Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bethoveni sümfooniad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sümfoonia, duur, beethoven, esitused, moll, belov, jevgeni, orkestrimuusika, zanr, sümfooniatest, kuuenda, eroica, bonaparte, 1803, pastoraalne, 1812Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. "Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal
VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures
· hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused · reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega · Missa Missa ehk mess on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missal (armulauaga jumalateenistus). Maailma esimese tervikliku muusikateosena loodud missa Messe de Notre Dame kirjutas Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatel kuni 1360ndatel aastatel. Alates 19. sajandist võib missa olla ka iseseisev muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks. Missa tekst on alati ühesugune. · Noodikirja kujunemine 8. saj
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine
,,Fantastiline sümfoonia'' -viieosaline : I osa - ,,Unelmad ja kired'' , II osa - ,,Ball'' , III osa - ,,Stseen väljadel'' , IV osa- ,,Rongkäik tapalavale'' , V osa- ,,Öine nägemus nõiasabatil'' ; Ooperid ,,Les francs -juges'' , ,,Benvenuto Cellini'', ,,Les Troyens'' , ,,Beatrice ja Benedict''. Ubertüüdid : ,,Waverly'', ,,Kuningas Lear'' , ,,Le Corsaine'' , ,,Le Carnaval romain'', ,,Symhonie Fantastique''. Sümfoonia ,,Harold en Italie'' , ,,Reekviem'' , sümfoonia ,,Romeo ja Julia'' , ,,Grande symphonie funebre et triomphale''. Laulutsükkel ,,Les nuits d'ete'' , ,, Te Deum'' Oraatium ,,L'enfance du Christ''. R.Schumann- (1810-1856) , Saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik, romantik ja 19.sajandi kuulsamaid pianiste. 20 aastaselt painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigese põletiku. Temast ei saanudki maailmakuulsat pianisti, vaid hakkas tegelema heliloominguga; loomingus
rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.
ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA 10)ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA
õ.a. 1770. aasta detsembrikuus sündis Bonni õukonnamuusiku Beethoveni peres poeg, kellele anti nimeks Ludwig. See oli juba teine Ludwig esimene oli sündinud kaks aastat varem ja peatselt surnud. Teise Ludwigi täpne sünnikuupäev ei ole teada, sest noil aegadel ei olnud kombeks kolmanda seisuse laste sündimise kuupäeva üles märkida. Säilinud on üksnes märge sealse Püha Remigiuse kiriku meetrikaraamatus, et 17. detsembril 1770 ristiti kirikus Ludwig Beethoven. Järelikult oli ta sündinud päev või kaks enne seda. 1774. ja 1776. aastal nägi ilmavalgust veel kaks noort Beethovenit: Kaspar Anton Carl ja Nicolaus Johann. Isa pani pisikese Ludwigi tegelema muusikaga: avastanud poja ebatavalise ande, käsutas ta lapse tundideks klavessiini taha. Beethoven seeniorile ei andnud rahu väikese Mozarti kuulsus ning seepärast sundis ta õnnetut poissi harjutama seitse-kaheksa tundi päevas. Mõnikord kargas talle
laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga". 2. Esimese laulutsükli klassikalises muusikas lõi Beethoven 6 laulu ("Kaugele armastatule", 1816), kuid zanri tõeliseks rajajaks on Schubert, kes annab sellele laiema haarde, seostatud sündmustiku, dramaatilise arengu, konflikti ja lõpliku lahenduse. Lüüriline sisu tehakse konkreetsemaks, mõjuvamaks uute jutustavate ja kirjeldavate elementide abil. Tekib sotsiaalne kriitika moment, mis "Talvises teekonnas" muutub kirglikuks protestiks ühiskondliku ülekohtu ja ebainimlikkuse vastu.
.............................................4 Looming.......................................................................................................................................4 Missa Solemnis............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................7 Beethoveni elulugu Ludwig van Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast imelast teha. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures
Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi. Maurice Ravel (1875-1937) Peamised zanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane-ema" (hiljem selle põhjal ballett), ,,Nooblid" ja ,,Sentimentaalsed valsid" (hiljem ballett ,,Adelaide"); *ooperid: ,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm"; *balletimuusika: ,,Daphnis Chloe", ,,Boolero" (esitatakse orkstripalana, aga tegelikult on see 18 variatsiooni ühele teemale); *klaveriteosed: 1)süidid:
Sibeliuse (1865- 1957) surmast. Suur sümfonist Sibelius sai esialgu kuulsaks oma patriootiliste teostega ja temast sai Soome iseseisvumisvaimu kehastus. Sibeliuse suured saavutused sümfonistina kanduvad üle ka tema teistesse teostesse. Ta oskas tõesti orkestri imelisel viisil kõlama panna . Lisaks sellele on väga märkimisväärne, kuidas ta kannab oma erilise, väljendusrikka kõla edasi ka väiksematesse zanritesse; ta mõtleb ka neid luues orkestraalselt. Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud meile vähetuntud, kuid samuti tähtsat loomingulist külge, mida tuntakse palju vähem Sibelius on kirjutanud 109 laulu, hulgaliselt klaveriteoseid, muusika 13le näidendile, milles on ka vokaalnumbreid, ühe ooperi ja 21 iseseisvat koorilaulu. Ka eesti lauljad on esitanud tema vokaalteoseid, kuid mitte väga tihti. Üks nendest haruldatest esinemistest toimus 27. jaanuaril 2007. aastal Raekojas
Vastumeelselt andis Schubert isa kooli nooremates klassides laulutunde. Ise kuulas aga muusikat ja komponeeris. Valmisid laulud, kooriteosed, kvartetid, sonaadid, sümfooniad. Meloodiad täitsid teda nii, et ta ei suutnud neid kõiki üles kirjutada.1814. a. valmis tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste
poeesia on muusika isand) Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini saatega voolav kõnelaul)Recitativo accompagnato- orkestri saatega rõhutatud väljendusega .Kolmeosaline (A B A) A osa tagasipöördumide enamasti improviseeritud kaunistusega. Avamänge (sinfonia) tempodes allegro , andante allegro- kasutatakse hiljem ka väljaspool teatrit ja ta saab eeskujuks klassikalise sonaadi ja sümfoonia tsüklile. Loobutakse koorist, prima donnad (kõrgtehniliste võimetega ), staarikultuse levik. Olulisemad autorid :Itaalias Cavalli (Markuse kiriku kapellmeister) loonud 50 ooperit, Prantsusmaal Lully(Firenzes)kammerteener,viiuldaja,tantsija,õukonnamuusika juht,kuningliku ooperi direktor ,kirjutanud 16 ooperit, 22 balletti, 14 komöödia- balletti, Uudseks vormiks on prantsuse avamäng(Ouverture)-tempodega aeglane kiire(fugaato) aeglane
1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika-monoodiline lüürika(üks autor Alkaios) ja koorilüürika(Pindaros). 2. Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides. 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad. Sellest ajast on säilinud koorifrakmendid tragöödiast „Orestes“. 3. Hellenismi ajajärk-330-146 eKr-Säilinud mõnikümmend muusikanäidet-tähtsamad:Delfist päris hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega. 4.Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist
helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat
Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Missa kõige esinduslikum zanr 15. ja 16. saj muusikas oli missa, ordinaariumi osade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessansiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval
1 Mozarti elulugu Ta sündis helilooja ning Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustaskontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise
Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema
õpilane F. Süssmayr elama Viimane teos oli „’ Viimane teos oli oratoorium Reekviem” Kirjutas üle 104 sümfooniat Kirjutas 41 sümfooniat Kirjutas hümni Saksa-Rooma ja Austria Kirjutas näidendi keisrite hümni Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1788 Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1795 Aastal 1762 reisis koos oma õe ja isaga Aastal 1762 töötas Eszterhazy mööda maailma ringi õukonnas Koos mängides mängis Mozart vioolat Koos mängides mängis Haydn viiulit Vanemad toetasid rahaliselt, et temast Vanemad ei toetanud rahaliselt, sest
Sümfooniad on mõjutatud vokaalmuusikast - sealgi valitseb laulev meloodia, põhiliselt homo- fooniline faktuur, stroofilaadne vormikujundus. Iseloomulikeks joonteks on kaunid meloodiad, suured lõpetatud temaatilised struktuurid, tertsi kaugusel olevate helistike vastandamine, vähem motiivilist töötlust kui klassikutel, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Lehekülg 4 Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a. kirjutatud "Lõpetamata sümfoonia" h-moll, mille partituur leiti alles 37 aastat pärast helilooja surma 1865.a. Siis toimus ka teose esiettekanne. "Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud esimeseks romantiliseks sümfooniaks, koosneb kahest osast, mõlemad on kirjutatud suhteliselt vaba käsitlusega sonaadivormis. Schubert kirjutas selle teose kriisiperioodil, samast ajast pärineb ka tema
18.sajandi II poolel ilmuvad D.Bortnjanski loomingus esimesed professionaalse tasemega sümfoonilised ja instrumentaal-kammerteosed. Tekkis huvi rahvalaulude kogumise ja süstematiseerimise vastu. Silmapaistva taseme saavutab koorimuusika.Vene koorimuusika klassikuteks võib nimetada Dmitri Bortnjanskit (1751-1825)ja Maksim Berezovskit(1745-1777) mõlemad päritolult ukrainlased . Nende loomingus kujuneb välja uus a cappella stiil mida iseloomustab tugev polüfooniline tehnika. Armastatum zanr oli tsükliline vaimulik kontsert (a cappella). Koorimuusika kõige viljakam looja oli D.Bortnjanski (35 vaimulikku kontsert segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale pandi alus uutele zanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel. 19.sajandi I poolel kujuneb vene rahvuslik koolkond. Tähtsam esindaja Mihhail Glinka (1804-1857) kelle tähendust muusikas on võrreldud Puskiniga vene kirjanduses.
4osa: hõlmab kiire sonaadiosa, aeglase laululise osa, menueti või skertso ning rondo või kiire sonaadiosa. Viini klassikud: Joseph Haydn (1732-1809) Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Eszterhazy õukond(1761-1790) pöördepunktiks tema karjääris. Algusest peale kirjutas ta peamiselt instrumentaalmuusikat , sellest tulebki suur sümfooniate arv(104) ,,Lahkumissümfoonia", 24 ooperit-,,Apteeker" ja ,,Kuu maailm", ,,Armida". London ja Viin (1791-1809) sümfoonia ,,Oxford", oratooriumid-,,Loomine" ja ,,Aastaajad", hümn ,,Keisrilaul" Tal on ka oratooriume-,,Tobia tagasitulek", vokaalset kirikumuusikat(missad). Keelpillikvartetid ,,Päikesekvartetid", ,,Preisi kvartetid", ,,Appunyi kvartetid", ,,Erdödy kvartetid". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Sündis Salzburgis, 4aastaselt mängis klaverit, 8 aastaselt esimene heliteos. Esimene täismöödus koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" Mozart komponeeris 1770. aastatel
Looming · Loomingus on esikohal soololaulud - üle 600 (teemadeks armastus, pettumus, loodus, surm). · Laululisus on üle loomingu kanduv joon. · Vaimulik laul - ,,Ave Maria"- see on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne. (Norra sopran- SISSEL & inglise laulja Bryn Terfel) · Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad ,,Metshaldjas". See on jutustav zanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. ,,Metshaldjas" räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist. · Instrumentaalmuusikast on olulisemad sümfooniad- need on siiski vokaalmuusikast mõjutatud. Tema loomingusse kuulub sümfoonia ,,Lõpetamata sümfoonia ehk VIII
1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid. Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri. Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia. 19. saj. muusikaajakirjandus oli keskklassi häälekandja seega oli keskklass suuresti ka muusikalise maitse mõjutaja ja määraja. Levinud olid kodusmusitseerimised. Väga oluline oli mäng neljal käel. (Uue repertuaari tundmaõppimine raadioid ju polnud). 19. saj. räägitakse evangeelse kiriku kriisist. Olulisemad konservatooriumid: 1791 Pariis 1843 Leipzig (Mendelssohn, õppejõuks kutsus Schumanni) 1862 Peterburi (Anton Rubinstein) 1866 Moskva (Nikolai Rubinstein)
1978 ,,Ambur" Muud teosed: 1978 Variatsioonid klaverile Sonaat klaverile 9 variatsiooni klaverile ja klarnetile Klaverikontsert I osa (konservatooriumi sisseastumistöö) Lavamuusika: 1982 Ühevaatuseline minimuusikal ,,Sööbik ja Pisik", op 3 1985 3-vaatuseline pereooper ,,Kuri kuningatütar", op 6 1991 Rock-ooper (muusikaline draama) ,,Valge daam", op 42 1999 Laulumäng ,,Kalevanpolka", op 74 2009 Muusikaline vaatemäng ,,Viimane mägi", op122 Orkestriteosed: 1985 Sümfoonia nr 1 (konservatooriumi diplomitöö), op 7 1992 Sümfoonia nr 2 ,,Põhjanael" (,,Armastuse lahinguväljadel"), op 38 1996 ,,Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, op 60 1999 ,,Sky & Music LTD." keelpilliorkestrile 2002 ,,RX Cassiopeiae" keelpilliorkestrile, op 82 2007 ,,Piirimeeste aastaajad" puhkpilliorkestrile, op 107 18 ,,Kassiopeia" - seade mandoliiniorkestrile Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile:
Riikliku Sümfooniaorkestri nime kannab orkester 1975. Aastast. ERSO-l on olnud oma ajaloo jooksul 9 peadirigenti, kellest viimane asus ametisse 2010 aastal ja selleks on Neeme Järvi. Praegune külalisdirigent on Olari Elts. 14. Esimesed sümfoonilised teosed eesti muusikas. Rudolf Tobias avamäng „Julius Caesar“ (1896) esimene Artur Kapp, avamäng „Don Carlos“ (1899) Aleksander Läte, avamäng „Kalevala“ (1897-1901) 15. Eesti tähtsamaid orkestrimuusika loojaid. 16. Eesti muusika eksiilis. Eduard Tubin-11 sümfooniat 1934-1982 Olav Roots-Sümfoonia (1967) Udo Kasemets- õppis Tallinna Konservatooriumus Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Seejärel suundus õppima Saksamaale, täiendas Darmstadtis, 1951 siirdus Kanadasse Kaljo Raid- Lõpetas Neeme Järvi palvel Eduart Tublin XI sümfoonia orkestratsiooni. Ooper „Tulised vankrid“, 3 sümfooniat Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti. 17
Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Troopide baasil tekkis 10. sajandi paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr- liturgiline draama. Esimesed näites mitmehäälsest kirikulaulust on pärist 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolevmitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled: · Ülemine hääl- prantsuskeele ilmalik tekst · Keskmine hääl- ladinakeelne vaimulik tekst · Alumine hääl- vähe teksti, vahel mängiti pillil 13. sajandil keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii musikaalselt kui ka teksidelt liiga keeruliseks. Keskaja ilmalik muusika.
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine.
Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 19) VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Nendeks olid Franz Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart. Nad olid kõik eri põlvkondadest, töötasid Viinis eri aegadel ning puutusid isiklikult väga vähe kokku. Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid. 20) FRANZ JOSEPH HAYDN Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8- aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja
vormid jäid muusikas samaks, kuid muutus mõtlemsviis, rõhk on tunnetel , mõistus ei ole nii oluline. romantismi ajastu muusikale on omased : on rohkem rahutust, tunglevust, tõuse ja mõõne, kiirendusi ja aeglustusi Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas :
erialal. · 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. · 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas
annaabi.ee 
