Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, ooper, orel, barokk, aaria, solist, fuuga, oreli, viiul, oratoorium, retsitatiiv, solistid, bach, veneetsia, kontsert, barokktrio, oboe, barokiajastu, vokaalmuusika, händel, orkester, grosso, ansambel, klavessiin, monarhia, rahutu, muusikale, meloodiapilli, basso, continuo, soololaul, lauto, friedrich, passioon, alaliik, monteverdi, sonaatBAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli
pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli
BAROKIAJASTU UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda:
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
1. Millise sõna järgi on barokk-stiil oma nime saanud ning mida tähendab see sõna portugali keeles? Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus sõna barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 2. Milline pill muutus barokiajal tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks? Nimeta kuulsaid suguvõsasid, kes neid pille valmistasid. Tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks muutus viiul. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonia Stradivari) 3. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega
sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandil sai see vana stiili pilkenimeks, pidades seda kummaliseks, ebaloomulikuks, liialdavaks. (Hiljem, kujunedes ajastu nimetuseks, halvustav hinnang kadus.)
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Kujunes välja profesionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeriti uusi puhkpille ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus
- Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll (Meloodia tuli polüfoonia asemel) Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus: - Muusika domineeris luulet
SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17
Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari ) Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli
Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse alaliik, kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks. Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt.
4) Mis on basso continuo ehk generaalbass? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87 Basso continuo ( it, katkematu bass) ehk generaalbass. Seal osalevad vähemalt 2 pilli: 1) Basspill, mis mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott, suuremates koosesiudes ka barokk-kontrabass ehk violoon) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassihelidele harmooniat. Basspilli meloodia kirjutas helilooja täpselt välja ning see oli muusikas väga oluline tugihääl. Harmoonianootide jaoks kasutati aga erilist numbrikirja bassinootide juures: see tähistab põhijoontes vajalikku akordi, ent jätab mängijale ka improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't ka nummerdatud bassiks. 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk
saadavad seda. Saatepartii nimetus on basso continuo (it k katkematu bass) ehk generaalbass(11), mida esitab vähemalt 2 pilli: 1) basspill - madalamat registrit mängiv muusikainstrument orkestris või ansamblis.12) ja 2) harmooniapill - .....................................................................(13), mis improviseerib nummerdatud bassi järgi harmooniat. Barokk on kontsertstiili tekkimise aeg. Renessansiajal tähendas sõna "kontsert" koosmängu, barokiajastul on see avalik muusika ettekanne. 16.saj lõpus nimetati kontserdiks ka vokaal-instrumentaalmuusika zanri. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Ooper on muusikaline lavateos,milles on üheskoos erinevad kunstiliigid: laul,tants,kirjandus,kujutav kunst,näitekunst.14) Ooperi eelkäijad on: a) vanakreeka tragöödiad(15) b) keskaegsed draamad16) c) renessansiaegsed õukonnaetendused(17) d) madrigalikomöödiad(18).
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3
Barokk 1)Barokiajastu oli 17-18 sajand. Barokkmuusika perioodid on 2)Barokk valitses kunstisuundades nagu kirjandus(Moliere, Gracian, Calderon de la Barca), kunts(Rubens, Velasquez, Murillo) ja muusika(Monteverdi, Vivaldi, Scarlatti, Händel, Bach. 3)Barokk tähendab it. keeles tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit, võeti kasutusele 18. sajandil ja algselt kasutati pilkenimetusena arhitektuuri kohta. 4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris.
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai
haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on
Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul
tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Vokaalmuusika- Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Ooper- Ooperi sünd 1600
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise
BAROKK 1. Renessansi ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7
Häädemeeste Keskkool Barokk ja klassitsism Koostaja:Tiiu Hanson 2008 Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika
Barokk 17-18 saj Alguse sai Itaaliast Barocco - portugali keeles. kasutati juveelikunstis - ebakorrapärane pärl. itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile. 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks. Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik, efektne Riietus - ebaloomulik. Pargiarhitektuur - moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha, ekstaas, kurbus Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks
INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS Viiul kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks. Viiuli perekonna sünd oli 17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar Tieffenbruckerit. Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes
iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,madrigalikomöödiad. Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid.
ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusika" koos stiili põhjendava ja kaitsva eessõnaga. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem täpselt määrata.1750. Aastal suri Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse Händel. Ajastu kahe viimase suurmeistri lahkumine võimaldaks tõmmata piiri mugavalt sajandi keskpaigani. Bachi ja Händeli stiil polnud sel ajal aga
annaabi.ee 
