Babüloni Linn (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Babüloni linn 2

Babülon Piiblis nimetatakse Babüloni linna kui Paabelit. Babüloni linna asutas ,,vägev kütt" Nimrod. Babüloni linn oli muistne Vana ja Uue Babüloonia pealinn. Linn on nelinurkse kujuga ja umbes 96km ümbermõõduga. Linna ümbritseb suur veega täidetud kraav ja linnast voolab läbi Eufrati jõgi. Ümber linna on 23 ja 92 m kõrgune müür. Müüris on 100 väravat. Asub Eufrati ääres, praeguset Bagdadist umbes 80 km lõunas. Elati tihedalt üksteise kõrval põletamatta tellistest lamedakatustega majades. Enamasti oli neil sisehoov, kust pääses edasi elu ja oleruumidesse

Ajalugu

10

docx

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt

Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni. Linnas oli kulk kivipõranda ja põletamata tellistest seintega ümara või nelinurksa põhiplaaniga akendeta maju. Jeeriko elanikud elatusid osaliselt põlluharimisest ja karjakasvatusest – vahetuskaubad. Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr. Vallutati ja siis põletati maatasa. Arheoloogilised avastused näitavad et paiksed asutused olid ka teistes kohtades. Türdi idaosas avastatud mesoliitikumiaegsed asulad on kuni 11 000 aastat vanad Ühest neist, Göbekli Tepe varemetekompleksis avastati üle 12 meetri kõrgune rajatis, mille katuseplaadid moodustasid neli massiivset T-kujullist sammast. Asumi rajajad ei olnud maaharijad vaid pigem nomaadid, kes jahte pidasid. Kuna Göbekli Tepe

Arhitektuuri ajalugu

5

docx

Kunst Mesopotaamia

Vastus: Mesopotaamia – maa kahe jõe Eufrati ja Tigrise vahel. Tõlkes tähendabki see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge – Tigris ja Eufrat. MESOPOTAAMIA KULTUURI PERIOODID • IV-III aastatuhat (at) eKr rajasid sumerid oma linnriigid • III at II poolel eKr vallutasid akadid sumerite alad ja allutasid need oma võimule • 1830 – 1530 a eKr oli kontroll piirkonna üle Babüloni valitsejate käes (Vana- Babüloonia riik) • II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? Sumerite tähtsmad linnriigid olid Uruk, Ur, Umma ja Lagaš. Tänapäeval asub kunagise Mesopotaamia territooriumil Iraak. 2

Kategoriseerimata

76

ppt

Mesopotaamia, Eufrati ja Tigrise vahel

IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti  SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga. · 1-2 korruseliste hoonete katused lamedad, elumajade esimese korruse aknad avanesid hoovi poole. · Tänavad olid väga kitsad  Muistne Uruk (rekonstruktsioon)

Geograafia

8

ppt

BABÜLONI IMED

BABÜLONI IMED  BABÜLON Oli linn Eufrati jõe jääres Vana-Babüloonia ja Uus- Babüloonia muistne linn. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Tähtis kultuuri- ja majanduskeskus  SEMIRAMISE RIPPAIAD EhitatiNebukadnetsar II käsul 600 eKr. Kuninganna Amytis Ei olnud tõenäoliselt rippuvad. 1200 ruutmeetrit. Kuningapalee kirdeosas. Põletatud tellistest võlvkaared. Massiivsed kiviplaadid. Roosast / valgest lihvitud kivist trepid. 22 meetri kõrgused sambad. TSIKURAAT Astmiktempel Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Bituumeni ja põletatud tellistega Tippu viisid trepid. Alus 91x91

Kunstiajalugu

3

pdf

Esimesed linnalised asulad

1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid

Ajalugu

2

doc

Babüloonia

Babüloonia ajalugu jagunes kaheks VanaBabüloonia periood (18301518 eKr) ja UusBabüloonia periood(625539eKr). Babüloonia on tänu talle eelnenud sumeri perioodile väga rikas oma ehituste ja ajalooliste väärtustega. Sumeriakadi kultuurist on pärit silindrikujuline pitsatkivi. Vanim pitsatkivi on Sargon I aegne pitsatsilinder. 1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt. Tänav kulges kaheks paraadselt kujundatud Marduki alleeks ja pärast Istari väravat kuninga teeks. Marduki tänav vanas südalinnas oli 16m lai, 3 km pikkune puiestee, keskel oli kiviplaatidega sillutatud 7,5m laiune sõidutee. Hoonestus oli 35 korruseline. Tänavaseinad olid vooderdatud glasuuritud plaatide või tellistega

Kunstiajalugu

5

doc

Ajalugu Vana-Idamaad

Sõjaksa rahvas, vastuhakkude halastamatu mahasurumine, suurepärane riiklik korraldus, oma aja parim armee, rauast relvad, vibukütid, ratsavägi, jalavägi, piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus. Hävitas ka Babüloni linna 12. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II valitsemisajal (Paabeli torn, Semiramise aiad, Istari värav). V: Kuningas Nebukatnetsar II muutis Babüloni vana-aja maailmaimeks: kolmekordsed linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju kirja arengule Pärsia suurriik: territoorium, pealinnad, valitsemise iseloomulikud jooned. Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)