nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid
vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge. Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude). Luukude-organismi tugifunktsioon Mälujälg-püsimällu salvestatud info Neoteenia-pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu omaduste säilitamine täiseas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Neuriit-e
· Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed killed · Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Epiteelrakkude ülesanded: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu Sidekude: · Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet · Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. · Esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi Kohev sidekude o Täidab siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse Rasvkude o Rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad ühtlasi lööke
salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest
muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3
kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk o kontraktsioon lihaste kokkutõmbumine o kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum koos rakuvaheainega o kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude o leukotsüüt (valgelible) eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine o loomariik päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on
7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine.
Elund on kehaosa, mis koosneb kus toimub informatsiooni töötlemine. kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude Kohev sidekude sidekoeliik, mis eraldivõetuna täita ei suuda. hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse. Elundkond on ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk. Elundkonnad esinevad üle terve kere. Kõhrkude elastseid ja painduvaid Dendriit närviraku lühemad jätked, tugistruktuure moodustav sidekude. mis võitavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Lihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon.
olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudedt: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre on tahke, elaststne, omab nõtkust ja suurt tugevust. Tema põhiaine sisaldab peeni kollageenikiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus, esiosa nina vaheseinas, kõripealises. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses. 2.3 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevast kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude
Riskirühmad · Naised (eriti vanemas eas) · Ülekaalulised · Inimesed, kelle perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid · Siiski on ohustatud ka mehed Ärahoidmine · Tekkimist ei ole võimalik ära hoida · Vaevusi saab leevendada · Saab aeglustada haiguse süvenemist Ennetamine ja leevendamine · Ole füüsiliselt aktiivne · Väldi ülekaalu · Hoidu vöökohalt ja reitest pigistavatest rõivastest · Väldi pikaajalist paigalseismist ja istumist · Kanna spetsiaalseid elastseid tugisukki · Verevoolu parandamiseks tõsta jalad kõrgemale Pildid Aitäh kuulamast!
Elund e organ, mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa; Elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem; Epiteelkude- kude, mis katav väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu; Gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist; Hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude; l ihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon; luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure; närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada; närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitust; piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse
Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt surmani. Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. - sidekude. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, tahendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekude sisaldab endas mitmeid kudesid: *luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks, võimaldades täita organismi tugifunktsiooni. *rasvkude rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks. Rasvkoesse talletatakse ka
kimäär - erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad
ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli. Kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia. Ennetamine Tuleb kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Vältida ülekaalu. Vältida vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid. Vältida pikaajalist paigalseismist ja istumist.
Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad ühtlasi lööke ja moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Fibrillaarses sidekoes
Närvikude koosneb närvirakkudest ehkneuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked – neuriidid – juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada
seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune, kaalub 4-5kilo ja katab umbes 1,5m2 suuruse pinna. *Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke. Selles on rohkesti vere ja lümfisooni,välis- Keskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *Nahal elutsevad mitmesuguseid baktereid.
Saamine Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja seejärel kuumutatakse seda. Selle protsessi leiutas Charles Goodyear 1839. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede mahl ehk lateks kogutakse Hevea puust. Vulkaniseerimine Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi . Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadaksegi siis mitteelastne niinimetatud kõvakummi ehk eboniit. Rakendusalad Autorehvid veekindlad riided ja jalanõud kummikindad elektrijuhtmete isolatsioon kustutuskumm
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad. Nahk on eritusorgan(higi). Retseptoritega(närvirakkude kogumis) tajume valuja temp. Nahk sünteesib ühendeid(vitamiin D ja melaniin). Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, tolmu jms. Marrasknahast koosnevad ka karvad, juuksed, küüned. Pärisnahk rohkelt elastseid kiude. Selles on lümfi- ja veresooni. Pärisnaha all on rasvkoerikas nahaaluskude, kaitseb elundeid.
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi
Füüsika kontrolltöö ,,aine ehituse alused'' 1.Kirjelda ideaalse gaasi mudelit. V: Ainsa molekulidevahelise mõjuna arvestatakse elastseid põrkeid ja kus ei arvestata, et lisaks osakestevahelisele tühjusele võtavad ruumi ka molekulid ise. 2.Milliste gaaside puhul kehtib ideaalse gaasi mudel? V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks?
moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11
Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie Satään - satäänsidusega puuvillane riie, millel parem pool läikiv, pahem matt Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie Tviid - väikeste toppidega villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie Tüll - võrgutaoline õhuke riie, kasutatakse näiteks alusseelikute, tantsukleitide või looride õmblemiseks Kasutamine, hooldamine, kuivatamine, triikimine, mis riideid valmistatakse
8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed 2) Puuteretseptorid a. Karvatupe ümber keerdunud närvikiud b. Meissneri kehake
mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.
on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk erineb süstolis ja diastolis; ja seetõttu eristatakse arterites max ehk süstoolset ja min ehk diastoolset rõhku. Keskmiselt on
valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid
tundlikud on näiteks selja- ja kõhupiirkonnad. *Milline on naha ehitus? Nahk koosneb kahest osast: marrasnahk ja pärisnahk. Marrasnahk moodustab naha välimise kihi. Selle pealmine osa on sarvkiht, mille moodustavad tihedalt kokku surutud surnud rakud. Marrasnaha alumise osa moodustavad elusad rakud, mis pidevalt paljunevad. Marrasnaha all asub paks ja elastne pärinahk, mis on samuti elus rakkudest ja sisaldab rohkesti elastseid valgulisi kiude ja on seetõttu veniv, painduv ning sitke. Pärisnaha all on nahaaluskude ehk rasvakude. *Kes elavad inimese nahal? Kasulikud bakterid Kahjulikud bakterid *Mis nahka ohustab? Liigne päevitamine (UV-kiirgus) Liigsed kahjulikud bakterid
väikelastel harva. Neelumandlid muutuvad nähtavaks 9.-10- elukuust, mistõttu esimesed eluaastatel ei ole angiinipõletik tõenäoline. Keskkõrvaga ühendab neelu õõnetaoline käik Eustachi tõri väikelastel lühike ja lai, mistõttu nohu sagedaseks tüsistuseks on keskkõrvapõletik. Kõri valendik on kitsas ja seetõttu kõriturse korral on oht lämbumiseks olemas (oht suurem kui täiskasvanul). Trahhead ja bronhid on samuti kitsad, neis on elastseid kiudu vähe, limaskestal aga rohkesti veresooni. Seetõttu põletike korral on suhteliselt suurem ahenemise oht ja takistatud röha väljaköhimine. Parem bronh on justkui trahhea jätkuks ja seetõttu on võõrkehade sattumisoht paremasse bronhi küllaltki suur. Kopsud - hea verevarustusega Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral
Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa. Maa tõmbab keha enda poole ja dünamomeetri vedru venib välja. Kui keha peatub on vedrus tekkiv elastsusjõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese luud on teatud piirides elastsed, aga kui neid liiga palju väänata või liigutada, siis nad võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse,
suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada
Bioloogia kontrolltööks 1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid
Sageli on vaja kombineerida kontrolli meetodeid, et vähendada mürataset soovitud tulemuseni. Kontroll müraallika juures Müra põhjustajaks on vibratsioon ning seda võib vähendada kahandades vibratsiooni suurust või vibreerivate elementide pindala. Vibratsiooni võib vähendada sobiva disainiga, hooldusega, määrimisega ning seadmete reguleerimisega. Vibreerivate osade isoleerimine teistest seadme osadest või struktuuridest kasutades elastseid materjale nagu kumm või elastomeerid vähendab suurust ja samuti vibreeriva pinna suurust Mida sain teada mürast. Seda, et inimesed ei ole eriti kursis sellega millised terviseprobleemid võib tekkida mürast. Kuna kuigi töökohtades kui on müra dB kõrged ei kasutata kõrvatroppe ega kõrvaklappe kuigi see on kohustuslik (paljude arvates on nendega ebamugav tööd teha Vali müra võib põhjustada hädasid mida me ei oska ette kujutadagi.
Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimetelistest rakkudest. Marrasknahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. Terve inimese keha on karvane. Välja arvatud peopesad ja jalatallad. Kui inimene vananeb siis juustes ei toodeta enam värvipigmenti ja juuksed puutuvad läbipaistateks ehk siis halliks või valgeks. Pärisnahk sisaldab, rohkelt elastseid kiude ja on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab naha niiskena. Seda eritub ööpäevas umbes 20 grammi. Pärisnaha all paikneb rasvarikas nahaaluskude. See kaitseb nahaaluseid elundeid. Raskude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasvatagavaraks. Nahk on paberõhuke, ning samas kui ujud vees on ta kummi ülikonna eest.
ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni kihi, talletatakse kehavõõrad ained. *Fibrillaarne sidekude- rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena, moodusutuvad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligimente- hoiavad skeletti koos. *Kõhrkude-mood. tugevaid, painduvad tugistruktuure.Kõhr
(lateksi sisalduse tõttu) võivad põhjustada allergiat. Allergikutel ei ole soovitav õppida juuksuriks. Juuksuritel võivad tekkida varikoossed (veenikomulised) laiendid alajäsemetel. See on veeniseina või -klappidenõrkusest johtuv haigus, mille puhul veenisein venib välja. Kaevatakse jalgade väsimuse ja valude üle. Veenilaiendeid täheldatakse muudegi elukutsete puhul: müüjad, kudujad, ketrajad, kokad jt. Kui ei kanta elastseid tugisukki, -põlvikuid või -sukkpükse (sõltuvalt sellest, kus paiknevad veenikomud), võib laienenud veenides tekkida põletik, millele lisandub tromboflebiit. Nahk selles piirkonnas muutub õhukeseks, võib ilmneda nahahaigus ekseem või/ja visalt paranev haavand. Veenilaiendite ja nende tüsistuste vältimiseks peab juuksuril olema võimalus istuda. Voodis lamades hoida jalgu 15cm alusest kõrgemal. Soovitavad on regulaarsed jalalihaseid tugevdavad harjutused
Tihe sidekude kõõlused, sidemed. Elastne sidekude veresoonte seintes RASVKUDE: Palju rakke, vähe raku vaheainet.Rakkudesse kogunevad rasvatilgakesed. Lõpuks moodustab suurema osa rakust rasv. Naisel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15% Kõhrkude: 1.Kondrotsüüdid ehk kõhrkoe rakud 2.Klaaskõhr e hüaliinkõhr luude liigespindadel muudab liigesed libedaks 3.Kiudkõhr eriti palju kollageenkiude, lülidevahelistest ketastes 4.Elastne kõhr palju elastseid kiude, asub kõrvalestades, kõris LUUKUDE: LUUÜMBRIS luu välimine kiht, sidekoest ümbris, KÄSNAINE luu sissemine osa , PLINKAINE luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID luud lagundavad rakud Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine. Rakuvaheaine kaltsiumsoolad, täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad
mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid. *Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest. Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust. Mis on luuüdi ja milline on tema ülesanne, milliseid luuüdisid eristatakse? Luuüdi on pehme kudeluuõõntes. Inimestel eristatakse punast ja kollast luuüdi.
Miks mulle ei meeldi füüsika? Minu jaoks on füüsika üks ebameeldiv aine. Ma ei näe füüsikas õpitul minu tulevikus suurt rolli mängimas. Jah, muidugi ma saan aru, et mõni tahab saada tuumafüüsikuks kuid mitte mina. Arvan, et füüsika on üks igav ja mõttetu õppeaine, mis lihtsalt lisatud õppekavasse. Mulle ei meeldi füüsika, see aine ei paku mulle huvi. Selle asemel, et uurida aatomeid või elastseid kehasid, loeksin ma parema meelega mõnd head raamatut. Ma küll alati võitlen igavusega ja üritan füüsika koduseid töid õige aegselt esitada. Sellised asjad nagu külgetõmbejõud või erisoojus ei kutsu kohe absoluutselt õppima. Pigem üritan lükata sellised ained päeva viimasesse ossa. Üks suur põhjus miks mulle füüsika ei istu, on kindlalt see, et mul ei ole füüsikalist ega matemaatilist taipu üldse. Tänu sellele puudusele möödub aeg füüsikaga tegeledes väga
hingamiselundkond elundkond, mis tagab gaasivahetuse hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele katteelundkond elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kohev sidekude sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude lihaskude kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure meeleelund spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks neuriit e. akson närviraku pikem jätke, mis saadab närviimplusid edasi teistele rakkudele neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked
Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude. Fibroblast (fibrotsüüt)- sünteesib kollageenseid, elastseid, retikulaarkiude, ekstratsellulaarse maatriksi komponente. Makrofaag- fagotsütoosivõimeline rakk. Nuumrakk- eraldab bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB! Histamiin
paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Seob elundeid ja hoiab neid paigal. Hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete trantsport ühest kehaosast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikude- kude, mis suudab vast võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja neid salvestada. Ärrituste vastuvõtmine ja töötlemine, erutuste edasikandmine ja salve4stamine. 2. HOMÖOSTAAS - võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest.
KT Bioloogia Luud Tähtsus ja ülesanne: toestab kudesid, annab kehale kuju, luudele kinnituvad lihased, kaitseb siseelundeid, on erinevate ainete talletajaks. Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva
Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel esineb peaaegu kõigis loomarühmades ja etendab tähtsat osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Mõned epiteelkoe rakud võivad olla spetsialiseerunud ka mitmesuguste teiste ülesannete täitmisele: nad võivad vastu võtta välisäritusi, toodavad piima, (imetajatel), eritavad higi, vaha, rasu ja muid aineid. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid paigal. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada
lahust kuumutada veidi kõrgemale temperatuurile. 11. Miks käituvad paljud hõredad ja jahedad gaasid ideaalse gaasi mudeli järgi? Osakestevahelised jõud on väga nõrgad ja osakeste enda ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike. 12. Mille poolest võivad reaalsed gaasid erineda ideaalse gaasi mudelist? Põhjenda pikemalt Reaalgaaside korral tuleb arvesse võtta molekulaarjõudu ja molekuli ruumala. Rõhk avaldab mikrotasandil anuma seinale elastseid põrkeid ehk survestab anuma seina. Reaalses gaasis on põrke momendil gaasi molekuli ees anuma sein, kui samal ajal suruvad peale teised gaasi molekulid. Mida polaarsemad on molekulid, seda suurem on mõju. Ruumala poolest on reaalses gaasis molekulid suuremad ja võtavad rohkem ruumi, mida rohkem on neid ruumalaühikus, seda rohkem ruumi on võetud. 13. Millest sõltub küllastunud auru tihedus? Küllastunud auru tihedus sõltub temperatuurist. 14
Sellise "rakukella" olemasolule osutab ka asjaolu, et terve inimese rake ei õnnestu koekultuuridespiiramatult paljundada. Noore inimese rakkud jagunevad mitmeid kordi enam kui vanal, kuid lõpuks seiskub paljunemine kõigis kultuurides. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Vananemine algab keskeas, mil väheneb kõikide rakkude talitsuse efektiivsus. Selle tagajärjel hakkab organism tervikuna muutuma. Vana inimene nahk on õhem ning sisaldab süvakihtides vähem elastseid kiude. Selle tagajärjel muutub mahk lõdvemaks ja kortsuliseks.(Inim keha.Lühientsüklopeedia. 143.) Enamus registreeritud füsioloogilistest funktsioonidest nõrgenevad pärast 20.-30. eluaastat. Pärast 30. eluaastat nõrgeneb lihaste jõud aastas umbes 1%.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Luud võivad muutuda hapraks ja liigseid jäigemaks.Vanematel inimestel sisaldavad luud vähem elastsus andvat kollageeni ja ka tugevust andvat kaltsiumi.
päeva hommikul koju. Õmblused eemaldatakse 7-10 päeva möödudes. Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine. Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu ENNETAMINE Veenilaiendite tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Veenilaiendite puhul saab vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada. Kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Näiteks kõndimine on hea viis verevoolu parandamiseks. Vältida ülekaalu. Vältida vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid. Vältida pikaajalist paigalseismist ja istumist. Verevoolu parandamiseks tõsta jalad kõrgemale, näiteks lamades panna jalad padjale, seda on soovitav teha ka päeva jooksul. .
värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest o luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid. *Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu. *Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. VT VIH JOONIS
A.Vahtramäe 2011 6 Hemodünaamika Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades. Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonda. Vere voolamisel mängib erilist rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus. Veri voolab veresoontes laminaarselt seega ei teki turbulentsi e. keerisvoolu. Arterid on kõige paksema seinaga veresooned. Nende sein sisaldab elastseid kiude. Siin toimub vere vool pideva joana, ehkki süda paiskab verd välja portsjonitena. Seda tänu elastsetele kiududele arterite seinas. Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab jälle endise kuju ning surub vere voolama ka diastoli ajal. Vere voolamisel eristatakse: 1. Joonkiirust s.o. osakeste liikumiskiirus piki veresoont (mõõdetakse cm/s; m/s). Joonkiirus on suurem veresoone keskel.
b) iseloomustab TD süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust (mida tasakaalulisem, seda suurem entroopia) c)iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust http://www.abiks.pri.ee Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab ..S=..Q/T GAASI MOLEKULAARKINEETILISE TEOORIA PÕHIVÕRRAND Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina Liikumishulga (impulsi) muut ..(mv)=mv(mv)=2mv Newtoni II seadusest ..(mv)=F 1..t, kus F1 jõud millega molekul mõjutab seina F1=..(mv)/..t=2mv/..t Molekulide poolt seinale avaldatav rõhk. Kui seinale põrkub N molekuli siis F=NF1 ja rõhk p=F/S=NF1/S=2Nmv/S..t (*) Molekulide arv ruumalaühikus e konsentratsioon n=No/V Seinale S sattuvaid molekule on N=1/6No=1/6nV=1/6nv..tS (V=v..tS) Asendame valemisse (*) P=2Nmv/S..t=2nv..tSmv/6..tS=1/3nmv2
annaabi.ee 
