Algab üleminek turumajandusele. Tekivad uued ettevõtted, kuid eksisteerib ka riiklik tööstus, riik määrab hinnad. Olid valuutapoed, kus oli laias valikus välismaa kaupa, kuid maksta sai välisrahaga. Riigipoodides müüdi talongidega tarbekaupa, sest kaupadest oli puudus. Rubla devalveerus. 1990 hakkab NSVL liidulepingut tahtma, et liitu kuidagi koos hoida, kuid Eesti enam ei taha. 1991 Jaan 1991 Nõukogude Liidul ebaõnnestub Baltiriikide iseseisvuspüüete jõuga mahasurumine, sest lääne meedias räägiti kõigest ja Gorbatsov ei julgenud vägivallaga edasi minna. Lisaks toetas Jeltsin Baltiriikide iseseisvust. Märts 1991 referendum Eestis: kas soovite Eesti iseseisvuse taastamist? 77% vastas jah. Referendum Nõukogude Liidus: kas soovite liidu püsimajäämist? Enamus vastas jah. Suvi 1991 uus liiduleping, kuhu Baltiriigid pole nõus alla kirjutama. NSVL
Teema: "Kodanikust algab riik" Põhiprobleem: Kõik kodanikud peavad oma riigi eest vastutama ja panustama riigi arengusse oma aktiivsusega. 1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel.
ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Venemaa Baltiriikide hävitamiseks teise sammu, nõudes Eesti, Läti ja Leedu valituse välja vahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil , Eesti ja Läti 17.juunil. KÜSIMUSED NSVL okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni sarnasused ja erinevused. Sarnasused Mõlemad võtsid Eesti vaikselt, ilma ühegi lahinguta Eestlaste vastu, üle. Elu eestlasena oli väge raske. Toimusid vangistamised. Erinevused.
NL võitis. 2. Liitlaste konverentsid Teherani konverents : Toimus 28. november - 1. detsember 1943 Teheranis (Iraani pealinn). Suurbritanniat esindas Churchill, USA-d Roosvelt ja NSVL-i Stalin. Nõudsid kapitulatsiooni Saksamaalt, arutasid ning leppisid teised sõjaplaanid kokku. Jalta konverents : Toimus 4.-11. veebruar 1945 NSV Liidus Krimmis Livaadia palees. Osalesid NL, USA ja Suurbritannia. Nende eesmärk oli ära jagada II maailmasõjajärgne Euroopa ja Aasia. Otsustati ka Baltiriikide saatus. Potsdamikonverents : Toimus 1945. Aasta 17. Juulist 2. Augustini Potsdamis. Kolm võitja riiki otsustasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. 3. Eesti saatus II maailmasõjas ja pärast seda. Teise maailmasõja algul sõlmiti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel baaside leping, mis kujutas endast seda, et Vene väed võisid Eestisse tulla
üle saadud. 2002. aastaks oli respekt Venemaa vastu suur ning ta arvati maailma suurimate majandusriikide kitsa ringi, G7 liikmeks, mis tähendas, et G7-st sai G-8. Jeltsini ajal ei sujunenud majandusreformid ning rahvas põlgas teda, kuid siiski üritas ta hoida suhteid teiste riikidega. J eltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ning kui ta käis Eestis kaitsmas NL sõjaväelaste eest siis ütles ta, et vaen Baltiriikide vastu on vaen ka Venemaa vastu. Ühtlasti üritas ta uusi suhteid luua USA-ga ning USA linnade sihtimine NL relvadega lõpetati. Putin ajal on välispoliitika peamiseks sihiks kontrollida nõukogudejärgset piirkonda, kaasa arvatud Balti vabariike. Juba 2007. Aastal süüdistas ta Ühendriike soovis maailma valitseda ning 2015. Aastal toimunud konverentsil teatas ta, et USA on süüdi nt Ukraina kriisis.
Riigi põhjus eksisteerida ja majandada on kodanikud, ilma kelleta pole ka tegutsejaid. Näiteks on Eesti riik väga väike ja kulutused riigikaitsele ja sotsiaalsfäärile on väga kallid. Seetõttu on väikest riiki mõtekas üleval pidada vaid siis, kui on eestvedajaid, kaasaminejaid ja riigi säilimise toetajaid. Arvan, et mida patriootlikumad on riigi kodanikud, seda edukam ja tugevam see on. Väidet tõestab ka fakt, et pärast iseseisvumist, kui baltiriikide elanikud olid täis teotahet majandada päris enda riigis, toimus neis väga kiire majanduslik areng ja iseseisvuse tõestamine. Kiire areng aga polnud lõputu ja nüüdseks on ka "Balti tiigrite" SKP majanduskriisi mõjutustel vähenenud. Küll aga tegutsevad kaudselt või otseselt riigi hüvangu ja inimeste elujärje tõusu heaks kõik aktivistid. Inimesed meie endi seast on loonud palju edasiviivaid ja tulusaid kodanikualgatusi
Kuuba, Hiina, Laos.) 14, Millised valikud olid Balti rahvastel 2. MS-s? Kuidas mõjutas see iseseisvuspüüdlusi? Too näited valikute tegemisest. Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. Leedus 1941 a. algas ülestõus nõukogude võimu vastu. Seal kuulutati välja Leedu Ajutise Valitsuse. Kahjuks, Eestis ja Leedus oma jõududega iseseisvust taastada ei õnnestunud. Kohalikke elanike toel Saksa väed hõivatasid 1941. a juuli alguseks Leedu ja Läti. Baltiriikide iseseisvust taastada ei püüdnud, sest üks vallutaja oli asenenud tesega. Kehtestati okupatsioonreziim ja suri palju inimesi(Holokausid, tapeti mustlasi). Olid sellised, kes olid kommunistide võimu väsinud ja need käisid vabatahtlikult Saksa armeele. Olid ka neid, kes suhtusid sellesse eitavalt(metsavennad, soomepoisid), mõned põgenesid riigist välja. Aga rahvas alati püüdis esimesega võimalusega oma iseseisvust taastada.
o Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks riigiks. Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu. o 12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord ja keelustati poliitilised koosolekud. o Lätis 1934, valmistusid peaminister K.Ulmanis koos sõjaminister J.Balodisega ettevalmistusi võimuhaaramiseks. 15. mail see teostati. o Autoritaarsed reziimid o Baltiriikide olukord oli küllaltki sarnane: kehtis kaitseseisukord, poliitiline tegevus oli keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust. Leedus o jätkasid poliitilised erakonnad siiski tegevust kuni 1936. a.ni. Lätis ja Eestis o üritati asendada parteid kutseesindluslike kodadega, mis koondaks valitsuse seljataha erinevate elukutsete esindajaid
semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt. 1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi Ribbertropi pakt). Selle salajase lisaprotokolliga sai Nõukogude Liit vabad käed Soome ja Baltiriikide üle ning polnud karta, et Saksamaa tuleks Balti riikidele appi. 28.septembril 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti (baasi leping), mille kohaselt oli Nõukogude Liidul õigus rajada Eestisse oma sõjaväebaase, mis tegi Eesti vallutamise Nõukogude Liidule üpris lihtsaks. Nõukogude Liit hakkas aga sõjaväebaase rajama lubatust rohkem, mis viis selleni, ei peagi hakkasid punaväelased võimu üle võtma.
räägiti välja MRP- protokollide sisud. 1987. aasta alguses loodi poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- pöörati tähelepanu eestlase jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. 1988. aastal korraldati suurüritus ''Eestimaa Laul'', sellest kujunes enneolematu meeleavaldus. Balti kett oli Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel korraldatud protestiaktsioon- nõuti baltiriikide vabadust. IME- isemajandav eesti majanduslik eraldumine NSV Liidust. Kaubandus kohalikule juhtimisele, oma raha kehtestamine. Käsumajandussüsteemi lammutamine. 3 suunda iseseisvumisel : · kodanike komitee ja Eesti kongress: liider Tunne Kelam- Eesti iseseisvumine · rahvarinne perestroika kaitseks- Eesti autonoomia uuenenud NSV Liidus ( Savisaar, Lauristin)
Vabadus lõppes teise maailmasõjaga, mil NSVL võttis Eesti oma hõlma alla. ENSV tegutses tervelt 52 aastat, mis oli eestlaste jaoks üks raskemaid aegu, sest toimusid nt küüditamised, mille käigus viidi Siberisse vangilaagrisse palju süütuid inimesi. 20. augustil 1991 muutus aga Eesti Vabariigi jaoks kõik- riik sai taas vabaks. Kadus rubla ning Eestile tuli päris oma raha- Eesti kroon. Samuti taastati Eesti Kaitseliit, kuhu ei sekkunud enam Venemaa. Ühtususe kinnituses tehti baltiriikide vahel Balti kett. Praeguseks on Eesti Vabariik täieõiguslik riik, mis kuulub nii Euroopa Liitu kui ka NATO’sse. Eestit tunnustatakse ja mainitakse ülemaailmselt. Meil on nii maailmakuulsaid sportlaseid, muusikuid ja kirjanikke. Eestlased on osalenud nii Oscaritel, Grammydel kui ka isegi Nobeli Rahupreemia jagamisel. Võitu pole küll igalt poolt tulnud, kuid väikese riigi kohta nagu Eesti on isegi nominatsioon oluline. Eesti kui nutiriik on meedias palju kõneainet pakkunud
vallutamise kaudu. Ideoloogid suur Saksamaa idee, aasia rassi ülimuslikus , kommunistliku maailma revolutsiooni idee MRP realiseerimine: Poola jagamine 1 sept. 1939 Saksa ründab Poolat, 17 sept. NSVL ründab Poolat, 28 sept. NSVL ja Saksamaa sõprus ja piirilepingu sõlmimine, kaotati Poola riik Nõukogude Liidu laienemine 1 sept. 1939 vastastikuse abistamise ja sõpruslepingud (baaside lepingud) Eesti,Läti ja Leeduga. Balkaniriikide okupeerimine Baltiriikide inkorporeerimine, Rumeenia loovutab Bessaraabia Nõukogude liidule . Soome Talvesõda 30 nov. 1939 , NSVL ründab Soomet kuna soome keeldus baaside lepingust, märts 1940 soome loovutab NL-le piiriäärsed alasi kuid säilitab iseseisvuse, NL kaotus annab objektiivse info Nõukogude riigi sõjalise nõrkusest maailmas Hitleri vastane kualitsioon( usa, UK , NL ) 1939-1941: 3sept. UK ja Prantusmaa kuulutavad saksale sõja, pärast prantsuse alistamist
TV lk 62 ül 4 1988. a algus 1988. a lõpp EKP Keskkomitee Karl Vaino Vaino Väljas esimene sekretär ENSV Ülemnõukogu Arnold Rüütel --- Presiidiumi esimees ENSV Ministrite Bruno Saul Indrek Toome Nõukogu esimees TV lk 63 ül 6 Fosforiidiprobleem oli tõstatatud kui keskkonnaprobleem, Hirvepargi meeting oli suunatud Eesti ja teiste Baltiriikide okupeerimise vastu, seega nõukogude võimu vastu. TV lk 64 ül 9 1. MRP - 23. august 1939 2. Kuidas puudutas MRP lisaprotokoll Eestit? Mis olid selle kaugemad tagajärjed Eesti jaoks? Salaprotokolli alusel läks Eesti NSVL mõjusfääri, mis võimaldas hiljem NSVL Eesti okupeerida ja annekteerida. 3. Mis oli Baltimaade jaoks oluline saavutada, et Moskva tunnustaks MRP salajase lisaprotokolli olemasolu ja annaks sellele hinnangu?
MUUTUSED: Valiti Riigikogu kahekojaline Riiginõukogu- ülemkoda 40 Riigivolikogu- alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia laiendati demokraatlikke vabadusi Rahvusterviklikkuse rõhutamine rahvusluse riiklik propageermine MAJANDUS Vabadussõjajärgne katse tööstuslikku arengut jätkata. Venelaste suur lahkumine. Probleemiks turu puudumine tööstustoodetele. Suhted N-Venemaaga halvad. Lääneriikides ei vajatud Eesti tööstustooteid. Baltiriikide ja Soomega kaubavahetus väike, kuna Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik
Võiks arvata, et seoses viimaste aastakümnete sündimuse vähenemisega rikastes riikides peaks olema kergem rohkem säästa. Vähem lapsi tähendab vähem kulutusi ja seda, et täiskasvanud saavad lisatulu teenimiseks kauem töötada. Kuid olenemata sellest säästmine ikkagi väheneb. Inimesed tarbivad suurema osa oma sissetulekutest kohe. Kulutatakse igapäevastele tööstuskaupadele, toidukaupadele ja eluasemekaupadele. Säästmine on aga Baltiriikide seas iseloomulik eelkõige Eestile. Praegustes majandusoludes eelistatakse pigem laenata ning laenukohustustusi omavate perede arv aina kasvab. Kõige rohkem laenukohustusega peresid on Lätis. Pikemaajaline säästmine ja investeerimine on samuti hakanud viimastel aastatel kasvama. (Finantskäitumise arenguetapid Eesti, Läti ja Leedu elanike seas.) Laenuvõtmine kasvab suurem osa nende perede arvel, kellel juba on laenukohustusi-
Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine *Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. NSVL esitas Baltiriikidele ultimaatiumi, nõudes Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid hääletult. 17.juuni tuli Eestisse 90000 sõdurit. Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile-sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Juunipööre ja valimised Balti riikides *Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21
SB jäi peale kuna nad suutsid vallutas ka kreeka. Järgnevalt kaubalaevu kiiremini ehitada kui sx suundus hitler vahemerele, ning hävitada,salakoodi enigma ründasid kreetat ja sundisid inglased murdmine.hakati kasutama lennuväge ning saksamaa pommitati puruks. Baltiriikide okupeerimine. sai surma 5 punaarmeelast ja NSV Liidu plaan liita endaga Soomet ebaõnnestus. 1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja
Välispoliitika *Rahvusvaheline Eesti Vabariigi tunnistamine (Venemaa, soome, Poola) *1921. Aastal tunnistatakse Eestit Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Jaapani poolt ja Eesti võeti Rahvaste Liitu. 1922 USA tunnistas Eestit. *1939.a. oli Eestil 10 riigis saatkond, 150 konsulaati *Välispoliitika tähtsaim ülesanne on riigi julgeoleku tagamine. Eesti julgeoleku garanteerimine *Koostöö lääneriikidega *Rahvaste Liidul oluline roll, pidi garanteerima kollektiivset julgeolekut *Baltiriikide koostöö plaan luua suur Baltiliit, sellest ei saanud asja: soomlased ei olnud huvitatud, Poola ja Leedu kaklesid omavahel *Sõlmitakse Eesti ja Läti vahel poliitilissõjaliskoostööleping *Balti Antant'i sõlmimine Eesti-Venemaa suhted Aastaks 1924 olid suhted halvenenud. *Nõukogude Venemaa oli valdavalt kaotanud majandus suhted. 1927 sõlmiti Eesti-Vene piiritülide rahumeelse lahendamise kokkulepe. 1929 sõlmitakse Eesti-Nõukogude
mai kuulutas NSVL president Eesti ja Läti Ülemnõukogu iseseisvuse taastamises kehtetuks 15. mai 1990 toimus Toompeal interliikumise meeleavaldus, kus püüti kiskuda maha sini-must-valge lipp, et asendada see punalipuga. Meeleavaldus peatati Mai lõpus võeti tagasi Eesti Vabariigi nimi ning kaotati ENSV lipp ja vapp. Võeti tagasi Eesti lipp, vapp, hümn 1991 12. jaanuar 1991 tunnustas Venemaa president baltiriikide suveräänsust ja kirjutas alla koostöölepetele. Tema sooviks oli lagundada NSVL 9. märts 1991 korraldas Moskva üleliidulise referendumi seoses NSVL küsimusega. Eesti elanikest hääletas 80% iseseisvuse poolt
territooriumile. Nsv arvas, et sõda kestab vähe, aga soomlased osutasid suurt vastupanu. Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi zdanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema.
Strateegiline pommitamine Saksamaa purustamine. Eesmärgiks Saksa sõjatööstus ja üldse tööstuspiirkonnad, suurlinnad. N.-ö. pindpommitamine e ilma kindla sihtmärgita 8. Teherani konverents, ll rinde probleem 28.nov-1.dets 1943. Osalejad: NSVL Stalin, USA Roosevelt, Inglismaa Churchill. Arutati Teise rinde küsimust: lepiti kokku, et Teune rinne avatakse Lääne-Euroopas. 1944.a Normandia dessant (6.juuni 1944). Teiseks arutati Baltiriikide küsimust: Roosevelt teatas Stalinile, et ta ei kavatse Balti riikide pärast vaielda, aga käskis paari aasta jooksul Baltimaades korraldada referendum sellekohta. Tunnistati Balti riikide De Factoga ainult olemasolu tunnistamine, mitte iseseisvate riikidena. 9. 1944.a Punaarmee idarindel, millised riigid vasakpoolsed riigipöörded, kohtumine Elbel Teise rinde avamisega, liikusid vene väed Saksamaale läbides: 1944.a Poola tekkis konflikt, kuna
et novembriks oli Lätil üle 11'000 mehe. 23.10.1919 - Eesti soomusrongid tulid Eestisse tagasi. 03.11.1919 - Läti armee alustas pealetungi Bermondt-Avalovi armeele. 11.11.1919 - Bermondt hakkas taganema. 21.11.1919 - sakslased lahkusid Bermondti teenistusest ja läksid taas Saksa väejuhatuse alluvusse. 18.07.1919 - Algas Eesti ja Venevalgete ühine pealetung Pihkvale. 26.08.1919 - Eesti väed andsid Pihkva Venevalgete valdusse. 14.09.1919 - Tallinnas I Baltiriikide konverents. Osalesid Eesti, Läti, Leedu ja Soome välisministrid. Otsustati alustada koos rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaale, et kaubelda endale paremaid rahu tingimusi. Vabadus sõda lõppes (ja algas) Narva kaitsmisega. 4.10.1919 - II Balti Konverents. Selle tulemusena tegid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Venemaale ühise ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks. Soome tahtis rahuläbirääkimiste alustamise küsimuse Eduskunnale arutamiseks anda
Liidu leping · Gorbatsov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks · Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud · Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine 19.08 21.08.1991 · Teatati, et Gorbatsov ei suuda enam riiki juhtida ja võim läheb Erakorralise Seisukorra Kommitee kätte Putz ebaõnnestus · Gorbatsovi tähtsus langes, Jeltsini tähtsus tõusis · Teatati et NSVL tunnistab Baltiriikide iseseisvust 8.detsember 1991 · SRÜ moodustamine (sõltumatute riikide ühendus) o Venemaa, Ukraina, Valgevene o Hiljem rihkem riike 25.detsember 1991 · Gorbatzov teatas presidendi ameti mahapanemisele ja NSVL laialiminemist o Tulemus: Venemaa Eesti taasiseseisvumine 1980-1991 · Karl Vaino EKP KK I sekretär 1978-1988 o Seda arga kirjeldatakse igavana, muutusteta jne Olümpia purjeregatt tallinnas
17 Sept.- tungib NSV liit Poolale kallale. Orsell põgeneb Tallinna reidilt. NSV liit süüdistab Eesti valitsust, et see ei suuda neutraliteeti tagada ning sai argumendiks baasideleppe sõlmimisel. 22. Sept- Poola riik likvideeritud. 28. Sept. 1939- Saksamaa ja Venemaa vaheline Sõpruse ja Piirileping.- Kompensatsiooniks Poola okupeerimise eest Saksamaa poolt, antakse Ka leedu NSV liidu mõjusfääri 28 Sept.- alustab NSV liit ka Baltiriikide osas MRP realiseerimist 24. Sept- Eestile ultimaatum, baaside rajamine selle territooriumile. Oktoobris tehakse sama ka Läti ja Leeduga. 28. Sept- baaside leping „Vastastikuse abistamise pakt“.. Eestisse tulevad Baasid rannikupiirkonnas, Saarte, Paldiskis. Kokku pidi saabuma 25000 punaarmee sõdurit. Algab baaside ajastu. Oktoobris kutsutakse Saksamaa poolt kõik baltisakslased tagasi kodumaale- UMSIELDUNG!!!Eestist lahkub u 13000 baltisakslast. Seda peetakse
Baltiriikides meeleavaldused, kus kinnitati tahet väigvallale vastu astuda 20. jaan 1991 rünnati Riia siseministeeriumi hoonet, hukkus 5 in, kuid miilitsaüksus pidi taanduma EL ja USA ähvardasid lõpetada majabi andmise NSVL-le rahuolematused vägivalla suhtes ka Vm-l, Gorbatšovi vastu astus ka Vene Föderatsiooni esimees Jeltisn, kes kirjutas Tln-s alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Baltiriikide vahel, Gorbatšov kinnitas, et tema ei teadnud rünnakutest midagi 1991. jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: Gorbatšov võttis kasutusele pol surve, korraldati üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses, ¾ vastas jaatavalt → puudus moraalne jõud, kuna kõik iseseisvumismeelsed alad boikoteerisid referendumit
*MRP Molotovi-Ribbentropi Pakt: Ei tohi teineteist rünnata/aidata Hoitakse kontakti üksteise informeerimiseks ei tohi grupeeruda teineteise vastu konfliktid lahendada sõbralikult kehtib 10a, pikeneb automaatselt 5a Lisaprotokoll huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt NSVL eitas selle olemasolu 1980 lõpuni maine säilitamise eesmärgil, ei tunnistanud Baltiriikide okupeerimist 2. II maailmasõja põhjused ja algus.Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03
Poska, kes sai loa valida nõuandvaks organiks Maapäev ja moodustada maavalitsus. Luba saadi ka rahvusväeosade moodustamiseks. Maapäev oli parlamendi teisel astmel eelkäija. Kui Venemaa oleks jäänud demokraatlikuks vabariigiks, millele pani aluse Veebruarirevolutsioon, siis ei oleks Venemaa lagunenud ja Eesti oleks jäänud autonoomia või föderatiivse vabariigi staatusesse. Lääneriigid ei oleks tunnustanud baltiriikide iseseisvust, nagu selgub Pariisi rahukonverentsi dokumentidest. Selles mõttes on oktoobripööre Eesti iseseisvumisele oluline sest lääneriigid ei tunnustanud Nõukogude Venemaad ja toetasid sellest eralduda püüdvaid baltiriike. Kuidas hinnata Eesti iseseisvumise seisukohalt Venemaa ja Saksamaa vahelisi läbirääkimisi Brestlitovskis? Kuna Saksamaa varises kokku Ententei riikide ja USA rusika all ja oli sunnitud 11.nov.1918 kapituleeruma, sai võimalikuks 24.02
saab rahvusvahelise õiguse raames väga palju kergemini läheneda, sest seal on oluliselt rohkem vabadust. Neoliberalism - annab küsimuse, et kas soovitakse rohkem iseseisvust või Reinert & Kattel 2013. Failed and Asymmetrical Integration: Eastern Europe and the Non-financial Origins of the European Crisis. Working Papers in Technology Governance and Economic Dynamics no. 49 Raamat räägib üldjoontes Euroopa Liidu suurenemise protsessist. Käesolev artikkel väidab, et Baltiriikide kriisi saab kõige paremini mõista dramaatilise deindustrialiseerimise ja struktuuri muutuste kontekstis ning läbi teiste Ida-Euroopa riikide majanduste. On väidetud, et ida laienemisega jättis Euroopa Liit oma endise sümmeetrilise integratsiooni strateegia, integreerides piirkonna majanduse struktureeritud asümmeetrilise suhetesse, millel on palju sarnaseid elemente kolnialismiga. Kui kinnisvara mull kokkuvarises, tuli ka selle struktuuri aluse nõrkus välja
12. juuli 1704 Tartu vallutamine 9.aug. 1704 Narva vallutamine Juuni 1709 Poltava lahing Ukrainas, Rootsi kaotab suurelt Vene armeele. 1710 Eestimaa alistub Venemaale 10.sept.1721 sõda lõppeb Uusikaupungi rahuga Rahutingimused: Venemaa sai Eestimaa, Liivimaa, Ingerimaa ja osa Soomest Rootsi maksab kahjutasu 2 riigitaalrit Rootsil õigus vedada tollivabalt vilja välja 50 000 rubla väärtuses. Rahvaarv u 150 000 VENE AEG (1721-1918) Balti Erikord on Baltiriikide valitsemissüsteem, mis oli muust impeeriumist erinev. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. 18. SAJAND
o Moskva vähenda kontrolli Ida-Euroopas, Moskva heakskiidul Smi ühendamine o Senisest liberaalsem poliitika viis kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades, VLO lõpetas tegevuse 12. juunil 1991 valiti Jeltsin VM presidendiks Augustis võtsid mitu liiduvabariiki vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdlesid iseseisvuse poole (ka Eesti) Septembris tunnustas NSVLi riiginõukogu ka baltiriikide iseseisvust 26. dets kuulutas Ülemnõukogu NLi ametlikult lagunenuks IME – Isemajandav Eesti - majanduse allutmine kohalikule juhtimisele ja eelarvele; turumajandus (1988), tagajärjeks oli inflatsioon NSVLi alkoholipoliitika – NLKP keskkomitee 1985 otsus vähendada alkoholismi, ei õnnestunud Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku
tsentraliseeritud autoritaarse võimu lõdvenemisest (,,sula"). - Üheparteiriik. Partei ja valitsus, viimane asub esimese sees. Tipus seisab kommunstliku partei esimene sekretär, kes oli mõjuvõimsam kui valitsusjuht (Ministrite Nõukogu esimees) või vabariigi formaalne riigipea (Ülemnõukogu Presiidiumi esimees). Kremli tugeva kontrolli kindlustamiseks, oli partei teine sekretär Moskvast määratud venelane. Baltiriikide kommunistlikud parteid olid NSVL Kommunitsliku Partei (NLKP) harud. - Lätis ainuke teine sektretär Vilis Krumins, + Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Eduards Berklavs. Uuendajad visati parteist välja. Läti ,,rahvuskommunistide" puhastus ei olnud Hrustsovi rahulolematus, vaid võimuvõitlus partei vana kaardiväe stalinistide ja nooremate liikmete vahel. (Arvids Pelse) - Leedu oli ainuke, mis suutis vältida kommunstliku partei juhtkonna puhastust.
Otsustati, et ei tohi uskuda enamlaste lubadusi ja kui hakatakse sõlmima rahulepingut siis seda peab tegema teiste naaberriikide läheduses ja Antaadi riikide heakskiidul. London teatas, et rahu tegemine või edasi sõdimine on Eesti rahva enda asi, millel pole kellegi muul õigus sekkuda. Balti riikide konverents: I: 14-15. septembril toimus esimene Balti konverents, kohal olid: Soome, Läti, Leedu. Küsimuse all oli, mida teha Vene rahu ettepanekuga? Tartus, II Baltiriikide konverents: Soome, Läti ja Leedu peaministrid olid kohal. Ennem kuulati ära, mis toimus Pihkvas, arutati seda ning konverentsi lõpuks sai selgeks, et Soome jääb tulevastest rahurääkimistest kõrvale, sest neil polnud sõda nad pidasid oma sõda punaste vastu ära. Nõuti, et Venemaa loobuks plaanidest vallutada Baltimaid, loobuda kommunistliku propaganda levitamisest Baltiriikides. III Baltiriikide konverents Tartus. Kohal oli nüüd: Soome, Läti, Leedu ja Poola. Kõik
Soome on ainuke I maailmasõja järel iseseisvunud riik, mille põhiseadus kehtib 1919. aastast muutumatuna. 2.16.3.2 VÄLISPOLIITIKA. 1918 - Paranesid Soome suhted Antante'iga. Soome abistas Eestit Vabadussõjas (Põhja pojad). Soome-Eesti liidu idee lükati Soome poolt tagasi. 1920-1925 osales Soome balti riikide välisministrite konverentsidel. Soome rõhutas, et teeb balti riikidega majandus ja kultuuri alast koostööd, mitte poliitilist. Soome oli vahendaja baltiriikide ja 27 skandinaavia maade vahel. Seda nimetati hobuseraua poliitka, mis toimus kõige aktiivsemalt Reladeri valitsemise ajal. 1925 - Relander külastas Eestit ja Rootsit. 1930ndatel eraldus Soome balti riikidest. 1935 - kuulutas välja neutraliteedi. Soome suhted Nõukogude Liiduga olid 30ndatel aastatel kehvad. Venemaa nägi Soomes endiselt ühte oma osa. 1939. aastal nõudis Nõukogude Liit endale suure tükki Karjalast Leningradi ümbruses
punastest. Hakati mõtlema rahulepingut , septembri esimestel päevadel 1919 oli Moskva teinud lätlastele ametliku ettepaneku sõlmida rahuleping aga esialgu balti riigid ei andnud positiivset vastust. Kardeti et ei peeta kinni sellest. Ei olnud kindlad kuidas suhtuvad sellesse rahulepingusse Atandi riigid. Kolmandaks leiti et kui üldse läbirääkimistel minna et siis tuleb koos seda teha, baltiriigid koosseisus. Ettevalmistused kulgesid pikka mööda, mitu Baltiriikide konverentsi, kooskõlastati nõudmised mida enamlastele esitatakse, kõige hädalisemalt vajas rahu eesti, kuna punaarmee lähenes eesti piiridele, läti ei olnud 19 aasta lõpus üldse huvitatud, latgale oli veel vabastamata, leedulased ei sõdinud tol perioodil. Raskusi tekitas ka Atandi suhtumine, esialgu eitav. Hiljem siiski meeleolud leevendusid ja andisd ametlikult vabad käed. 5 detsembril istusid
eriti Soome ja Rootsi kogemusele ja sealsetele lahendustele. Koormustaluvuse uuringutes on maailmas viimastel aastatel tähtsustatud külastajauuringuid sh külastajakäitumist, kuna see määrab objektiivsetes, sarnastes keskkonnatingimustes esmase keskkonnamõju ulatuse ja määra. Kaitsealade külastustoodete planeerimisel ja turundamisel soovitatakse üha enam keskenduda sihtgruppidele. Põhjamaade ja Baltiriikide kogemusele tuginev külastajate seire käsiraamat ilmus 2007. aastal Soomes (Kajala jt 2007). 2008. aastal avaldas käsiraamatu eesti keelsena Riigimetsa Majandamise Keskus, kes lähtudes Soome kogemusest on Eestis seni kõige süsteemsemalt arendanud loodusalade külastusseiret. RMK vajadustele kohandatud ja 2008. aastast kasutusel olev külastajainfo andmebaasi rakendus KÜSI on Soome Metsavalitsuses kasutusel oleva ASTA analoog
perre ja nimetades eestlasi Ida vaimu lasteks. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson kõnelesid Eesti asendi dualismist, mis üheaegselt lahutab ja ühendab Euroopa kahte poolt. 1931 esinesid Karl Pusta ja Jaan Tõnisson Rahvasteliidus avaldusega Euroopa ühinemiseks. Euroopa Uniooni toetati aktiivselt julgeoleku kaalutlustel ja nn igavese rahu ideedega seoses. Samal ajal oli Euroopa aga üks killustatumaid piirkondi maailmas. 1930. aastail kõneldi ka Balto-Skandiast, st Baltiriikide ja Skandinaavia liidust. Üldreeglina jäädi siiski Põhjamaadest eemale. 1930.a-te esimesel poolel hakati otsima nn oma teed ja seda, kelle eeskujul oma orientiirid seada. Loomingu vastavale ankeedile vastas 27 tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelast, kes valdavalt arvasid, et orienteeruda tuleb enam kui ühele kultuurile. Üldiselt olid haritlased allergilised diktatuurireziimide ja maade vastu. Tammsaare kutsus Euroopa-maaniale vastukaaluks rohkem väärtustama omakultuuri.
Õiguslikust küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise) probleeme, millele tasuks mõelda: ekspressiivne individualism (natsionalism) väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või laialivalgumise ees. Euroopa kontekstis on Euroopa riikidel kõikidel ka hirm amerikaniseerumise ees, mis samuti ähvardab Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus c. olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest (nt kodanike väärtusorientatsioonid; hinnangud ja hoiakud sotsiaalsetele probleemidele; majanduslik seisund).
annaabi.ee 
