Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima. Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, t...
JOHANN SEBASTIAN BACH 21. märts 1685- 28. juuli 1750 Saksa helilooja ja organist. Kuulus Thüringi Bach'ide sugukonda, mis 17.-18. saj. andis palju muusikuid. Olles suurepärane organist ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale t ähelepanu. Bach jäi varakult vaeslapseks ja pidi hakkama endale leiba teenima (töötas ühes kloostrikoolis viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega ...
Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bachi peetakse kõigi aegade üheks suurimaks heliloojaks. Bach armastas kirikumuusikat ning teda peeti üheks oma aja parimaks orelimängijaks. Kuna teda kasvatati tugevalt kirikumeeleses peres oli ta alati kiriku muusikaga seotud nii orelimängija kui ka lauljana. Poisina oli ta fantastiline sopran ning kirikutes ja koorides laulis ta alati solistiosa. Ta alustas heliloomist väga noorelt ning ta parimad tööd on ta kirjutatud 17 ja 20 eluaasta vahel. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21. Märtsil 1685. aastal. Bachi isa oli meisterviiuldaja Johann Ambrosius Bach, kes õpetas oma pojale viiulimängimise peamiseid nippe. Viiuli mängimise kõrvalt hakkas Bach ka orelit mängima, mida ta õppis Einsachi kõige kuulsama kiriku orelimängija käe all. Ta õpetas Bachi üsna rangelt ning varsti ületas Bach noore posina kõigi ootused. Peale oma vanemate surma 1765. aastal läks B...
Muusika ajalugu vol 1 Johann Sebastian Bachi peres ei olnud laiske,organistid,viiuldajad,dirigendid,organistid. Tüüringis oli Bachi nemelisi palju, sele nimega hakati nimetama kõike, kes musikaga tegelesid.Bach oli pärit muusikute perest ja sündis linnas Eisenoch. Nagu kõik Bachid pli Johannes tagasihoidlik,töökas, aga sisemalt uhke mees.10.aastaselt jääb ta vanemteta ja hakkab elama oma vennaga,kes ei pidanud teda andekaks ja käskis keskenduda põhiainetele.Salaja kirjutas Bach venna noodiraamatuid umber,kuid see lõpetti õigepea.15.aastaselt lütseumi õpilasena asub ta tööle,tal oli ilus hääl,mängis viiulit,orelit ja klavessiini,ta võeti meeleldi Lüdenburgi linna kloostrikooli vanemaks kloostripoisiks.18.aa alustab iseseisvat elu,avaldab muusikalist silmaringi,kõndis piki kilomeetreid,sõiduraha puudus,vaatamata oma töökusele ei olnud Bach meelejärelik oma tööandjatele,kuna ta muusika oli väga ere ja omanäoline.Peab erinevaid ameteid:org...
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) GEORGE FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) SARNASUSED: · Mõlemad sündisid 1685. a · Sünnikuupäevad lähestikku: Bach 21. märts, Händel 23. veebr · Sünnilinnad lähestikku: Bach Eisenach, Händel Halle · Mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli · Mõlema tippteosteks olid vokaal-sümfoonilised suurteosed: Bach missa ja passioon, Händel ooper ja oratoorium · Mõlema kunst sügavalt humanistlik · Mõlemad surid pimedatena · Ei kohtunud kunagi ERINEVUSED: BACH tagasihoidlik, endasse tõmbunud, ei reisinud, abiellus, palju lapsi, majanduslik kitsikus, oma elu ajal tundmatu. Loomingus mõtiskleb elu igaveste kaaslaste üle: õnn, mure, rõõm, kannatused. Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku su...
Antonio Vivaldi (1648-1741) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja osk...
Johann Sebastian Bach referaat Koostas: Juhendas: Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4 Elulugu lk.5 Bachi seos Leipziga lk.6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 S...
Kool Johann Sebastian Bach Referaat Koostas: Nimi 20__ Sisukord Elulugu....................................................lk 3 Looming..................................................lk 4 Pildid.......................................................lk 5 2 Elulugu Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Bu...
Johann Sebastian Bach Koosta helilooja kohta CV! (Materjali leiad internetist, kirjandusest, õpikust) Isikuandmed Nimi: Johann Sebastian Bach Sünniaeg ja - koht 21. märts 1685, Eisenach, Saksamaa Surmaaeg ja - koht 28. juuli 1750, Leipzig, Saksamaa Helilooja vanemad: I Isa- Johann Ambrosius Bach ja ema Elizabeth Lämmerhirt Bach Perekonnaseis ( mõlema abikaasa nimed ): Anna Magdalena Bach (abiell. 1721–1750), Maria Barbara Bach (abiell. 1707–1720) Lapsed ( kuulsamad nimeliselt ) : Pojad-Carl Philipp Emanuel, Johann Christian, Wilhelm Friedemann ja Johann Christoph Friedrich Hariduskäik: Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamo...
Johann Sebastian Bach 31.3.1685-28.7.1750 Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Elulugu: Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakk...
Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009 Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2 Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3 Elulugu Johann Sebastia...
Bachi elulugu ja looming Bach(1685-1750).Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal..Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Bach oli väga andekas ja töökas. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et ku...
Keila Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach (1685-1750) Autor:Jaana Põllu Klass:11D Elulugu. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi jäi varakult orvuks sest tema ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegev...
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach, kes oli sündinud 31. märtsil 1685. a. oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Elulugu: Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt ja Johann Jakob Frobergerilt. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg E...
Johann Sebastian Bach Sisukord · Sissejuhatus lk 3 · Johann Sebastian Bachi elulugu lk 4-5 · Looming lk 5 · Kokkuvõte lk 6 · Lisa lk 7 1 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas.Tema esimeseks muusika õpetajaks oli tema isa. 8-aastaselt hakkas Johann Sebastian Bach õppima Eisenachi ladinakoolis ja 10-aastaselt jäi ta orvuks.Teda kasvatas edasi tema vanem vend, kes õpetas talle ka muusikat. 15 aastaselt asus J.S.Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli kus ta laulis kooris ja mängis viiulit. Pärast kooli lõpetamist pidi Johann Sebastian Bach asuma tööle.Bach töötas mitmetes saksa eri linnades õukonnamuusikuna, kapellmeistrina või organistina. Loomulikult tegeles Johann Sebastian Bach kõigis oma töökohtades ...
Rakvere Reaalgümnaasium REFERAAT Johann Sebastian Bach 10.T Koostajad: Maarja-Liis Puhilas, Kai Tiilen, Mari Liis Ojala Rakvere 2012 Elulugu Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Isa oli linnamuusik. 1964/65 surid ta ema ja isa. Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane. Õpetajaks...
Johann Sebastian Bach Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid...
Kunst mõjutab maailma Inimeste poolt loodud kunst on eksisteerinud sama kaua kui esimesed inimesed maailmas. Eelkõige tuntakse kunsti kui vahendit eneseväljendamiseks. Mis saaks olla ühe autori jaoks isiklikum kui tema loodud teos? Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach Koostas: Voldemar Jagomägi Klass: 6.a Juhendaja: Lilian Reinmets Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Johann Sebastian Bach, elulugu.......................................................................................................4 1.1 Varajane noorus..........................................................................................................................4 1.2 Karjääri algus, Weimar...............................................................................................................4 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond............................................................
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aast...
Miina Härma Elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni ju...
PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte...................................................
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ...
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ...
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatoori...
Ludwig van Beethoven Referaat Tartu 2009 Sisukord Elulugu............. ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mo...
Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Pe...
Elulugu Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmist...
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdru...
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres ...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo ...
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused. Mozarti looming oli XVIII sajandi muusikakultuuri suurimaks saavutuseks ja ühtlasi rajas see uus...
Haabersti vene Gümnaasium 10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäe...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale ...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
