nõrgenema lääne- ja idapiirkonna majandussidemed. 1949. aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised peagi kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Nagu ennem mainitud olid USA ja NSVL-i ideoloogilised vaated väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele
Miks puhkes külm sõda? Teise maailmasõja lõpus hakkasid USA ja NSV Liidu suhted jahenema ning pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist jahenesid suhted niivõrd, et puhkes sõda rohkem kui neljakümneks aastaks. Kuid see sõda polnud traditsiooniline sõda kahe riigi armee vahel, vaid poliitiline, ideoloogiline ning majanduslik sõda Lääne demokraatia ning kommunistliku totalitarismi vahel. See tähendab, et kumbki pool ei olnud teisega otseses sõjategevuses, vaid proovis teist igal alal üle trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.
Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku
09.1945 aastal Jaapani kapituleerumisega. Võitjariikideks olid USA, Suurbritannia, Venemaa ning Prantsusmaa. Kaotajariikideks aga olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teise maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse väed alla tingimusteta kapituleerimise aktidele. Olukord peale Teist maailmadsõda ei muutunud
Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud. Võib väita, et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud. Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ni ng asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks võimsaks riigiks oli Nõukogude Liit , kes seevastu pooldas kommunismi ja idapoolset mõtteviisi.Ideoloogilised erinevused NSVL -i ja USA vahel põhjustasid pikaleleveninud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Saksamaa lõhenemine algas, kui Hitleri-vastased koalitsiooniriigid jagasid Saksamaa omavahel neljaks okupatsioonitsooniks. NSV Liidu kontrolli alla satt
purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi, vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Trumani doktriin kui ka Marshalli plaan pidi andma USA-le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega
Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta IdaEuroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosvelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. 1946.aastal esines Churchill USA linnas Fultonis kõnega, milles kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal rääkis ta Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. külma sõja võitsid lääneriigid.
Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta IdaEuroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosvelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. 1946.aastal esines Churchill USA linnas Fultonis kõnega, milles kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal rääkis ta Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. külma sõja võitsid lääneriigid.
kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati Euroopa riike rahaliselt, et pidurdada Nõukogude Liidu mõju nendes maades ning sellega vähendada kommunismi osakaalu. Minu arvates olid 1940. aastate rahvusvahelised suhted pingelised ning rahva jaoks küllaltki hirmuäratavad, sest USA ja Nõukogude Liit arendasid oma tehnoloogiat ja relvastust, mis
Berliin jagati sammuti tsoonideks. Hiljem sulgesid nõukogulased Lääne-Berliini kõik juurdepääsud, kuid lääneriigid kakkasid kasutama õhusilda kuni blokaad lõpetati. Külm sõda süvenes, kui 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes. Lääne-Saksamaast sai Saksamaa Liitvabariik ja Ida-saksamaast sai Saksa Demokraatlik Vabariik, mis ei olnud üldse demokraatlik. USA üritas kõigest väest maailmas kommunismi levikut pidurdada ning president Harry Truman esitas 1947. aastal seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Truumani doktiiriks. Selle doktiiriga peab ta eelkõige silmas kommunistlike rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. USA välisminister George Marshall tuli sammal aastal välja kavaga, mis nägi ette USA ulatusliku abi sõjas kannatanud Euroopa
väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda
uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa
Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947). Marshalli plaan Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest
küsimustes jne). Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas, NSV Liit aga soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses, siis 1946 deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (Jossif Stalin veebruaris, Winston Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele pani NSVL tegevus Ida- Euroopa okupeeritud aladel. Kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke kommuniste. Repressioone ja valimiste võltsimist kasutades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. 1.2
· VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. 2.5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): · NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. · 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk oli eelnevaga sama. · NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania).
sekkumiseks oma siseasjadesse. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. NATO asutamine 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile. NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). Kriisid ja sõjad külma sõja ajal Berliini blokaad 1948-49
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb
Külmsõda, termin, millega iseloomustatakse pärast II maailmasõja lõppu tekkinud konfrotatsiooni kahe leeri USA juhitud kapitalistliku leeri (leeri kuulusid USA, kaitalistlikud lääneriigid, Jaapan) ja NSVL juhitud sotsialistliku leeri (SDV,Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tchehoslovakkia, Jugoslaavia, Albania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam ja Kuuba) vahel. Terminit kasutas esimest korda 1947 USA majanduspoliitik ja presidentide nõuandja B.Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega seostuv tuumakatastroofioht hoidsid mõlemat leeri oma ideoloogilisi ja jõupoliitilisi vastuolusid lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühenduste ja piirangute, ri
ülejäänud inimkonna (1945 Jalta 1989 Malta) 2 1 http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781 2 http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/moisteid_maail_ajal.html 1. KÜLMA SÕJA ALGUS Külm sõda algas vahetult pärast II maailmasõda, kui tekkis tugev vastasseis endiste liitlaste Lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel. Külma sõja ajal eraldas Ida Läänest raudne eesriie, kõik sõjalis-kaitselise tähtsusega seotu oli mõlemal pool ülimalt salastatud. Vaid väga piiratud hulgal inimestest oli ülevaade ,,omade" relvadest, strateegiast, taktikast, militaarrajatistest ja muust säärasest. Teise osapoole kohta püüdsid aga spionaaziga tegelevad institutsioonid igal võimalikul viisil teavet koguda. Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu
eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. 5
tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Mõisted: inimsusvastane kuritegu- raudne eesriie - nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Trumani doktriin – seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise-kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Selle kuulutas välja president Harry Truman. Marshalli plaan – Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele. NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949. (NSV Liit asutas selle, vastukaaluks Marshalli plaanile) VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955a. ( Nõukogude Liit ) Võidurelvastumine- vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises
aastast said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8). Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks (8). Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8).
1945 a. loetakse seetõttu, et toimus Jalta konverents ja selle seotud hilisemad sündmused. 1948 a. aga seepärast, et toimus esimene reaalne sündmus ehk siis Berliini blokaad. Enamasti loetaksegi just seda külma sõja alguseks. külma sõja lõpuks loetakse 1989 aastat, kuna sellest ajast alates hakkas lagunema NSVL. Isegi võib olla 1990 a. 3. Trumani doktriin, Marshalli plaan Trumani doktriin- 1947 a. kuulutas selle välja USA president Harry Truman (seega doktriini nimi tema järgi). Selle eesmärgiks oli seada USA välispoliitika vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- 1947 a. kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju
maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin
- Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui välissurve vastu. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G. Marshall välja abiandmisplaani Euroopa riikidele, et kasvatada nende majanduslikku seisu. Selle abiandmisplaani eesmärgiks oli nõrgestada kommunistlikku kihutustööd. Abi anti 13
Esimene maailmasõda 1. Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust? Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda? Kaevikusõda, s
kanaleid. *Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA. 3. Mõisted: *Trumani doktriin-1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol. Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu. Peetakse kommunismi pidurdamispol. Käivitamishetkeks. *,,raudne eesriie"-1946.a Churchill, sellega hakati iseloomustama NKL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide vastu * Marshalli plaan-Euroopa taastamise programm. USA ulatuslik abi sõjas kannatanud riikidele. Abi said Lääne- ja Ida-Euroopa riigid, NKL keeldus sellest. *tähesõdade programm-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks
Külm sõda Teine Maailmasõda lõppes liitlaste võiduga 1945a. 2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhet
struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele
mida ta lubas neile sõja ajal. Esialgu ei räägitud omavahelistest eriarvamustest avalikkuses, vaid hoiti seda saladuses. Kuid juba 1946.aastal deklareerisid mõlemad pooled avalikult erimeelsuse olemasolu. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne milles ta teavitas, et ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil ning kaasaegses maailmas on sõda paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas Winston Churchill 5. märtsil 1946. a. kõnega kus tunnistas, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on tekkinud raudne eesriie . Lääneriike häiris tungivalt NSV Liidu mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas, millepeale alustati aktiivset vastutegevust kommunismi ja NSV Liidu vastu. Külm sõda Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ning luures, moodustati vastandlikke sõjalisi blokke ning toimus võidurelvastumises
Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Keskus Moskvas. Külma sõja ajal eksisteeris. VMN varises kokku 1980ndate aastate II poolel. Soome ametlikult liige polnud aga koostööd tegi. 3. Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. 4. Sõjaliste liitude teke- Lääneriigid moodustasid NATO, tekib kui vastus NL tegevusele Ida- ja Kesk-Euroopas 1949. 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt e Lääneliit. Prahas viidi läbi riigipööre, Prahas pandi võimule kommunistid. 12 asutaja riiki: Berliini riigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal jne. 5. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon rajati 1955.aastal. NSV Liitu ja Ida-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
