Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u
pindalalt kui rahvaarvult viies riik maailmas. Brasiilia on suur riik, tema maismaa piir on 14 691 km, mille järgi on ta kolmas Hiina ja Venemaa järel. Lisaks on Brasiilial maismaapiir kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilia pealinn on Brasília. Brasílias elab 2 481 000 inimest. Brasiilias räägitakse portugali keelt ning rahaühikuks on Brasiilia reaal ( BRL ). Geograafiline asend Brasiilia asub Lõuna- Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Brasiilia naaberriigid on Uruguai, Argentiina, Paraguai, Boliivia, Peruu, Kolumbia, Venetsueela, Guajaana, Suriname ja Prantsuse Guajaana. Brasiilia asub Atlandi ookeani ääres. 3 Looduslikud tingimused Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse ja kuute lootusvööndisse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima ning savann, vihmamets, sesoonselt niiske mets, kõrgusvööndilisus ja rohtla. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik
Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeimaks tipuks on
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname
hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima
Brasiilia pealinna lipp. Joonis 4. Brasiilia pealinna vapp. 4 1.2. Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas, hõlmates ligi 50% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ja Brasiilial on rannajoon üle 7,367 kilomeetri. Brasiilial on maismaapiir peaaegu Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili: Venezuela, Suriname, Guyana ja Prantsuse Guyanaga lõunast, Kolumbiaga loodest, Boliivia ja Peruuga läänest, Argentiina ja Paraguayga edelast ja Uruguayga põhjast (Joonis 6). Brasiilia pealin Brasília asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel (Joonis 5). Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht. Joonis 6. Brasiilia asukoht. 5 1.3. Arengutase
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga mõõdukaid tingimusi - jahedad talved ja keskmine
Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Asend:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.2 Kliima Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse-ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse. Talvel on temperatuur tavaliselt 13-18 kraadi ning suvel 23-38 kraadi. Kõige soojem ning ka kõige kuivem koht Brasiilias on Kirdes, kus temperatuur võib ulatuda 38 kraadini
kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga
Brasiilia on suurriik. Rahvaarv on märgatavalt kasvanud. 1500 aastal oli rahvaarv kõiges 15 000. 1800. aastal oli aga rahvaarv juba 3 250 000 miljonit. 2005. aastaks on aga rahvaarv kasvanud 169 544 443 inimeseni. Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km². Paraquai rahvastiku tihedus on 14,8 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10- 24 in./km². Uruquay rahvastiku tihedus on 19,4 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km². Boliivia rahvastiku tihedus on 7,8 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 0-9 in./km². Peruu rahvastiku tihedus on 22,1 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km². Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 25- 49 in./km². Venezuela rahvastiku tihedus on 27 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 25 49 in./km². 8
...........................................................................................................11 Lisa 6..............................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................12 1 Asupaik Brasiilia Liitvabariik (portugali k. República Federativa do Brasil ) on suurim riik Ladina- Ameerikas hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandri ida- ja keskosast. [1] Riigi territoorium ulatub 4,395 km põhjast lõunasse (5°16'20" N kuni 33°44'32" S laiuskraadini) ja 4,319 km idast läände (34°47'30" kuni 73°59'32" W pikkuskraadini).[4] Brasiilia on suurselt viies riik maailmas, kogupindalaga 8,514,877 km2, millest maismaad 8,459,417 km2 ja vett 55,460 km2. [2] Brasiilia
........................................................................................ 16 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Brasiilia Liitvabariik1, portugali keeles República Federativa do Brasil. on riik Lõuna- Ameerikas (joonis 1). Brasiilia naaberriigid põhjas Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, loodes Kolumbia, Ecuador, läänes Peruu, Boliivia, edelas Tšiili, Paraguay ja lõunas Argentina, Uruguay. Idapoolt ümbritseb Brasiiliat Atlandi ookean. Brasiilia pindala on 8,515,770 km², see teeb Brasiiliast pindala poolest suurima riigi Lõuna-Ameerikas ja maailmas asetub ta pindala poolest viiendal kohal. Riigi pindalast 61.9% on mets. Riigi pealinnaks on Brasilia ning seal elab 4,235,000 inimest (2016 aasta seisuga)
Riigikorraks on presidentaalne vabariik ja praegune president on Luiz Inácio Lula da Silva. Rahaühikuks on Brasiilia reaal (BRL). Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. On 26 osariiki. Naabreid on tal kümme: Prantsuse Guyana, Suriname, Guyana, Venetsueela ja Kolumbia põhjast; Uruguay ja Argentiina lõunast; ja Praguay, Boliivia ja Peruu läänest. Brasiilias on valge liiv, vihmametsad ja valdavalt soe kliima. Inimesed on jaotatud rikasteks ja vaeseks. Enamik brasiillasi on katoliiklased. Üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on Lunastaja Kristuse kuju. Spordis domineerib jalgpall, armastatakse ka võrkpalli, korvpalli ja vormelit. Inimesed on väga sõbralikud ja lahked.
naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani. 3 Argentina kaart Riigi üldiseloomustus: Aastal 1816, Ameerika provints Rio Plata kuulutas oma sõltumatuse Hispaaniaga
Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati
Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tsiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna- Ameerikas. Kogu pindalast moodustab kõigest 1,57% veekogud. Lisaks soovib Argentina saada endale ka umbes 1 000 000
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus......................................................................................................9 Maksebilansi ajalugu.....................
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Su
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik................................
4.3 Iseloomusta rahvastiku paiknemist Jaapanis 4.3.1 keskmine rahvastiku tihedus Jaapanis on rahvastiku tihedus suur. Ühe ruutkilomeetri kohta on umbes 337 inimest. Ta ei ole Aasias ainuke suure tihedusega riik. Näiteks suur rahvastiku tihedus on ka Hiinas ja Indias. Euroopas on suure rahvastiku tihedusega Saksamaa. Kogu maailma mastaabis võttes on nende riikide rahavastiku tihedus väga suur 4.3.2Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega. Kuna Jaapan on saare riik, siis tema naaberriigid asuvad tast üpris kaugel. Tema naaberriikideks läänes on Põhja ja Lõuna Korea. Nii põhjas kui ka läänes on Venemaa. Need riigid on kõige lähemal Jaapanile. Koreaga on Jaapani rahvastiku tihedus umbes sama, aga Venemaal on see tunduvalt väiksem. Hiinaga on Jaapani rahvastiku tihedus ka sarnane. 4.3.2 Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, põhjused. Rahavastiku tiheduse määrab tavaliselt riigi pinnamood ja vahel ka kliima. Suurtes
kaubanduseks ja tööks.Suuremad linnad kujunesid rannikuäärsetele aladele juba ammu.Ka vanal ajal olid mereäärsed kohad kaubandusteede ristumiskohaks ja nii arenesidki linnad.Mere lähedus on hea kauba importimiseks ,eksportimiseks,samuti saab rakendada palju tööstus valdkondi nagu näiteks turism,laevandus,kalandus jpm. Samuti mängib rolli ka naaberriikide lähedus.Sadamalinnadele Rootsis on naaberriigid lähedal ja ka see on pluss punkt rannikaladel olevatele linnadele.Transport on palju odavam ja kiirem. Linnu on ka jõgede ja järvede läheduses ning aladel kus on suuremaid tööstuseid. Energiamajandus 14 Energiamajandus, sh. hüdroenergeetika ja naftatöötlemine Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju
Peaaegu kogu mitteharitav maa on kaetud troopikametsadega. Indoneesias kasvab 10% kogu maailma vihmametsadest ja umbes 40% Aasia troopikametsadest. Nendes on esindatud 200 00 taimeliiki, millest 10 000 kuulub puude hulka, ning 1500 endeemi. Lisaks vihmametsadele kasvavad seal 15003000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi. Metsatüüp on troopiline vihmamets. Metsades on väga palju erinevaid liike, mille vahel on palju liaane. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde.Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata
Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne-Siber ja Kaspia-Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme. Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud, tasandikud. PILET 4 1. Ekvatoriaalne vihmamets. VIHMAMETSADE LEVIK Vihmametsad levivad ekvatoriaalsetel aladel. Esineb kolm põhilist kohta: Brasiilia Amazonase jõgikond, Aafrika Kongo jõgikond, Guinea laht, Malai saarestik. VIHMAMETSADE KLIIMA Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 oC või enam ja aastas langeb sademeid 2000 6000 mm. Temperatuuri ööpäevane käik:
likatest toodetud Hispaanias. Immigratsioon Vastavalt Hispaania valitsuse seal oli 4,5 miljonit välisturisti elanike Hispaania 2007;sõltumatute hinnangute panna näitaja 4,8 miljonit inimest ehk 11% kogu elanikkonnast. Vastavalt elamisloa andmed 2005, umbes 500.000 olid Maroko, teine 500.000 olid Ecuadori, enam kui 200.000 olid Rumeenia ja 260.000 olid Colombia.Muud suurt välismaa kogukonnad o n Briti (8%), Prantsusmaa (8%), Argentina (6%), saksa (6%) ja Boliivia (3%). Hispaania on enam kui 200.000 sisserändajate Lääne-jaKesk- Aafrikas. [117] Alates 2000 Hispaania on olnud kiire rahvaarvu kasvu tulemuselsisserändevoogudest, vaatamata sündimuse see on ainult pool taastootmise tasemest. See ootamatu ja pidev sissevool sisserändajad, eriti need, kes saabuvadsalaja meritsi, on põhjustanud märgatavaid sotsiaalseid pingeid. ELis on Hispaania suuruselt teine sisserände määr protsentides pärast Küprose, kuidsuur varu, mis on kõrgeim absoluutarvudes
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamen
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: Ýstiklal Marþý President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
