ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, ...
orkestreid. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis ,,Orpheus" Kasutusel olid veel järgmised pillid: · portatiivorel · viooladakamba (põlvede vahel, tp tsello) · klavikord · fagott · klavessiin · plokkflööt · orel · põikflööt Uued esituskoosseisud. · Barokktrio -- kaks meloodiapilli (kõige tüüpilisemalt viiulid, kuid miks mitte ka flöödid, plokkflöödid, oboed või segakoosseisud) ja basso continuo. NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it
19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949
kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missades ei tohi olla midagi ,,pühitsematut","kirglikku ega ebapuhast". ILMALIK MUUSIKA 16.SAJANDIL. Esituskoosseisud: kõiki hääli võidi laulda , kõiki hääli võidi mängida, hääli võis jagada lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid.
· Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli austria helilooja
kammerlaul) looming Kõrgromantism (1830-1890) ● Muutused ooperis ja programmilises muusikas – ● psühholoogilised teemad ● suurenes orkestri osatähtsus dramaturgia edasiandmisel ● juhtmotiivid ● Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks ● Esimene operett (Jacques Offenbach „Orpheus põrgus“) ● F. Liszt, F. Chopin, R. Schumann, R. Wagner, G. Verdi Hilisromantism (1890-1925) ● Iseloomulikud suured esituskoosseisud ja väga pikad teosed ● Mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias ● Suurimateks meistriteks Gustav Mahler ja Richard Strauss
Sel kombel avastas ta nn. faasinihketehnika. Seda võtet kasutas ta seejärel mitmes instrumentaalteoses, millest tuntumad on "Piano Phase" (1967) ning "Violin Phase" (1967). Esimene teos, mis annab tunnistust helilooja loomingulise käekirja muutumisest on "Muusika 18 esitajale" (1976) 1980. aastateks on Reich lõplikult loobunud ülinapist temaatilisest materjalist, sealt alates on tema teosed ka mitmeosalised, esituskoosseisud on suuremad ning meloodiakaared pikemad. Helilooja selle perioodi üks hinnatumaid kompositsioone on "Different Trains" (1988) keelpillikvartetile ja lindile , mis räägib holokausti ohvritest. 1990. aastate kaks tähelepanuväärset kontsertlikku teost on "City Life" ja "Proverb". Lavamuusika: Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid, mis kõik on valminud koostöös tema naisega (Beryl Korot). Ooperitest esimene, kolmevaatuseline
Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks.
Kui baroki ja klassitsismi vahel näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus aga ka palju romantikutele tüüpilisi jooni. Romantilisi loominguperioode on ka Haydnil ja Mozartil. Romantismiajastu heliloojaile jäid aga aluseks needsamad muusikalised vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus.
Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949
Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis alghelistiku ja teemade naasmine.
Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828) Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid, Uuendused: soololaulud kontsertteosteks, kirjutas esimesed soololaulutsüklid, tähtsustas lühipalasi, mis väljendasid hetkemeeleolusi. Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr. 6
heliloojad Bach ja Vivaldi. Klassitsism oli mõistusesajand. 18. sajandil ülistati mõistust ning see asetati tunnetest kõrgemale.Vanakreeka kunsti peeti kõrgeimaks saavutuseks e.klassikaks ning sealt tuli stiili nimetus klassitsism. See oli esimene periood ajaloos, kus ilmalik muusika oli kiriklikust olulisemal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusikas tekkisid uued žanrid ja esituskoosseisud. Tähtsaimaks muusikaliigiks oli sümfoonia. Vahetus kuulajaskond, põhiliseks publikuks olid haritud linnakodanikud. Pika ja keerukate kaunistustega meloodia asemel hakati kasutama lihtsat, selget ja sageli kolmkõladel tuginevat viisi. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Pingeliseimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendamist. Hakati kasutama kiiret rütmide vaheldumist,
Sansoon- prantsuse ilmailk laul; Frottola- tantsuline laul, kus meloodia on ülemises hääles Villanella- Itaalia rahvuslik laul 16 saj teisel perioodil, 3-häälne, tantsuline laul/stiil Balletto- tantsuline laul rütmilise teksti ja refräänilise lõpuga (ha-ha-haa) Madrigal- polüfooniline ilmalik lauluvorm, tõsine armastus laul 13. Mida uut tõi protestantism muusika arengusse? (luteri koraal mis see on? Martin Lutheri tähtsus) 14. Ilmalike laulude esituskoosseisud 16.sajandil. Kõiki hääli võis mängida Kõiki hääli võis laulda Hääled olid jaotadud mängjate ja lauljate vahel Kõik hääled võisid olla dubleeridu ehk korraga mängida ja laulda 15. Instrumentaalmuusika ja pillid 16.sajandil. Klahpillid: klavessin, spinett, virginaal, tsembalo Puhkpillid: flöödid, tsink,dulcianid, pommerid, salmeid, krummhormid Keelpillid: lauto, Vioola da comba ja vioola da braccio 16
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 ...
miraazina. Tekib uus elutunnetus, mis pöördub nähtava maailma juurest taas nähtamatute sügavuste juurde. Ta süveneb iseendasse, püüdleb tumedamate, alateadvuslike, loomingu algprotsesside juurde. Talle näib, et ta otsib lõputuid kaugusi, tegelikult ta püüdleb omaenese sügavustesse. Sveitsi muusikateadlane Ernst Kurth Romantiline muusikatea 19.sajandil olid enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 150-aastast stiiliperioodi 18.sajandi keskpaigast kuni 19.sajandi lõpuni klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminek ühelt teisele langeb 19.sajandi esimesele veerandile. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgeid kompositsioonitehnilisi erinevusi, küll aga on muutnud helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand,
rütmiga, sujuv. Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse. zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit. Tehnikaharjutusi kirjutatakse tema eeskujul tänaseni. 7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil laienes muusika tarbijate ring, kuna leiutati nooditrükk ja esile tõusis ilmalik laul muusika esituskoosseisud: o kõiki hääli võidi laulda o kõiki hääli võidi mängida (pillikoosseis vaba) o hääli võis jagada vabalt lauljate ja mängijate vahel o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides musitseerimine oli seltskondlik: polnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõigile osalemiseks Prantsuse sansoon valdavalt 4-häälne, sarnane motetile. 2 laulutüüpi:
Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Vararenessansi muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. 14. ja 15 sajandil olid keerukalt komponeeritud polüfoonilised laulus. Alates 16.sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika. Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Seltskonnamuusika populaarsed alaliigid: 1.)Motett 2.)Madrigal 3.)Caccia 4.)Sansoon 5.)Frottola 6.)Villanella 7.)Balletto Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule
väljendusvahendid kanduvad ka 19. sajandi, st. romanstismiajastu heliloojate loomingusse (klassikalis-romantiline period). Enamasti mõeldakse klassitsismi all muusikas kolme Viinis tegutsenud helilooja Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingut, mis langes ajavahemikku 1750-1820. Klassitsistliku stiili tunnusjooned hakkasid kujunema aga juba varem, itaalia ja prantsuse hilisbaroki esindajate teostes. Tekkisid uued vormid, zanrid ning esituskoosseisud ja oluliselt muutus helikeel. Üleminekuperioodi kunstis leiab ka rokokoolikku kaunistusterikkust, väljenduslaadi galantsust ja tundelisust. 4 Klassitsismiga sai muusikas nõutavaks lihtne, selge, tasakaalustatud väljenduslaad, mis vastas tollase kuulaja maitsele seda iseloomustasid korrapäraselt liigendatud meloodiad, liigsetest dissonantsidest vaba
Kui baroki ja klassitsismi vahel näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus aga ka palju romantikutele tüüpilisi jooni. Romantilisi loominguperioode on ka Haydnil ja Mozartil. Romantismiajastu heliloojaile jäid aga aluseks needsamad muusikalised vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. sajandi lõpus ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbkaudu poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Selles eristuvad klassitsismi ja romantismi etapid, sujuv üleminek nende vahel jääks aga 19. sajandi esimesse veerandisse,
Altari kohal asetsesid kahel pool rõdud, neist kummalgi oli oma orel. Rõdudele paigutati ka koore ja pilliansambleid, neist igaüks 4-5-häälne. Mitmekoorimuusikat iseloomustavad võrdsete kooriblokkide vastandamine, ,,dialoogid" kahe koori vahel, kajaefekt, palju kasutati pille! Paljukoorilises muusikas võis mõni koor koosneda üksnes pillidest. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse
b. Klaverimuusika 4 klaverikontserti, klaveriprelüüd, etüüdid. c. 3 Sümfooniat ,,Sümfoonilised tantsud" 13. Hilisromantism a. 20.saj alguse muusika, mis järgib 19.sajandi romantismi traditsioone. Levis Saksamaal ja Austrias. Harmoonia ebapüsiv, suured koosseisud, suur osatähtsus vaskpillidel, kadus 20.sajandi algul. 14. Gustav Mahler a. Sümfooniad programmilised, väga pikad, esituskoosseisud suured b. Orkestrisaatega laulutsüklid c. Bröömimaalt (praegu Tsehhi), pigem dirigent, juut, lahkus USAsse 15. Richard Strauss a. München, ajalugu & filosoofia, dirigent b. Jaguneb kaheks: lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a
oktavis või unisoonis. - Ansambli koosesisu kuulusid: klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid. - Juhtfiguurid Miles Davis (trompet), Art Blakely (trumm), Horace Silver (klaver), Clifford Brown (trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne
Kui näiteks baroki ja klassitsismi vahel on näha selget üleminekuaega, mil uus asendus vanaga, siis klassitsismi ja romantismi vahel seda vahet nii selgelt eristada ei ole võimalik. Näiteks Beethovenil, kes lähtus peamiselt klassitsistlikest vormiideaalidest, on loomingus ka palju romantikutele iseloomulikke jooni. Ka Haydni ja Mozarti loomingus võib leida ,,romantilisi" teoseid. Ka romantismiajastu heliloojaile jäid aluseks needsamad vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. sajandi lõpul. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis. Ta oli vanemate seitsmes ja ka viimane laps, kuid suureks kasvasid lastest vaid Wolfgang ja tema viis aastat vanem õde Maria Anna. Mozart oli imelaps, lääne
Kui varasemate ajastute puhul on kindlad tunnusjooned, siis 20. sajandil pole mingeid kindlaid tunnusjooni, sest erinevaid stiile on nii palju. Ühiseid jooni on väga vähe või puuduvad üldse. 20. sajandi I poolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism; · Impressionism; · Neoklassitsism; · Ekspressionism. Hilisromantism Hilisromantism on romantismi järellainetus, mis levis kõige enam Saksamaal ja Austrias. Eeskujuks R. Wagner. Iseloomulikud on: · suured esituskoosseisud, · vaskpillide suur osakaal, · tonaalsuse (helistiku/põhitooni) kadumine. Gustav Mahler (1860-1911) Nimetatakse Tsehhi-Austria helilooja, sündinud Tsehhis, õppinud Viini konservatooriumis. Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms. Tema looming jaguneb kaheks: · Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani. Kokku 9 sümfooniat. Viimane on kantaat- sümfoonia ,,Laul maast". Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, kestab ligi 1,5 h.
·tuntumaid teoseid on ,,Missa papae Marcelli", kus ta sarnaselt Machaut'le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili. ·juhtis Rooma Peetri kiriku kapelli ja oli paavsti isikliku kapelli ,,Capella Sistina" laulja (ehkki oli abielus) 8 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte
traditsioonid, vahel järjestab teksti vabamalt kui tohiks. Nii tema kui ka paljude teiste (Liszti suure koosseisuga suurvormid, Berlioz) vokaalteostes on olulisel kohal sümfooniline arendus, töötlemine, teema transformatsioon (sümfoonia ja Beethoveni mõju, mis ka siia tungis). Prantsusmaal kirjutas tavapäraseid, aga huvitavaid teoseid Cherubini (2 reekviemi). Berlioz lähtus samuti liturgilisest tekstist, aga lähenes kontsertlikult-ooperlikult, tohutud esituskoosseisud (Suur surnumissa, kindral Damrémonti mälestuseks Invaliidide kirikus esitamiseks mitusada lauljat, 5 orkestrit, 8 timpanimängijat; suure koossesiuga on ka Te Deum). Itaalias mõjutas kirikumuusikat lisaks Palestrinale ooper, ja ooperlikke jooni leidub Rossini, Donizetti kirikumuusikas ja Verdi Reekviemis (esiettekanne 1874 Milano toomkirikus; poeet Manzoni mälestuseks). Cecilianism. (Termin lähtub muusikute kaitsepühakust Püha Ceciliast.) C. on katoliku
Orlando di Lasso muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon (pr k chanson-laul)- see on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16.saj algul oli sansoon valdavalt neljahäälne ja komponeeritud sarnaselt motetile. Võib eristada kahte
annaabi.ee 
