nimetati sramana-deks. - Uskusid, et enesepiinamine ja lihasuretamine viib vabadusse. · Budism ei pooldanud liigset enesepiinamist. Tuli valida keskmine tee.
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
Äriteenused on traditsioonilised tööstusharud, nagu tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, korgi (milles Portugal on maailma suurim tootja), puidu ja jookide tootmine. Portugal muutis poliitilise korra aastal 1974 tänu nelgi revolutsioonile, mis kulmineerus lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla.
Julgustatakse kohustusliku almuse jagamise kõrvale tegema ka vabatahtlikku almusejagamist (Sadaqa). Almuste jagamise alla läheb ka misjonitöö kui keegi pööratud, siis ka see on heategu 4. Paastumine (Sawm) ramadani kuus, päikesetõusust päikeseloojanguni ei söö, hiljem võib sellest ei pea osa võtma reisil olijad, rasedad, raugad, haiged, aga tuleb järele teha 5. Palveränd ehk Hadz minnakse mekasse, 12.kuul, 8.-12.päevani, traditsioon tekkis nii, et islamieelses usundis olid pühad kuud, mil ei võind verd valada ega tülitseda ja sel ajal tuldi mekasse et rahuliku kaubitsemise kõrval sooritada palveränd Ka'ba kivi juurde .. / Palveränd lõppeb palvepeoga, mis kestab 3p, ohverdatakse lambaid jumalale, et head õnne endale paluda Traditsiooniline lugu: Muhammad saatis oma saadikud araabia hõimude juurde religioonist ja
lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka), liitmis-/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet). V.W.Turner rituaal on tähenduslike sümbolite varamu. Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas, religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud transiseisundid, teise teadvuse seisundid. Eetika ja ususeadustiku aspekt iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale: nt 10 käsku, kuldreegel. Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate 2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsi
Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Braahman - hinduismis preester või preestri õpilane; kõrgeima, vaimulike seisuse liige Indias. Budism - (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvatavasti 6.–5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena
7 Pronksiaja lõpupoole oli juba kreeka keel, mida osatakse ka juba lugeda. Enamjaolt on räägitud jumalannadest kui jumalatest. Potnia e jumalaema, jumalanna. Kreeklased hakkasid kreetlaste religiooni omaks võtma. 12.sajandi võeti kokku ja 8.sajand. 6-8.sajandil ilmuvad esimesed kirjalikud tekstid, kus saab teada milliseid jumalaid austati. Homoros ja Hesiodos, „jumalate põlvlemine“ Kreekas oli poeetiline traditsioon. Kuna poeemid olid kas üle kreekalised või ei, ss on ka jumalates erinevad küljed välja toodud.. kuidas keegi neid tõlgendas. Huljem oli kreeka ühiskond ..zeus oli jumal. Kreekas oli nibus ja eurootika tähtsal kohal. Pahandas jumalaid ebakohane käitumine; jumalad kaitsevad inimlike moraalinorme. Inimesed peavad käituma hästi, ja karistus tuleb siinses elus, mitte pärast surma. Kogu kogukond, ringkond jne kõik pidid õigesti käituma, seega oli oluline, et kogu kogukond oleks hea
Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite
on väga palju hargnevaid lookesi. Sei Shnagoni lood on lühemad, võivad isegi olla lihtsalt loetelud (,,ilusad asjad", ,,tüütud asjad"). ,,Padjaraamat" pole läbivalt ühtses stiilis, on ka pikemaid lugusid sellest, mis õukonnas aset leidis. Mehed kirjutasid paralleelselt järjest enam budistlikel teemadel. Erakukirjanduse tuntumad autorid on Kamo no Chmei (erakunimi Renin) ning Saigy. 12. sajandil arvasid jaapanlased, et kätte on jõudnud lõpuajad (mapp), st Buddha õpetus enam ei levinud algas kurjuse ja allakäigu ajastu. Kamo no Chmei kirjeldas selliseid asju väga palju näljahädasid, ikaldusi, maailmavärinat. Need olid tema meelest märgid sellest, et maailma lõpp pole kaugel. Lahendusena nägi ta erakuks hakkamist. Saigy kirjutas ,,Mägikodu" ning kirjeldas samu teemasid, mida Renin. Tema luuletusi iseloomustasid kaduvuse ja elu hääbumise teemad. Samuti kirjeldas ta oma ajastu elu-olu, mis kõlavad tavaliste uudistena. Kolmas erakkirjanik
paber. Samuti õpiti trükikunsti, anti välja maailma esimene ajaleht ning õpiti valmistama püssirohtu. 33) India keskajal Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Sell pealinnaks oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid Indiasse nn valged hunnid. Nende tulekuga algas India riigi lagunemine. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis veel budism. Budism hakkas nüüd üha enam levima Indiast väljapoole. Mitmel pool tekkisid budistlikud kloostrid, mis olid ühtaegu nii usu-, kui ka õppeasutused. Esimese aastatuhande teist veerandit loetakse india kirjanduse ja teaduse kuldseks ajajärguks. Sellest perioodist pärinevad mitmed sanskriti keeles loodud kirjanduse tähtteosed. Samuti kirjutati sel ajal maailma esimene raamat algebra kohta. Teise aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistanis kanda kinnitanud islamiusulised valitsejad. 1193
sajandi teisel poolel tungisid kesk Aasiast Indiasse nn. valged hunnid Euroopas Suure rahvasterändamise põhjustanud hunnide sugulusrahvas -, kelle tulekuga algas India riigi lagunemine. Nende vallutustele suudeti peagi küll piir panna, kuid India jäi mitmeks sajandiks väikeste riikide vahel killustatuks. Killustatusest hoolimata jätkus elu Indias traditsioonilisel viisil. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis budism, mis hakkas ka Indiast väljapoole levima. 2. aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistanis kanda kinnitanud islamiusulised valitsejad. 1193. aastal saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid seejärel kogu Põhja India. Moslemite valitseja võttis endale sultani tiitli ja valiks pealinnaks Delhi. Moslemite sissetungi tagajärjel hakkas Indias levima islam. Kuna kõigilt mittemoslamitelt nõuti pearahamaksu, läks osa elanikest uude usku. Loodeosas
annaabi.ee 
