Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Betti Alveri luuletused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ristik, äärel, rind, aimu, tuppa, halja, kuristiku, maas, kivis, lugude, häbi, indu, näis, ühtemoodi, nägin, hõimlane, paarimees, küsis, lepitus, maitsvad, road, kruusa, vihaselt, noad, mõtlik, muusa, vaevalt, nägid, pilgud, uurijad, vaikselt, fuuriad, päästma, hellad, kuplis, veri, valgub, pannud, kägu, homme, kustub, kurgus, valus, lugesin´Vaata armas Ello, nüüd tahaksin ma teada, kas võiksid mind veidi armastada, või pean ka endale tellima tütarlapse linnast.´ ´Kui mu pärlipüüdjad ja kullakaevajad siia jõuavad, ehitame siia endile lossi. Ning sealt ülevalt vaatame, kuidas sipelgate hulgad askeldavat jõe juures.´ Meelitab Trallat: ´Ma ei tea tõesti mitte, armas Tralla, miks teenid sa selles talus ning ei lähe minema!´ ´Roni tagasi vaiba alla ja ole üsna muretu. Ma istun su voodi äärel ja räägin niisama veidike juttu.´ Silitab naise pead ja ütleb ´Ah sina väike narmas. Miks kutsuvad nad sind Totter Trallaks, säärane mõistlik ja armas tütarlaps!´ ´Oh sina väike viristaja, kui palavad on sinu käsivarred ja pehmed su juuksed. Ütle, Tralla, kas tahaksid mind endale meheks? Asuksime elama keset metsa. Ja ühe lehma ostaksime endile, säärase punase lehma valge täpiga otsaesisel.´ ´Kes õpetas sind vaatama nii armsasti kõõrdi
ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil väikseist muredest m
MIKS MIND PADJAKS ILMA LOODI? KÕIGILE MA NÕME NÄIN PADJANÄOGA RINGI KÄIN NÄKK HOMMIKUNE UDULAAM NIIDUL LAOTAMAS VEEL TIIBU METSA POOLE SAMMUN MA JÄRVE KALDAL PEATUN VIIVUKS VEEPIND SILE - PEEGELKLAAS VESI LAISALT KALLAST TAOB JÄRSKU RABANDUSE SAAN JÄRVEST TÕUSEB NÄKK - JA KAOB 10 11 KIVI TAGA, EEMAL VEIDI TEDA JÄLLE MÄRKAN TAAS KULDSEID JUUKSEID KAMMIB NEIDIS NAHK NII HELE, PILK ON MAAS KAUNID PUUSAD PAISTMAS VEEST, NÕTKED LIIGUTUSED RAUGED SAATUS ÕNNISTAND MIND MEEST ELUSTUNUD MÜÜDID KAUGED… MIS SA VAHID, MOLKUS – KUULED? LAUSUVAD SIIS NÄKI HUULED: PURJUS OLED SA VÕI KAINE? POLNDKI NÄKK, VAID NAABRINAINE. MÜÜR SIINPOOL MÜÜRI ELAS MEES SIIN TA ELAS JUBA AMMU OLI VALIND OMA TEE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND SEALPOOL MÜÜRI ELAS NAINE SEAL TA ELAS JUBA AMMU POLNUD INGEL, OLI MAINE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND PÄIKE LOOJUS, ISTUS MEES
Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, tean, et ketrad minule! Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Laudalakas linaluud, taat toob tuppa kangaspuud. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, pika pai teen sinule! Kill-kõll Kill-kõll, kill-kõll! Rautasin rattaid. Kill-kõll, kill-kõll! Kadrivankri rattaid. Vanker veeres varsti teele, all tal valivad rattad need; l äksin Teistre-talu teele, kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga, tema luurab kapi taga.
Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed. Kaugel, kaugel, kus on minu kodu H. Suurkask / rahvaviis Ameerika Ühendriikidest Kaugel, kaugel, kus on minu kodu, kaugelt tervisi saadan ma sul. Üksi rändan ma võõramaa radu, pisar laugel, kui meelestud mul. Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, tasa sosistas õrn tuulehoog, kurvalt kaeblesid kajakad rannal, kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik. Kawe kelder rahvalik laul Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud. :,: Aeg pikk ja pime on, ma kaugel kallimast ja mitte iialgi ei näe vist sind. :,: Oli õigus mustlasel, kes ette kuulutas, et trellid tugevad mind ootavad. :,: Ära võeti vabadus, jäi järel' mälestus
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
Mul on rõõm sind hea tervise juures näha. Tere tulemast, head sõbrad. Oi, vana sõber, missuguse puhma sa oled endale ette kasvatanud pärast seda, kui ma sind viimati nägin. Hakkad Taanimaal habemesse kargama või mis? Meistrid, olge tervitatud. Ja nüüd nagu prantslaste treenitud pistrikud lööme küüned taha kõigele, mis silma hakkab. Las hoobilt kõlada üks monoloog. Anna meile pisut aimu oma andeist. Esita üks kirglik monoloog. TEINE NÄITLEJA: Milline monoloog, mu lahke prints? HAMLET: Sa esitasid mulle kord ühe monoloogi. Seda näidendit ei mängitud mitte kunagi või kui mängiti, siis mitte üle ühe korra, sest nagu ma mäletan, see ei meeldinud hulkadele, rahva jaoks oli see liig hõrk roog. Mulle meeldis sealt üle kõige üks monoloog Aenease jutustus
,,SEITSE VENDA", Aleksis Kivi Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama peab, naise peavad tooma. Teekond algas. Reisimoonaks võtsid nad ka igaüks pauna leiba ligi ja hakkasid võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks saunahütt koguni vile
Ütle oma sõbrale, kui palju ta sulle tähendab, võib-olla seda ta just ootabki. TUNDED: Võid mu ju unustada, sest kõiki meeles pidada on raske. Tüdruk, kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mida rohkem me räägime oma tunnetest, seda väiksemad need tunduvad. Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI: Uni on vaid unistus, millesse sa laskud siis, kui silmad kinni paned
Metskult:Mida sa vader sööd? Rebane:Oh vaderike (ohates).Mis mul mud üle jääb!Joon nälja sunnil omaenda verd.Tee sinagi nõnda.Löö kihvad rinda ja ime tasapisi oma verd.Kül sa näed ,et sulgi hakkab kergem. Rumal metskult võttiski nõu kuulda.Suskas korra kihvadega ,rebis oma rinna lõhki ja heitis sedamaid hinge.Rebane tormas ta liha sööma ,nüüd oli tal jälle mõneks päevaks toitu.Kuid varsti lopes ka metskuldi liha otsa.Rebane konutas augus ja teda vaevas nälg.Augu äärel aga kasvas puu ja selle puu otsa ehitas Rästas endale pesa.Rebane jälgis teda tükk aega august ,siis aga küsis: Rebane:Kuule rästas ,mis sa teed? Rästas:Teen pesa. Rebane:Mis sa pesaga teed? Rästas:Munen sinna mune. Rebane:Aga mis sa munadega teed? Rästas:Haun munadest pojad välja. Rebane:Kuule rästas ,kui sa mind august välja ei aita ,söön ma su pojad ära. Rästas:Ära söö vennas ,ma aitan su kohe august välja.
et tutvaks saanud hilja." Marie Under kolis oma elu jooksul üsna palju ning oli paar korda sunnitud Eestist eemal olema. Siiski jäi talle kodukoht südamesse ning ta armastas seda väga. Kodu kirjeldades muutus Under nukraks ning igatsevaks, otsekui püüdes tagasi küündida. ,,Tee lõpus valge värav. Salaväge mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi ma õhtul muud käin sama teed, ja seegi mu ainus käik on kurb, rind valus äge." Visnapuu kirjutas väga palju isamaast, eriti ahastavas toonis. Veidi vähem kirjutas ta oma kodukohast, kuid siiski ,,minu südamesse koduvõlu igatsuse jätnud otsatu." Ka tema otsis abi just kodust ning vanematelt, kui armastuses ei vedanud või muidu miski luhta läks. Kodu kirjeldas ta üldiselt läbi suhteliselt lihtsate sõnade, kuid soojalt: ,,Maja vajunud rõõmsasse unde. / Muru pääl magavad rohun / isegi haldijad rahun. / Silmik seinakell üksi teeb tunde."
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid.
annaabi.ee 
