Võrumaa Kutsehariduskeskus Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres kapp Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................3 Mis on bituumen?................................................................................4 Bituumen materjalid jagunevad..........................................................5 Bituumenrullmaterjalid.......................................................................6 Bituumenmaterjalide kasutamine ehituses..........................................7 Kokkuvõte...........................................................................................8 Kasutatud materjal..............................
pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja tihedus 23 kg/m3 ning Rootsis valmistatav Isover Insul-Safe soojusjuhtivustegur on 0,040 W/mK ja kaal 16 kg/m3 Üldist mineraalvillade kasutusest Üldehituslikud pehmed mineraalvillad on mõeldud seinte, katuste ja põrandate isolatsiooniks ning tuuletõkkeks. Nimetatud tooted, nii klaas- kui kivivillast, on mõeldud
Need omadused jäävad pärast sideaine tahkestumist. Seejärel lõigatakse tahkestunud vill tükkideks ja pakitakse või suunatakse muudesse seadmetesse täiendavaks töötlemiseks. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine. RÄBUVILLA saadakse metalltööstuse räbust ja Eestis peaaegu ei kasutata. Mineraalvilla põhiomadus, mis erineb ta teistest soojustus ja isoleerimismaterjalidest on selle mittepõlevus koos kõrge soojus- ja heliisolatsiooni omadustega. Kusjuures mineraalvilla soojusisolatsiooni materjalid omavad head püsivust temperatuures deformatsioonist, keemilist ja bioloogilist püsivust, head hügroskoopsed näitajad, ökoloogiline ja kergesti paigaldatav. Tuleohutuse nõuete järgi kuluvad mineraalvillad mittepõlevate materjalide hulka. Samuti nad efektiivselt takistavad tule levimist ja kasutatakse tulekaitse isolatsiooniga.
muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....., RIL 107-2000, RT-juhendid). Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks.
väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katusekate on pintarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara. Katusekate peab oleam kinnitatud alusele nii, et alus võimalik liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80 Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata
Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Isolatsiooniplaatide kalle 1/20...1/10 hoonest eemale, isolatsioonikihi all 200mm külmakerkimatut kruusa, isolatsioonkihi peal 100mm kruusa või liiva + 300 mm muud pinnatäidet (kruus, muld). Külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus peab jääma alla 2 mahuprotsendi, kui isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring
Reeglina klaasriiet ei küllastata bituumeniga. Valmistatakse ka alumiiniumfooliumiga (metallisool) kaetavat rullmaterjali. Omadused: · soojajuhtivus _= 0,163 W/m0C · puuduseks on bituumentoodete temperatuuritundlikkus- külmas ja niiskes murenevad ja kuumas sulavad · auruläbilaskvus · on põlevad materjalid Rullmaterjale kasutatakse nii katusekattematerjalina kui ka koos teiste bituumenmaterjalidega veesurve all töötavate konstruktsioonide hüdroisoleerimiseks. Katusekatte tükkmaterjale (plaate,harja- jms detaile) valmistatakse klaasriidest kandjal, kaetakse puistega, mis sisaldab ka värvipigmente. Valmistatakse ka vaskplekiga kaetuna. Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokkuei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepekihiga. Keevisruberoidid võivad olla:
põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad
soojustusmaterjal. 1.11 Puistevill Viimaste aastate jooksul Eestis populaarsust kogunud puistevill on tooraine poolest analoogne kivi- ja klaasvilladega. Suurim erinevus seisneb aga sideaine olemasolus. Puistevillas see puudub. Seega ei ole vill oma struktuurilt plaadi või lehe kujuline. See ongi üheks eeliseks puistevillade puhul ei ole vuuke ja külmasilla oht on väiksem. Puistevill sobib eelkõige soojustamata katuste alla. Selle juures peab tähelepanema, et villa alla ei pandaks kilet. Vastasel juhul tekib sinna kondents. Villa võib paigaldada käsitsi, kuid 11 parema tulemuse annab siiski spetsiaalse puhuriga laskmine. Puhur tükeldab villa veelgi õhulisemaks ning annab parema soojaisolatsiooni võime. Puistevillal on omadus aja jooksul vajuda. Klaasvill puistevillana (500 mm) võib vajuda ligi 1-2 cm. Seega aastatega peaks uut villa juurde laskma.
vajadusel tõsta põranda helipidavust.(pikkus kuni10m, laius1,2m; mõõdud vastavalt ruumi iseloomule ja ukse asukohale(sise- või kodumaine firma ERGOMET PROFIIL AS, kus toodetakse kahesugust kõrgus 0,7-15cm) välisuks) katusekatte materjali: Valtsprofiil -kasutamiseks katustele kaldega 1:7 ja Ribipaneelid on paneelid mida kasutatakse tööstus- ja laohoonete Siseuksed võivad olla lävepakuga või ilma 1:9. Valtsi korgus 2,4 cm ja tahvli laius 54,5cm ehitamisel. Välisuksed peavad olema soojad ja niiskuskindlad ning elamutele
Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................
300 mm. KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus kaitseb hoonet ja selle konstrukts ilmastikumõjude (vesi lumi) eest ja mõjutab oluliselt hoone võlisilmet.Katuse vastupidavus sõltub 1)katus mõjutavatese teguritsest 2) katuse kujust, materjalidest ja konstrukts. Katuse tüübid üldkuju järgi: pööninguga kaldkatus, kaldsed katuselaed ja lamedad katuselaed. Katuse kihid ülalt alla: katusekate, tuulutuspilu, kondentsvee tõke, katusekatte alus (roovits, tsanduskiht), tuuletõke, suujustus, kandetarind (raudpetoonpaneel, puitlaudis). Veeäravool- kaldkatustelt juhitakse vesi ära väljaspoolt kas lihtsalt üle räästa või siis rennide ja torude süst kaudu. Rennid võivad paikneda kas katuse peal või siis selle äärel. Lamekatustel juhitakse vesi ära kas väljaspoolt (üle räästa või siis veesülitite kaudu, või siis seespoolt- äravoolulehtrite kaudu. Veeäravool on katuse konstruktsiooni kõige olulisem detail
krohvimine, vooderdamine. 41. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 43
hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 45
........................................ 86 53. AKENDE PAIGALDAMINE JA TIHENDAMINE AVADESSE. .................................................... 87 54. USTE LIIGITUS, UKSEPLOKI KOOSSEIS. USTELE ESITATAVAD NÕUDED. ............................ 87 55. VÄLIS- JA SISEUKSED - KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED ................................................ 87 56. ERIOTSTARBELISED, TULE- JA SUITSUKINDLAD TURVAUKSED. ........................................ 88 57. KATUSE ÜLESANNE. KATUSE KLASSIFIKATSIOON. KATUSTE MINIMAALKALDED SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST. .......................................................................................... 89 58. SARIKATE LIIGITUS, SARIKATE TOETAMINE JA ANKURDAMINE HOONE KANDETARINDIDTELE ............................................................................................................ 91 59. KATUSE ISOLEERIMINE JA TUULUTAMINE KALDKATUSTE EHITAMISEL ............................ 94 60. KATUSED FERMIDEL, LIIMITUD TALADEL-RAAMIDEL. ..........................
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32
Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³ · Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa. · Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele.
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehitustoodete tehnilisele spetsifitseeri
h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
SISSEJUHATUS. Kursusetöö teemaks on Huljal (Lääne-Virumaa) ehitatava remonditsehhi ehitustööde organiseerimisprojekt. Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538 m2, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandvitspaneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Antud töö käsitleb hoone ehitustöid mullatöödest kuni kasutusloa saamiseni. Betooni tööde kohta tehakse tehnoloogiline kaart Ehitustööde kohta koostatakse koondkalenderplaan. Ehitusplatsi üldplaan on abiks ehitajale ehitustööde planeerimisel.
1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41 2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4
on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist. Ka paljukorruseliste elamute pööningute põrandatel võib ,,soojustusena" tihti leida ehitusprahti, liiva, tuhka jms. Nii enne II maalilmasõda kui ka 196090-tel aastatel ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus on piires
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. hea keemilise püsivusega, lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Kasutamine: Valmistatakse bituumenemulsioone, asfaltmörte ja betoone, katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, tihendusmaterjale, liimaineid, korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid. 39. Bituumenist katusekattematerjalid keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
(klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. 46. Eriotstarbelised värvid- tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid Tulekaitsevärvid. Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks. Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
