Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Semiraadide rippaiad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Saue Gümnaasium
SEMIRAMISE RIPPAIAD
Referaat
Õpilane: Kristin Tammerand
Juhendaja : Reet Vester
Tallinn 2012
Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Ehitamise põhjused
  • Asukoht, selle kirjeldus
  • Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine
  • Ehitise saatus
  • Allikad

SISSEJUHATUS
Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest.
EHITAMISE PÕHJUSED
Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr.
Semiramise rippaiad ehitati, sest kuninganna Amytis tundis end kõrbes õnnetult ja ta tundis end taimede keskel nagu oma kodumaal Meedias, lisaks tõi see Babüloni linnale kuulsust .
Amytis oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu.
ASUKOHT, SELLE KIRJELDUS
Semiramise rippaiad asusid Babüloni linnas. Babülon asus tänapäeva Iraagis .

Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine
Semiraamise rippaiad arvatavasti oli aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrit. Seal oli palju korruseid ja igal korrusel palju taimi. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Ištari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid , mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele . Kõige peal oli paks mullakiht , mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid.
Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett.
EHITISE SAATUS
Semiramise rippaiad vallutati pärslaste poolt aastal 539 eKr ja rippaiad jäid tühjaks. Siis see lagunes ja arvatavasti olid Semiramise rippaiad peale lagunemist sellised:
ALLIKAD

Semiraadide rippaiad #1 Semiraadide rippaiad #2 Semiraadide rippaiad #3 Semiraadide rippaiad #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ktammerand Õppematerjali autor
Semiraadide rippaiad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Semiramise rippaiad
1
doc

Semiramise rippaiad

Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 a. eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninganna, kes oli Babüloonia Nebukadnetsarile naine, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik

Kirjandus
7 maailmaimet
3
doc

7 maailmaimet

aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal ehitise alune pindala 5,4 hektarit kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit kõrgus praegu 137,3 meetrit küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit küljepikkus praegu 230,37 meetrit maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni astmeid 203 Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu

Ajalugu
Assüüria ja Uus-Babüloonia
20
ppt

Assüüria ja Uus-Babüloonia

kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Istar Peetakse parimaks arhitektuuri mälestiseks. kaunistatud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefikujutisega. Materjalina kasutati müüride katmisel värvilise vaabaga glasuuritud liht­ ja reljeeftelliseid. Tehtud kollastest ja sinistes tellistest, mis olid glasuuritud. Peal loomakujulised reljeefid. Semiramise rippaiad (savist) Koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Aiad asusid laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele

Kunstiajalugu
Vanaaja maailmaimed
5
docx

Vanaaja maailmaimed

Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551­2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja

Ajalugu
Babüloni rippaiad
5
doc

Babüloni rippaiad

vaid legendid, kuuldused ja leidlikud selgitused. Ka arheoloogid ei ole seni suunud leida mingeid kindlaid viiteid, et asjale lõplik selgitus tuua. Sõelale jääb, aga müüt rippuvatest aedadest mis on kestnud läbi sajandite. LISAD: ,,Babüloni aed" ,,Babüloni aia plaan" KASUTATUD KIRJANDUS: 50 klassikut ,,Aiad ja pargid" - Ira Diana Mazzoni (04.02.2009) Interneti Google otsinguportaal ­ Babüloni rippaiad (03.02.2009) ,,7 Maailmaimet" - Jüri Kinggi (05.02.2009) Teatmeteos ,,Eneke" - Babülon

Kunstiajalugu
Vana maailma 7 maailmaimet
7
doc

Vana maailma 7 maailmaimet

VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas

Ajalugu
Seitse vana maailmaimet
8
odt

Seitse vana maailmaimet

Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551­2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis ­ kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest

Kultuur
Seise maailmaimet
4
rtf

Seise maailmaimet

Seitse maailmaimet SEMIRAMISE RIPPAIAD BABÜLONIS 23 sajandil e. Kr. asutasid sumerid linna nimega Kadingiri. Amoriidid võtsid lahingus linna endale ja nimetasid selle täpselt samuti nagu sumeridki olid teinud, "jumala väravaks"- Bab-iliks (Babülon). Linna järgi hakati kogu riiki nimetama Babülooniaks ja selle elanikke babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun