(süsivesinikuosa) ja fiilne osa) membraanide põhistruktuur. Membraan sisaldab endas ka valgumolekule, millel on lipiididega enamasti hüdrofoobsed sidemed moodustades mosaiikstruktuuri. 4. Plastiidid - vormid ja ülesanded. Plastiidid jagunevad kolmeks: Kromoplastid sisaldavad kollaseid ja punaseid karotinoide, andes taimedele värvi. Kloroplastides toimub fotosüntees ning leukoplastid säilitavad tärklist. Plastiidid võivad oma ülesandeid ja vorme muuta. 5. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Kloroplaste ümbritseb kaks membraanikihti. Sisestruktuuri moodustavad topeltmembraanilised moodustised (tülakoidid) sissesopistumistega. Sisestruktuur koosneb graanitülakoididest ja stroomatülakoididest. Stroomad(piklikud) paiknevad ümber graanide(ümarad). 6. Vakuooli ülesanded.
LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris? CO2 sisaldus (0,03%) on üks fotosünteesi kiirust limiteeriv faktor. CO2 kontsentratsiooni suurendamisega on võimalik kiirendada fotosünteesi. Fotosünteesi kiirus suureneb proportsionaalselt CO2 kontsentratsioonitõusuga ning on taimest ja valgustingimustest sõltuvalt maksimaalne 0,1...0,4%-lise kontsentratsiooni korral. CO2 kõrge (alates mõnest %) kontsentratsioon pärsib fotosünteesi.
Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.
# - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid Taimedel ei ole närvisüsteemi ja hormonaalseid organeid. Taimes on tselluloosne rakukest. Kasvu iseärasused mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 17. saj tulid esimesed tööd tehti kindlaks plastiliste ainete suund taimes. Hooke uuris esimesena taime rakulist ehitust.. 18. saj
PEP karboksülaas transpordib CO2 otse Rubiscole. 19. Mis on gutatsioon? Vee eraldumine tilkadena hüdratoodide veelõhede kaudu. Asub leheservades juhtsoonte otstes. 20. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Kõrge õhuniiskus ja madal temperatuur (madal veepot. gradient süsteemis taim-atmosfäär). Toimub mõõduka taimejuure rõhu olemasolul, kui õhulõhed on suletud (nt varahommikul). 21. Õhulõhed avanevad kui turgor sulgrakkudes on suurem kui kaasrakkudes ja sulguvad kui turgor sulgrakkudes on väiksem kui kaasrakkudes 22. Vedelikusamba katkemise tõenäosus suurema diameeriga juhtsoontes on suurem kui väiksema diameetriga soontes (Kirjutage õige variant kas suurem või väiksem) Miks? Saab võimalikuks intensiivsem transpiratsioon, mistõttu tekib soontesse tugev negatiivne rõk (alarõhk). Gaaside lahustuvus vedelikes langeb ja eralduvad õhumullid. Vee transport
Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). Heterotroofid aga on organismid, kes ei suuda ise toota eluks vajalikku orgaanilist ainet ja seega toituvad autotroofidest ja ka teistest heterotroofidest. Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. 3. Kuidas on fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine seotud.(Fotosünteesi ja mitokondriaalse hingaminse võrrand, mis ained tekivad, milleks neid kasutatakse) Fotosünteesi võrrand 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Mitokondriaalse hingamise võrrand C6H12O6 + O2 = CO2 +H2O +ATP Fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine on omavahel tihedalt seotud. Fotosünteesi tulemusena tekivad glükoos ja hapnik, mida läheb vaja hingamiseks. Hingamise tulemusena tekivad süsihappegaas, vesi ja ATP. Süsihappegaasi saavad taimed kasutada fotosünteesiks.
rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet (piirplasmolüüs). Temperatuuri tõustes atmosfääri veesisaldus kas suureneb või väheneb. Temperatuuri tõustes atmosfääri veesisaldus tõuseb. Miks C4 taimedel on väiksem transpiratsioonikoefitsiendi väärtus kui C3 taimedel C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt. C4 taimed kasvavad ariidsetes tingimustes ja nende õhulõhed on päeval kinni. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri. Transpiratsioon jahutab lehti, sest veel on kõrge aurustumissoojus. See tähendab, et vee aurustamiseks on vaja palju lisaenergiat. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. Hüdrauliline juhtivus näitab kui suur takistus on vedelikul läbi poori või õõnsuse liikumisel. See on takistuse pöördväärtus: Lp=1/r r – takistus; Lp – hüdrauliline juhtivus Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel päeval, C4 taimedel öösel, CAM taimedel öösel?
· Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime
002. C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt. Madala WUE põhjuseks, kuigi nii CO2 kui vesi liiguvad läbi õhulõhede, on: * vee kontsentratsiooni suurem erinevus õhu ja rakuvaheruumide vahel võrreldes CO2 kontsentratsiooniga; * CO2 1.6 kordselt väiksem difusioonikoefitsient veeauruga võrreldes; * CO2 pikem liikumistee (õhulõhedest mesofüllirakkude kloroplastide stroomani) võrreldes veeauruga (mesofüllirakkude pinnalt õhulõhedeni). 25. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri Lehe temperatuur langeb vee aurustumise tagajärjel. 26. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. takistuse pöördväärtus. Hüdrauliline juhtivus on eraldunud veehulga suhe taime pindala, aja ja veepotentsiaali muutusega. Vesi liigub mullas rõhu gradiendi olemasolust tingitud massivoolu teel. Voolu kiirus sõltub rõhu gradiendi suurusest ja mullas
juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine mulda, juurestikule mehaanilise tugevuse andmine ja ainete edasijuhtimine taimes. Imijuurteks on juurte peened, juurekarvadega varustatud tipulähedased osad, mille põhiülesandeks on vee ja mineraalainete hankimine mullast. Leht Lehe ülesanded ja kasv. Lehe põhiülesandeks on fotosüntees. Peamised lehte varrest eristavad tunnused on lehe kasvu toimumine ainult teatud piiratud aja vältel, ja see, et leht harilikult endal teisi organeid ei kanna. Ontogeneesis arenevad lehed varre tipmisest algkoest külgmiste väljakasvudena. Lehe kasv võib toimuda areneva lehelaba paljudes osades samaaegselt. Kudedest diferentseerub esmalt juhtkude. Mesofüll diferentseerub alles pärast pearoo väljakujunemist. Lisaks: Lehe osad ja suurus, lehe kuju, lehestik, lehtede varisemine. Fotosüntees
Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel ning hilissuvel ja sügisel, kui mulla niiskus on suurenenud. Juurtel esineb ka jämeduskasv, aastarõngad on juurtel kitsamad ja ebaselgemad kui tüvetipus. Juurestiku tüübid Taime kõik juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab kindlustama taimele elutegevuseks ja talitluseks vajaliku vee ja mineraalsoolade hulga. Puittaimede juured harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust kõrgemal. Puude tugevat peajuurt nimetatakse sammasjuureks ja sellise juurega juurestikku sammasjuurestikuks. Puukoolides kärbitakse sageli taimede peajuurt (nt tammel), et lõpetada selle kasv ja soodustada külgjuurte arenemist. Kui peajuur ei arene või
Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga. Liikumine rakkude liikumist piiravad rakukestad. Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse omadustele nimetatakse taksiseks. Taim saab liigutada üksikuid organeid kasvuliikumise abil, osmootse jm liikumise abil. Need liikumised jagatakse: 1. tropism liikumise sõltumine välisärritaja suunast (lehed pöörduvad valguse poole) 2. nastia liikumine välisärritaja suunast sõltumatu (vesiroos avab õied kellajaliselt 10-17) 3
puuduvad Mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas: haavakoe teke Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: · fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne. Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet: · assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks.
Püranomeeter. Püranomeetriga mõõdetakse poolsfäärist horisontaalsele pinnale saabuvat summaarse (otse + hajusa) kiirguse võimsust lainepikkuste vahemikus 0,3-5 mm. 13. Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks? 500-600 nm Ükski taimepigment ei neela rohelist valgust 14. Nimeta kolm põhilist põhjust, miks on kiirguse hulk elus organismidele oluline ja kirjelda, miks. • Fotosüntees kui kiirgusenergia keemiliseks sidemeks muutmise protsess • Arengumustri stimuleerija • Stressi faktor 15. Loetle FS osalevad keemilised ühendid? CO2, H2O, C6H12O6 (glükoos), O2; NADP,ADP,NADPH,ATP 16. Koosta FS võrrand 6 CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6 O2 17. Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud? valgust, CO2 ja H2O 18. Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel?
Kambiumi rakkude jagunemise tagajärjel jämenevad varred ja juured. Kõrrelistel asub algkude ka sõlmedevahede alumises osas. Ööpäevas võivad nende varred kasvada kuni 75 cm(Bambus). PÜSIKOED jaotatakse nelja rühma: põhi-, tugi-, juht- ja kattekoed. PÕHIKUDE koosneb elusatest rakkudest. Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimiliatsiooni- ja säilituskoeks. Assimiatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimuv fotosüntees. See kude paineb raime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga
obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ? Auksiin saab liikuda taimes kahel viisil : passiivselt floeemis (seotuna AH-tega ja suhkrutega) energialt tarbides polaarselt juhtkimpude parenhüümi rakkudes (seostumata). Polaarsel liikumisel on vajalikud membraanis paiknevad kandjavalgud. Kandjavalgud asuvad raku basaalses piirkonnas. Kui auksiin on rakkudes kuhjunud, siis eksporditakse ta (kandjavalkudega) antipordis prootonitega. Miks toimub auksiini ’lõksu püüdmine’ taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage auksiini pK ja apoplasti pH-ga ).
Vähene soojushulk vegetatsiooniperioodil ja madal temperatuur talvel piiravad taimede levikut põhja ning põhjustavad metsata tundrate ja alpi aasade teket. Temperatuuri tingimusi mõjutab suuresti ka kohakõrgus (vertikaalne tsonaalsus). Temperatuur avaldab suurt mõju taimedes kulgevatele füsioloogilisetele protsessidele, esmajoones transpiratsioonile ja fotosünteesile. (Laas 1967) Üksikute liikide elutegevus kulgeb ainult teatud temperatuuri piires. Hingamine ja fotosüntees algavad juba madala temperatuuri juures ja on optimumis umbes 30'ne kraadi juures. Seemnete idanemiseks on vajalik vesi, sest ilma veeta pole võimalik kesta 6 pehmenemine, tuuma paisumine ja fermentide tegevus, see aga tähendab, et temperatuur peab olema üle null kraadi. Igale taimeliigile on seemnete idanemiseks omane teatud temperatuuri optimum, maksimum ja miinimum, samuti on eri taimeliikidel arengu eri
hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad
Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦
transportvormidena. Aktiivne on ainult vaba auksiin. Seotud IAA kogus taimedes on alati suurem kui vaba IAA hulk. Rakus on auksiin lokaliseerunud aluselise pH-ga piirkondades, eelkõige tsütosoolis. Kloroplastides esineb IAA-d samuti tsütosooliga tasakaalulises kontsentratsioonis. IAA konjugaadid esinevad ainult tsütosoolis. Seega IAA kontsentratsioon rakkudes on sõltuv sünteesi, lagunemise ja seostumise omavahelistest proportsioonidest. Auksiini transport taimes (mõju koht teine kui sünteesikoht) Auksiini liikumine taimes toimub peamiselt kahel viisil: 1) passiivne liikumine floeemis (~1m/h), IAA liigub seotult suhkrute ja aminohapetega. Selliselt toimub näiteks IAA kaugtransport - liikumine pealmaaosadest juurtesse mis on oluline kevadise kambiumi aktiveerumise ja külgjuurte tekkimise korral 2) energiat tarbiv polaarne liikumine juhtkimpe ümbritsevates parenhüümi rakkudes (2-15cm/h), IAA liigub seostumata kujul.
tase on null ning pimehingamine on gaasivahetuse tase juhul kui valguse intensiivsus on 0. Platoo ehk maksmimaalne FS) 23.Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus?.Kiirguse kasvu. 24. Joonista varju- ja valguslehe FS valguskõver ja viiruta sellel osa, millal FS on sõltuv valguse kättesaadavusest? 25.Kuidas sõltub FS temperatuurist? Miks?sest kui temp on üle 35 C või alla 0C siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees 26.Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks?Fs suureneb teoreetiliselt kui CO2 on rohkem keskkonnas. Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel , suurendab vee vajadust jne.( Mida suurem on CO2 kontsentratsioon keskkonnas, seda rohkem intensiivsemalt toimub FS ja rohkem 02 seotakse. Kuid liiga suur CO2 konts. Pidurdab FS-i) 27.Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist
Mida madalam energia, seda pikem, seega infrapunane 12. Mis on tänapäevane enimlevinud kiirguse mõõtmise meetod? http://hps.org/publicinformation/ate/faqs/radiationdetection.html Püromeetriga 13. Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks? Umbes 520570 nm (roheline valgus), peegeldub lehtedelt. 14. Nimeta kolm põhilist põhjust, miks on kiirguse hulk elusorganismidele oluline ja kirjelda, miks. · Fotosüntees kui kiirgusenergia keemiliseks sidemeks muutmise protsess · Arengumustri stimuleerija · Stressi faktor 15. Loetle FS osalevad keemilised ühendid? CO2, H2O, O2 16. Koosta FS võrrand 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 17. Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud? CO2 ja vee kättesaadavus, valgus 18. Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel? 8 19. Kust saadakse FS jaoks vabu elektrone? Vee fotolüüsil 20. Mis on Rubisco?
ATPst. 2. Kirjeldage ATP molekuli ehitust, ülesandeid ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid. Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2), tähist. ~ .Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................4 1.2 Transpiratsioon..................................................................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine............................................................................................
Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks. HINGAMINE KÄÄRIMINE PÕLEMINE Selleks on vajalik hapnik. Toimub ilma hapnikuta. Selleks on vajalik hapnik. Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse Osad bakterid ja pärmseened puudusel saavad energiat valmis Taimedest moodustunud saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad kütused
........................................13 Kasutatud allikad...................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Valik referaatide teemadest langes just ,,Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides" kasuks, see teema paelus mind juba keskkooli bioloogiatundides. Fotosüntees on üks äärmiselt vajalik protsess, kuna selleta poleks elu Maal võimalik. Antud keeruka, kuid samas nii igapäevase ja iseenesestmõistetava protsessi tähtsus seisneb selle lõpp-produkti, hapniku, tekkimises. Refereerimisele võetud materjal on suuremal jaol pärit nii keskkooliõpilastele mõeldud bioloogia alastest väljaannetest kui ka agronoomia, metsanduse ja maaparanduse eriala tudengitele mõeldud kirjandusest, kuid ka Internetist. Et saada täielikku ülevaadet lugesin läbi
Keemilised omadused · Hüdratatsioonikiht, mis moodustub mineraalsete ioonide ümber, soodustab nende reaktiivsust. Hüdratatsioonikiht suurte orgaaniliste molekulide (näit. valgud) pinnal hoiab neid lahustunud olekus ja väldib nende väljasadenemist. Vee liikumine taimedes Taimed võtavad mullast vett juurte kaudu, kust see liigub varre juhtkudedesse, mis mööda juhtsooni transpordivad vee lehtedesse. Vesi lahkub lehtedest veeauruna õhulõhede kaudu- transpiratsioon. Vesi liigub taimes vooluna hüdrostaatilise jõu abil ja difusiooni ning osmoosi teel (molekulide kaupa). Intensiivse kasvu ajal paneb vee liikuma lehtede transpiratsioonist tingitud veedefitsiit ja kapillaarne tõmme ülespoole. Varakevadel, kui juurtes on varuainete hüdrolüüsi tõttu kõrge lahustunud ainete kontsentratsioon, neelavad juured vett osmoosi teel. Juurtes kujunev kõrge veepotentsiaal tekitab juurerõhu, mis surub vett juurtest maapealsetesse organitesse.
toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas 1 või 2 korda kasvuperioodi vältel(õiealgete tekkimine ja õiepungade puhkemine ja õite arenemine, viljade arenemine ja seemnete valmimine).
Spiraalne(vahelduv)- sõlmel on ainult üks leht, lehed asetsevad varrel spiraalselt. Vastak- sõlmele kinnitub kaks lehte, Männaseline- sõlmel paikneb kolm või enam lehte. 21.Mida tähendab dorsoventraalne leht? Too näide. Lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega. Pöök 22.Nimeta 4 maa-alust võsumuudendit! Too näide iga tüübi kohta Risoom - iris, ingver Mugul - kartul Sibul - harilik sibul Mugulsibul - gladiool 23.Mis on vee tähtsus taimes? 1) Raku keemilised ja biokeemilised protsessid toimuvad vaid vesikeskkonnas 2) Oluline püsivate kolloidsüsteemide moodustamisel 3) Suure soojusmahtuvuse tõttu termoregulaatoriks taimedele 4) Täidab taime kõiki elundeid ja moodustab pideva keskkonna 5) Paljud elutähtsad protsessid toimuvad ainult küllaldase veehulga esinemisel 24.Seleta fotosünteesi ja hingamise põhimõte! Kirjuta fotosünteesi valem! Fotosüntees: CO2-st ja H2O-st orgaaniliste ainete moodustumise protsess, mis
Praktiline töö: juhtkoe uurimine Eesmärk: jälgida vee ja selles lahustunud ainete liikumist mööda taime varre juhtkudesid. Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik? Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil. Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline "pump". Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole. Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära. Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat "torustikku" - sooned ja sõeltorud.
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured)
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
