Semiramise rippaiad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

7 maailmaimet

aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal ehitise alune pindala 5,4 hektarit kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit kõrgus praegu 137,3 meetrit küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit küljepikkus praegu 230,37 meetrit maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni astmeid 203 Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu

Ajalugu

5

docx

Vanaaja maailmaimed

Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551­2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja

Ajalugu

4

docx

Semiraadide rippaiad

Saue Gümnaasium SEMIRAMISE RIPPAIAD Referaat Õpilane: Kristin Tammerand Juhendaja: Reet Vester  Tallinn 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Ehitamise põhjused · Asukoht, selle kirjeldus · Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine · Ehitise saatus · Allikad SISSEJUHATUS

Kunstiajalugu

20

ppt

Assüüria ja Uus-Babüloonia

kelle keeleline kuuluvus on ebaselge.  Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Istar  Peetakse parimaks arhitektuuri mälestiseks. kaunistatud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefikujutisega. Materjalina kasutati müüride katmisel värvilise vaabaga glasuuritud liht­ ja reljeeftelliseid.  Tehtud kollastest ja sinistes tellistest, mis olid glasuuritud. Peal loomakujulised reljeefid. Semiramise rippaiad (savist)  Koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Aiad asusid laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele

Kunstiajalugu

6

doc

Babüloni rippuvad aiad

müüride, hoonete ja templite ilu, mis kunagi Baabüloni kuulsaks tegid. Iraagi tähtsusetu linnakese Hille läheduses on künklik, laineline maapind lõhestatud sügavatest kraavidest, mis omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad. Neist kraavidest paistavad poolpurunenud telliskivimüüride jüünused ­ see on kõik, mis Babüloonia kuninga lossist ja rippuvatest aedadest on järele jäänud. Kuid legendid imeaedadest on edasi elanud ka pärast nende hävimist, muutes nad Semiramise rippuvateks aedadeks ning andes nende loomise au Assüüria kuningannale, kes valitses hulk aega enne Nebukadnetsarit. Sõltumata sellest, kellele langeb selle imepärase ehitise loomise kuulsus, annavad rippuvad aiad tunnistust Babüloonia ehitusmeistrite tähelepanuväärsest saavustest saavutustest. Pidi omama hiigelateadmisi ja ­kogemusi,et teha arvutusi võlvide ja sammaste jaoks, mis pidid taluma terrassidel asuva pinnase ja puude määratut raskust.

Ajalugu

5

doc

Babüloni rippaiad

ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Teise legendi kohaselt olevat ,,kindluse kõrval" asunud aed 120 meetrit pikk. Terrassid olevat ulatunud nagu teatris 15 meetri kõrgusele, laiudes seega linnamüüriga samal tasemel. Kolmanda legendi kohaselt, aga kõneleb geograaf Strabon (u 63 eKr-26 eKr) konstruktsioonist, mis olevat ehitatud nagu muudki Babüloni hooned põletatud tellistest ja pigimördist. Rippuvaid aedu olevat kandnud tohutud võlvid, mille tugisambad olevat olnud seest

Kunstiajalugu

7

doc

Vana maailma 7 maailmaimet

VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009  Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas

Ajalugu

19

doc

Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval

Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus..................................................................

Kultuurilugu

Meedia

Kommentaarid (0)