Samas ma arvan, et igal inimesel on õigus valida, mida ta tahab oma elus teha. Kui inimene tahab saada rikkaks, siis keegi ei saa seda keelata. Tuleb ainult ise pingutada ja tohutult vaeva näha. Mõni inimene on hoopis ennast perele pühendanud. Ta tahab hoolitseda oma laste eest ja teda ei huvitagi raha. Tema rikkuses peitubki tema perekond. Ta ei tahagi muud kogeda ega oma silmapiiri suurendad , sest see mida ta teeb, teeb ta õnnelikuks. Oma unistuste täide viimiseks peab igaüks ise enda eest seisma. Unistuste täide viimiseks on lihtsam, kui sinu ümber on inimesed ja ühiskond, kus seda võimaldatakse. Raske on ette kujutada, et himaalaja kerjus saaks maailma kuulsaks staariks. Kuna ta on kinni oma keskkonnas, oma staatuses ja seda on väga raske muuta. Tal on väga raske oma ühiskonnast välja rebida. Samas sündides kuulsa Hollywoodi staari lapsena, oled meedia huvi orbiidis juba oma elu esimesest hetkest
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Öeldakse, et igal inimesel on oma soovid ja sihid, kuhu jõuda, oma silmapiir, mida vallutada. Nagu on öelnud Arnold Bennet: ,,Üks inimene ei saa ju teisele öelda, kuhu teine tahab minna." Ometi, miks peetakse vaidlusi, streike ja isegi sõdu, et allutada kedagi oma tahtmisele? Kuidas on nii, et vanem generatsioon ei mõista noremaid ja vastupidi? Kuidas suhtuda õigesti, kui midagi on vastumeelt ja erinev enda silmapiirist? Terve ajaloo vältel on teada suuri vaidlusi, arupidamisi, isegi sõdu. Kunagi ei ole maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Juba väikesest lapsest peale teavad enamus inimesi oma soovidest ning tahetest, nad teavad, kes nad sooviksid olla tulevikus, siis kui nad on juba kord täiskasvanud. Tihtipeale on aga otsuse langetamine alles vajalik kooliteel ja see tekitab inimestele sel hetkel tõsist muret. Tõesti, me kõik elame sama taeva all, meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir, kuid meil on ühtne õhk, ühtne koolirada ning ühtne elu. Kuid kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise, lihtsalt elu nautimise või siis üldse lahkumisega oma kodumaalt? Loetledes võimalusi elus võib kindlalt öelda, et sama taeva all elamine tähendab kindlasti seda, et meil on võimalusi kõikidel võrdselt, kui vaid seda kasutada. Ühtne silmapiir puudub, inimesed on erinevad, igaüks valib oma iseenda tee, igaüks teab ise, kelleks ta saada tahab
See pole vaid pilvedega nii. Üks vaatab öösel taevasse, et uurida kaugeid galaktikaid, teine otsib vilkuvate täppide seast ohtlikke lennumasinaid, kolmas kiidab universumi loojat imelise vaate eest. Iga päev paneb imestama, kui erinevalt võivad inimesed samu sündmusi või asjaolusid tõlgendada. Me mõtleme erinevalt ja käitume erinevalt. Mina arvan, et mitte kellegil pole õigus öelda mida ja kuidas, keegi midagi tegema peaks. Konrad Adenauer on kord öelnud: "Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." Ma arvan, et tema öeldud lauses peitub tõde, sina oled üks 7 miljardist, see üks eriline, kelle võimuses on teha seda, mida sa armastad. Toon siinkohal näite iseenda elust, mõni aasta tagasi olin täpselt sellist kameelioni tüüpi tüdruk. Lasin teiste arvamustest ennast kõigutada ja käitusin nii nagu teised ette näitasid.
Tegelikult see kõik moodustabki kokku elu. Teod, mida me oma elus korda saadame, jäävad inimestele meelde ning nende järgi meid mäletatakse. On need siis head või halvad, aga neid ei unustata. Mille nimel me elame? Eks ikka selleks, et viia täide oma unistusi, suuri või väikseid. Soov neid ellu viia kannustab meid edasi. Tekivad ideed ja mõtted, mida teostada. Saavutamaks oma eesmärke tuleb meil läbida pikk ja raske tee, kus kohtame nii rõõmu kui ka kurbust. Inimeste unistuste tulemusena saavad tõeks ja ärkavad ellu need asjad, mida me igapäeva elus meistritöödeks kutsume. Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Sixtuse kabel, Pisa torn või Vabadusesammas meie jaoks on olulised nende tehniline korrektsus, väliums, imepärane ilu ja ajalooline väärtus, mistõttu kannavadki nad oma ühist nimetust, kuid teglikult on need ainult üks osa meie elust. Elu kui tervik koosneb minevikust, olevikust ja tulevikust. Inimesed õpivad oma tehtud
· plaani konsistentne järgimine; · omavahelise kommunikatsiooni kvaliteet; · koos veedetud aja hulk ja kvaliteet; · esmaste vajaduste rahuldatuse aste; · laste arv ja nende iga, tervis jms; · suhete kvaliteet lähisugulastega; · materiaalne seisund; · tervislik seisund; · haridus, selle puudumine, täiendamine jne. Nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Kuid ta pole lõputu ning siin esitatud punktid hõlmavad suure osa kõige vajalikumast. Enamik probleeme tuleneb asjaolust, et mõni võtmetegur on hooletusse jäetud või üldse unustatud. Kuid seda saab muuta. Sest abielus olemine on kunst, seda saab ja tuleb õppida. Just nagu kõiki teisigi olulisi ja keerulisi asju elus. Kõige rohkem kahju teeb meile ülbe, põhjendamatu enesekindlus, millega paljud abielumaailma hüppavad
Liivakastis mängimas), sest vanemad olid tööl. Vanema põlvkonna esindajad veetsid sageli päevi viinapudeli taga ja määratud kogust "vorstijuppi" järades, kuna süüa sai igaüks, teed tööd või ei tee (kolhoosides oli lihtne töötada, palju ei pidanud tegema). Need inimesed seal ei tahnud oma tegelikust olukorrast kuuldagi, elasid vaid oma unistustes ja unenägudes, kus olid nii edukad bändimehed kui ka spordisangarid. Nõnda nad vananesid, elades iga päev samamoodi igavalt ja leigelt, olles rahul oma pisikese vorstijupi ja viinapudeliga. Eks luuletuses on ka õpetust tänapäevaks, kus ei tohi käed rüppe lasta ja niisama unistada, vaid midagi ette võtta, eesmärgid seada ja parema elu poole püüelda. Kolmas Kui jooksin su juurde tulisi jalu, jooksis jalutu mulle vastu. Kui ma kiskusin su käsi, kiskus kätetu mu juukseid. ja kui ma karjusin kõigest kõrist, karjus kõritu mulle vastu katusekambrist,
Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :)
ebajumalakujudega. Poiss mõistis, et elu on tõepoolest helde sellele, kes elab Oma Loo järgi. Talle meenus, et ta peab andma kümnendiku oma varandusest mustlasnaisele ning tuule tõustes tundis ta ühe suudluse kaja, mis jõudis poisi huultele. Santiago teadis, et nüüd saab ta rahumeeli minna Fatima juurde. [1] Raamatu idee ja mõte seisneb selles, et iga inimest ootab elus tema varandus, kuid ta peab nägema vaeva, järgima märke, kogema ja õppima, et jõuda oma selleni. Kui varandus lihtsalt kätte anda, jääks inimene väga paljust ilma, nagu oleks poiss jäänud ilma ka püramiidide ilust. Tegelikult on varandus alati inimese enda lähedal, kuid selle mõistmiseks tuleb õppida ja vaeva näha. Elu poleks nii väärtuslik ega huvitav, kui kõike oleks võimalik lihtsalt kätte saada. Santiago sümboliseerib teoses noort inimest, kes julgeb elada oma unistuse järgi ning Elu premeerib teda seetõttu suure varandusega
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada tuntud tõde: ,,Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist." Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, tööko
Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb ka see, et keegi teine minust ei sõltu või usun ma, et keegi minust ei hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei tulda, võib kaduda eluisu ning tulla otsus, et pigem õudne lõpp kui lõputu õudus. Seega tegelikult on meil eesmärke vaja selleks, et elus püsida. Õnneks teeme me enamuses selle valiku siiski alateadlikult ja sisetunde järgi. Loomulikult oleme me aga siiski inimesed ja eksimine on inimlik. Saame kõik aru lapsest, kelle jaoks on oluline süüa sama kommi, mis teine laps. Samuti on mõistetav kui ta seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli
kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. Sest kõik inimesed on ühe Kõikvõimsa ja lõpmatult targa Looja meistriteosed, ühe suveräänse Isanda sulased, kes on saadetud siia maailma tema korraldusel ja tema asju ajama. Nad on tema omand [Property], kelle meistriteosed nad on, olles loodud elama niikauaks, kuni tema, ja mitte keegi teine, heaks arvab. Kuivõrd loomulikus koosluses elades me kasutame kõiki asju ühiselt ja meile on antud sarnased võimed, siis pole võimalik ette kujutada meie seas sellist allumissuhet,mis volitaksmeid üksteist hävitama, just nagu ühed meist oleksid loodud teistele kasutamiseks, nii nagu alamad olendid on loodud meie jaoks. Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda
Kodu Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedelal kujul. Niiskus k
See oligi tema elu mõte-ringi rännata ja tundma õppida maailma. Iga päev sai ta elada oma elu unistuste järgi; ta sai rännata. Elu teeb põnevaks see, kui sa saad oma unistused ellu viia. Lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, sellest saavad aru ainult targad kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma kõige suurem vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Nooruses teavad kõik milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis v
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va
Sellisel juhul peaksime pöörduma tõeliste teadmiste algseima või autoriteetse allika poole, autoriteedi iseloom jääb aga lahtiseks. Miks idee, et tõde on üle inimliku võimu, on õige? Inimene ei saa tõde kehtestada, tõele tuleb alistuda. Mil moel tõe objektiivsuse põhimõte on ühildatav tõdemusega, et kõik teadmised on inimlikud? Kõik inimeste teadmised on inimlikud läbisegi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega , kõik mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni. 9) Kui inimene ei küüni tõeni, siis kuidas (mis alusel) saab ta väita, et ta ei küüni tõeni (teab et see, et ta ei küüni tõeni, on tõde)? Mida rohkem teadmisi me saame, seda rohkem teame me ka seda, et me midagi ei tea. Teadmine oma teadmatusest. 10) Falsifitseerimine on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükkamine vaatluste
Elu eesmärgid Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Oluline on teadvustada meie sees olevat head, seda, mis annab meile tiivad. Kui mõistame oma andeid ja võimeid, soove ja unistusi, tahame neid ellu viia vaid siis tunneme endid inimestena, kes on midagi saavutanud. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saad mida vajame. Sellise teadmise saame läbi iseenda tundmaõppimise, küpsemise ja vaimse arengu käigus. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega. Igaüks saab sellel ,,elujõel" suurema või väiksema manööverdamisvõime, sõltuvalt sellest, kui vastutustundlikult ta oma saatusesse suhtub. Igal inimesel on oma kohustus, võlg. Igaühel erinevalt, igale tema võimete kohaselt. Mida rohkem inimene enda kallal töötab, seda suurem vabadus talle antakse, seda vähem tekib fataalseid olukordi. Kui inimene elab sihitult, ei taha oma kohust täita, tal pole selgroogu, kui pole elu eesmärki
- Oletav otsus: See roos võib täna õitsele lüüa. - Väidetav otsus: See roos lööb täna õitsele. - Paratamatu otsus: See roos peab täna õitsema. Näited: - Üldine otsus: Kõik inimesed on surelikud. - Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid. - Üksikotsus: Kant on filosoof. - Jaatav otsus: See roos on punane. - Eitav otsus: See roos ei ole punane. - Lõputu otsus: See roos ei ole lõhnav. (Lõputult palju võimalusi jääb lahtiseks.) - Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. Kategooriad Objekti mõiste tekkimine: - Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. - Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes. - Tulemuseks on empiirilised mõisted.
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jääv
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad s
Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me otsustame inimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud? Kui paljud meist lohistavad nähtamatute kottidena kaasas oma minevikku! Truult veame kaasas pettumusi, solvumist, kättemaksuiha. Piisab vaid meenutusest, kui süttime taas kui kustunud tõrvikud. Viha võib põleda meie alateadvuseski ereda ja jõulise leegina
seda enne tõestanud. Autor ka see, et keegi teine minust ei sõltu, või usun ma, et keegi minust ei oleks pidanud elu mõtet ja hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi eesmärke omavahel paremini teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei seostama. tulda, võib kaduda eluisu ning tulla otsus, et pigem õudne lõpp kui lõputu Eesmärkide püstitamine ei ole minu arvates enamikul õudus. juhtudel alateadlik. Seega, tegelikult on meil eesmärke vaja selleks, et elus püsida. Õnneks teeme me enamuses selle valiku siiski alateadlikult ja sisetunde järgi. Lõigus tuuakse välja kaks Loomulikult oleme me aga siiski inimesed ja eksimine on inimlik.
Jean-Jacques Rousseau veel võimest neid ise avastada. Niisiis langevad kõik õpetatud meeste loodud definitsioonid, mis muidu üksteisele pidevalt vastu räägivad, kokku ainult selles, et inimene peab loomuseaduse mõistmiseks (ja järelikult ka sellele kuuletumiseks) olema väga osav arutleja või sügav metafüüsik. See aga tähendab nimelt seda, et inimesed pidid ühiskonna rajamiseks kasutama niisuguseid teadmisi, milleni jõutakse ainult ränga tööga ja mis on isegi ühiskonnas väga vähestele jõukohased. Kui me aga loodusest nõnda vähe teame ja sõnast seadus nii mitmeti aru saame, siis on tõesti väga raske loomuseaduse tõese definitsiooni suhtes üksmeelt saavutada. Kõigil neil definitsioonidel, mida võib raamatutest leida, on lisaks sellele puudusele, et nad pole omavahel sugugi kooskõlas, veel see viga, et nad on tuletatud paljudest
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Et iga tagajärg nõuab põhjust, mis on temast numeeriliselt erinev ning antud tagajärje põhjuste lõputu regress seda tagajärge esile ei kutsuks, siis peab olema põhjuseta algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Aristotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taeva ja kõikide Maa elanike eesmärgipärast liikumist. Iga asi
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema
Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti. · Õnnelik elu... · Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse. · Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. · 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva. Beate certes omnes vivere volumus. · Ikonograafias: raamat, usukirest leegitsev või · Õnne saavutamise püüdlus on tal ühine noolega läbitud, kannatav süda
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogias
vaja karta, surm on kõigest teadvusetus, hüvet on kerge saavutada ja pahesid kerge vältida. Et olle õnnelik, tuleb teada, mille poole püüelda ja millest hoiduda. Naudinguid on kolme erinevat liiki: hädavajalik loomulik nauding (nt janu), loomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt suguline armastus), ebaloomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt kuulsus ja au). Eudaimonistlik eetika peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas ja rahulikus meeleolus. Et selleni jõuda, tuleb olla mõõdukas, hinnata vaimseid väärtusi ja piirata meelelisi naudinguid. Südametunnistus on käitumise normatiiv. Utilitarism e eetiline positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus säärane, mis toob maksimaalselt kasu võimalikult paljudele inimestele. Hüvede hindamisel tuleb kõrvale heita igasugune diskrimineerimine nt keele, nahavärvi, soo või rahvuse põhjal. Kasu peab jaotuma võimalikult võrdselt.
inimene ei saa õnnelik olla, sest õnn on igatsus kordamise järele. Hirm ei ole häbiasi. Hirm annab tunnistust kainest mõtlemisest. Mida andekam inimene on, seda rohkem ta endas tavaliselt kahtleb. Ära usalda neid, kes arvavad, et neil on palju sõpru. See näitab, et nad ei tunne inimesi. Sest armastuse vastu saab ainult surm või veel suurem armastus. Ainsad teadmised, mis midagi väärt on, on need, milleni ma jõuan omal jõul, tehes, mida mulle meeldib. Üheks õnneliku elu saladuseks on pidevad väikesed naudingud ja kui mõned neist on odavad ja kergesti hangitud, siis seda parem. Pea meeles, et ei maksa unistustesse pidama jääda ja elamist unustada. Kui sa tahad teada, milline on inimene tegelikult, siis vaata hoolikalt, kuidas ta kohtleb endast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
