rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114 Tõene või väär? 1. Õige 2. ... loomad on simpansid (ja gorillad). 3. ... on 48 kromosoomi. 4. ... kunagi Austraaliat, Ida- ja Lõuna-Aafrikat ... 5. Õige 6. ... peamiselt kahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Õige 8. Õige. Õige variant: 9. C) 10. B) 11. C) 12. C) 13. C) 14. B) 15. C) 16. B) Täida lünk: 17. Esikloomaliste 18. Lõunaahv 19. Neoteeniaks 20. 2,5 21. Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22. Aafrika 23. 50 000 24. Ühtlustumise Selgitage ja näited: 25
surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
3. ... on 48 kromosoomi. 4. ... kunagi Austraaliat, Ida- ja Lõuna-Aafrikat ... 5. Õige 6. ... peamiselt kahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Õige 8. Õige. Õige variant: 9. C) 10.B) 11.C) 12.C) 13.C) 14.B) 15.C) 16.B) Täida lünk: 17.Esikloomaliste 18.Lõunaahv 19.Neoteeniaks 20.2,5 21.Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22.Aafrika 23.50 000 24.Ühtlustumise Selgitage ja näited: 25. Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmises järgnevatesse põlvkondadesse. Nt. muistendid, rahvalaulud, -tantsud jne on pärandatud edasi aastast aastasse, et hoida kultuuri ja omapärasust. 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt
teistel imetajatel tekkis võimalus esile tõusta. Reastage süstemaatilused ühikus loogilises Riik hõimkond klass selts sugukond järjekorras. perekond liik. Nüüdisinimene pärineb... Aafrikast. Inimesega kõige sarnasemad loomad on... Simpansid. Simpansil on nagu inimeselgi... 48 kromosoomi. Austrialopiteegid on kunagi ......... asustanud Ida- ja Lõuna-Aafrikat. ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb..
Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32. 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Evolutsioon Kujunemine Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne evolutsioon. Looduslik valik, olelusvõitlus, darvinism, lamarkism, sünteetiline evolutsiooniteooria. Tõendid Paleontoloogia, fossiilid, suhteline, absoluutne vanus. Geokronoloogiline skaala. Feneetilised võrdlused, võrdlev anatoomia, homoloogilised organid, mandunud elundid, embrüonaalne areng, geneetilised võrdlused
Pärilikkust loetakse elu tunnuseks.Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel.Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 2. inimese põlvnemine-lahknemine inimahvidest. Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega-simpansi ja gorillaga-ühistest eellastest. Inimene kuulub primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed, kus on kolm sugukonda: gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises
Nt kärbse ja linnu tiivad ehituselt erinevad, kuid ülesanne sama = ei ole omavahel suguluses - Mandunud organid ehk vestiigiumid ehk rudimendid esialgse ülesande kaotanud elundid, mis sarnastel liikidel võivad funktsioneerida. - Näiteks: Inimesel õndraluu, osaline karvkate, silmahambad, tarkusehambad, karvapüstitajalihased, pimesoole ussripik, kolmas silmalaug. Loomadel: madude ja vaalade jalgade taandareng - Lootelise arengu võrdlemine organismid läbivad lootelise arengu jooksul oma eellaste ambrüonaalse arengu etappe. - Molekulaarbioloogia DNA struktuuri ja valkude aminohappelise järjestuse alusel saab koostada täpseid sugupuid - mida sarasem DNA nukleotiidide järjestus, seda lähem sugulusaste liikide vahel - Biogeograafia teadusharu, mis uurib organismide ja nende koosluste levimist maakeral ajas ja ruumis
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
embrüonaalse arengu etappe. Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
Koostage 2 toiduahelat. 4. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. 5. Selgitage mõisteid tootjad, tarbijad ja lagundajad, tooge näiteid. 6. Selgitage, millega tegeleb keskkonnakaitse ja millega looduskaitse? 7. Selgitage, mida tähendab säästev areng. 8. Selgitage, mida tähendab bioloogiline mitmekesisus. 9. Nimetage olulisemad keskkonnaprobleemid ja selgitage. 10. EVOLUTSIOON Ø Elu päritolu ja esialgne areng Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7-4 miljardit aastat tagasi. Evolutsioonilised muutused on toimunud ka eluta looduses ning inimühiskonnas. Siit tulenevalt eristatakse 4 evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon-elementaarosakestest tekkisid aatomid ja edasi molekulid. Keemiline evolutsioon- anorgaanilistest ainetest moodustusid lihtsamad orgaanilised ühendid ja
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev oksüdeerija, kindlustab hi
vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Evolutsionism-19. saj. teisel poolel sai väga Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks Kvalitatiivseid meetodeid: kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. a)Diskursuseanalüüs -Meetod teksti peidetud tähenduse Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks. protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: b)Semiootiline analüüs -tekstide, piltide jms. 1.Anorgaaniline evolutsioon analüüsimine. 2.Orgaaniline evolutsioon 5.Järelduste tegemine 3.Sotsiaalne evolutsioon 10
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1
interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a. inimese kui ühe imetajaliigi teke on bioloogia probleem, mida uuritakse teaduse vahenditega. Hinge teke on kiriku probleem. See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
1. miotseen alg u 24 milj a tagasi 2. pliotseen alg u 5 milj a tagasi Kvaternaar jaguneb: 1. pleistotseen alg u 2 milj a tagasi Jääaeg 2. holotseen alg u 10 000 a tagasi, jääajajärgne aeg, kestab ka praegu 11 Inimese arenemisega seotud probleemid ja arusaamad Inimene kuulub imetajate klassi, hominiidide sugukonda, Homo perekonda. Inimene kuulub esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Inimlaste sugukonnas ainult üks liik inimene. Primaadid pärinevad ühisest esivanemast umbes 70 miljonit aastat tagasi. Tegid läbi pika arengu, mille käigus osa liike suri välja, teised säilusid ja muutusid. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1. pärilik muutlikkus, 2. geenitriiv, 3. geenisiire, 4. looduslik valik.
teeb nende kohta otsuseid, mis avaldatakse tema ajakirjas. Võib isegi tunnistada kehtetuks vanima sünonüümi, vaatamata prioriteedile. 27. Darvinism ja lamarkism: mis on neis ühist, mis erinevat? Darvunism liikide muutlikus loodusliku valiku mõjul. Vähem kohastunud liigid hukkuvad. Organismide täiustamine ei vaja mingit sisemist tendetsi, on ka suguline valik. Liigiteke on pikaajaline, teisendist saab liik. Vahepealsed vormid surevad välja. Võimalikud on ka konvergents ja taandareng.Muutlikkuse põhjused on tõenäoliselt elutingimustes. Lamarkism Jumal oli algpõhjus, lõi eelduse, aga edasi arenes loodus ise.Perekondade ja liikide tasemed on muutlikkus ja külgharud, mitte tõusurida. Täiustamist põhjustab olendite sisemine tendents, muutlikkust keskkond.Taimed ja alamad loomad muutuvad keskkonna otsesel toimel, kõrgemad loomad kaudsel toimel (tahtlikult harjutades). Elu jooksul kujunenud muutused päranduvad järglastele, kui nad on omased mõlemale vanemale. 28
Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste. Inimühiskonna arengufaasid ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või positiivse" Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks: 1)teoloogiline või näiline faas Animism Polüteism Monoteism 2) metafüüsiline või abstraktne faas 3) positivistlik või teaduslik faas Ka erinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi. Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
· Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903) · Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud · Evolutsionism · Evolutsiooni tasandid evolutsioon toimub kõikidel tasanditel 1. Anorgaaniline 2. Orgaaniline elu areng 3. Sotsiaalne inimühiskonna areng · Evolutsiooni olemus evolutsiooni märksõnad 1. Kasv objektid kasvavad suuremaks 2. Diferentseerumine jagunevad osadeks. Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest tugevamate ellujäämine (autoriks Spencer). Nõrgemad süüakse
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest ho
Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et darvinistlikud evolutsiooniseadused (olelusvõitlus) kehtib ka ühiskonnas
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed
· suurvesi · temperatuur · biogeenid · reostus 26. Põhjaloomade toitumissuhted Eesti suurjärvedes. a. Toitumine bentaalis valdavalt detriidist või teistest loomadest. b. Setteneelajad neelavad valikuta veekogude põhjasetteid, ei tee vahet seeduvate ja mitteseeduvate osakeste vahel. 27. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised üksused. i. Süsteem ja evolutsioon b. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni e. fülogeneetilisi sugulussuhteid - c. samasse evolutsioonipuu harusse - seega samasse süsteemi jaotusse peaksid kuuluma d. ühise päritoluga liigid, mis on seetõttu sarnasemad. e. Tunnused, mille järgi hinnatakse sarnasust ja oletatavat ühist päritolu: morfoloogilised, f
loomade kodustamise ja põlvnemise uurimiseks kasutatakse argeoloogia, etnograafia, keeleteaduse, süstemaatika, fülogeneesi, zoogeograafia, ökoloogia, võrdleva anatoomia, morgoloogia ja füsioloogia abi. zootehnikateadus on kõigi nimetatud teadusharude saavutused üldistanud põllumajandusloomade põlvnemis ja evolutsiooniteooriaks. 8. Kodustamise aeg ja kohad loomade kodustamine on lähedalt seotud inimühiskonna arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. kodustamise algus langeb kiviaega 12000-10000ekr. kõigepealt koer (alaska 20tuh, jaapan 12tuh, iraak iraan 12- 10tuh, euroopa 8tuh aastat ekr.) lammas kits 9000 ekr edela aasias. siga 8000 ekr uus-guinea, tuhat aastat hiljem väike-aasia, lähis-ida ja arvatavasti ka euroopas. koduveis 7000 ekr põhja kreeka ja anatoolia. hobune 4000 ekr musta ja kaspia mere stepid
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni enda arengutasemest. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu. Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest. Antud osa harud on aga järgmised: 8 Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
dit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt, mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks. 7 Inimtsivilisatsioon Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest.
dit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt, mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks. 8 Inimtsivilisatsioon Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
