Retsensioon (3)

Retsensioon
Kahjuks ei ole lähiajal ühelegi suuremale kontserdile jõudnud. Selle asemel kuulasin plaati , millel olid kuulsamate heliloojate lood. Esindatud olid Tšaikovski, Sibelius , Dukas ja Ravel. Lood olid väga erinevad nii meeleolu kui stiili poolest. Täpsemalt peatun ma Tšaikovskil ja Sibeliusel, kuna neist olen ma elu jooksul kõige rohkem kuulnud .
Pjotr Tšaikovski sündis haritlaste perekonda 7. mail 1840 ja suri 6. novembril 1893. Ta oli vene romantistlik helilooja ning üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tema kuulsamad balletid on “Pähklipureja”, “ Uinuv kaunitar” ja “ Luikede järv”. Pole vist ühtki inimest, kes neist kuulnud poleks. Plaadil oli Tšaikovski esindatud kolme looga : “Avamäng “1812””, “Capriccio Italien” ja “ Jevgeni Onegin ”. Esimene neist oli väga sünge ning kurjakuulutav. Jah, oli kohti, mis olid rõõmsama alatooniga, kuid üldiselt domineeris süngus. “Jevgeni Onegin” oli aga vastupidi rõõmsameelne ning peomeeleolus. Arvan, et see läheb väga hästi kokku samanimelise raamatuga , mille järgi too lugu ka kirjutatud on. “Capriccio Italien” algas väga hiilivalt läks siis üle rõõmsamale meeleolule. See tuletas mulle millegipärast meelde keskaega koos rüütlite ja printsessidega.
Jean Sibelius oli Soome helilooja. Ta sündis 8. detsembril 1865 ja suri 20. septembril 1957. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kuulus on tema tsitaat: “Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi.” Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven , kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud. Plaadil on ta esindatud vaid ühe looga: „Finlandia“, mis on üks tema kuulsamaid lugusid . See lugu algab väga ähvardavalt. Ette võib kujutada tormi ja laevahukku. Seejärel muutub lugu ilusamaks - nagu päike oleks pilve tagant välja tulnud ning laev jõudis siiski õnnelikult sadamasse ning madrused said kokku oma peredega.
Mina isiklikult ei ole väga suur klassikalise muusika pooldaja. Kuigi saan aru neist, kellele see meeldib, kuulan ise rohkem kaasaegsemat muusikat. Klassikaline muusika paneb mul vahel pea valutama . Siiski on klassikaline muusika väga hea filmide taustamuusikaks eriti siis, kui tegu on dramaatilise stseeniga.